Otsuse tegemise aeg ja koht 11.09.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-12-12314
Tsiviilasi
DOÜ hagi OÜ RK vastu
Hagihind
1812 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: DOÜ (registrikood XXX; asukoht: XXX); Hageja lepinguline esindaja: Gertu Pillenberg (OÜ Pearu Õigusbüroo; asukoht: Suur-Karja 3, Tallinn 10140; telefon: 631 1915; 56987703; e-post: [email protected]); Kostja: OÜ RK(registrikood XXX; asukoht: XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Klen Laus (Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets, City Plaza, Tartu mnt 2, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt RK hageja DOÜ kasuks välja 82 (kaheksakümmend kaks) eurot ja 53 senti, millest 80 eurot on põhivõlgnevus ja 2,53 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks (26.03.2012.a) sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt RK hageja DOÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 80 eurot alates 27.03.2012.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja DOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud
menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas kohtule 26.03.2012.a hagiavalduse kostja vastu 1812 euro ja viivise nõudes. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse oma 03.04.2012.a määrusega ning teatas pooltele, et menetleb asja lihtsustatud korras. Kostja vastas hagiavaldusele 09.05.2012.a ja vaidles sellele vastu.
2.Kohus selgitas pooltele 01.06.2012.a pöördumises mõlema poole tõendamiskoormust. Kohus andis hagejale täiendavalt aega oma nõude tõendamiseks ja põhistamiseks kuni 02.07.2012.a. Kohus andis kostjale oma vastuväidete täiendavaks tõendamiseks aega kuni 01.08.2012.a. Mõlemal poolel oli võimalik esitada lõplikke seisukohti kohtule kuni 03.09.2012.a. Kohus teatas, et kui pooled kompromissi ei sõlmi, tehakse kohtulahend teatavaks 11.09.2012.a.
3.Hageja esitas kohtule täiendavad seisukohad ja tõendid 02.07.2012.a. Kostja esitas täiendavad seisukohad ja tõendid 01.08.2012.a ning palus täiendavalt aega tõendite esitamiseks hiljemalt 21.08.2012.a, millise taotluse kohus rahuldas. Kostja kohtule täiendavalt antud tähtaja jooksul tõendeid ei esitanud. Samuti ei esitanud kostja kohtule lõplikke seisukohti. Hageja esitas kohtule täiendavad seisukohad ja tõendid 03.09.2012.a.
Hageja nõue ja selle põhjendused
4.Hagiavalduse kohaselt alustasid hageja ja kostja 2011.a juunis läbirääkimisi kostjale kodulehekülje tegemise üle. 15.06.2011.a esitas hageja kostjale hinnapakkumise, millega kostja nõustus ja mis oli töö tegemise aluseks.
5.Hinnapakkumise järgi oli hageja ülesandeks disainimine, prototüüpimine ja programmeerimine. Disainimiseks oli kodulehekülje visuaalse külje loomine ja prototüübiks oli valmis kodulehekülg, millel puudub sisu. Programmeerimine on kodulehekülje tehnilise poole loomine, mis annab kliendile võimaluse ise lihtsalt kodulehekülge hallata. Hageja pidi kontrollima, kas kodulehekülg toimib erinevaid veebibrausereid, nutitelefone ja arvuteid kasutades. Tööde maksumuseks oli 1520 eurot, millele lisandus käibemaks. Lisatööd kuulusid eraldi tasustamisele hinnaga 20 eurot tund.
6.Koos hinnapakkumisega saatis hageja kostjale esialgse ideekavandi. Seda täpsustati ja lõplik kavand saadeti kostjale 22.06.2011.a. 29.06.2011.a saadeti kostjale pärast telefonivestlust avalehe viimistletud disainikavand. Selle alusel valmisid avalehe prototüübid. 18.07.2011.a saatis hageja kostjale esimese arve summas 920 eurot, mille kostja tasus.
7.2011.a juuli lõpust kuni augustini sisestas hageja kodulehele kostja saadetud informatsiooni ja tekste. Kasutajaprofiilide osas lepiti kokku, et need tehakse kõige viimasena. Pooled jõudis kokkuleppele, et kostja sisestab pildid ise, kuna hagejale ei olnud teada piltide päritolu ja autoriõigused. Alates 2011.a septembrist esines kostja poolse tagasiside osas viivitusi. Hageja tegeles pidevalt kostja soovide täitmise ja kodulehekülje koostamisega ning tegi kõik vajalikud parandused.
8.Lisaks lepingulistele töödele tellis kostja mitmeid lisatöid. Pooled kohtusid 2011.a detsembris ja leppisid kokku erinevates lisatöödes, millised hageja ka tegi. Samuti tehti töös mitmeid olulisi muudatusi tasuta. Kostja jättis sellele vaatamata tasumata hageja 12.10.2011.a lisatööde arve nr 2109 sumas 80 eurot (sisaldas kodulehe piltide mõõtude ja süsteemi muutmist) ja 22.10.2011.a arve nr 2119 summas 912 eurot (oli teine pool tööde maksumusest).
9.11.01.2012.a esitas kostja hagejale ootamatult töövõtulepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Kostja põhjendas avaldust sellega, et hageja ei teinud tööd ühe kuu jooksul valmis ja töö on endiselt üle andmata. Poolte vahel puudus kokkulepe tööde valmimise aja suhtes. Kokku olid lepitud üksnes tööde orienteeruvad tähtajad, mida hageja oluliselt ei rikkunud. Pärast ülesütlemisavaldust saatis hageja kostjale 14.01.2012.a viimase arve summas 820 eurot, mis sisaldas lisatööde tegemist 41 tunni ulatuses, maksumusega 20 eurot tund. Ka nimetatud arve on tasumata.
10.Hageja leidis, et ta on kostjale töö valmis teinud ja kostja on töö vastu võtnud, asudes hageja loodud kodulehekülge kasutama. Kostja on teinud kodulehe haldussüsteemis küll muudatusi, kui valdavalt on jäänud töö samaks. Lepingu ülesütlemine kostja poolt oli VÕS § 641 lg 3 järgi alusetu, sest hageja ei rikkunud lepingu tingimusi ja kõik kokkuleppelised tööd olid teostatud. Kostja ülesütlemise avaldus on tühine. VÕS § 196 lg 3 kohaselt oleks kostja pidanud lepingu üles ütlema mõistliku aja jooksul, mitte pool aastat pärast kostja poolt arvatava töö valmimise tähtaja möödumist. Töö valmimiseks ei olnud konkreetseid tähtaegu kokku lepitud. Tegemist oli kostja viivitusega oma kohustuste täitmisel. Kostja ei saanud eeldada, et lisa- ja muudatustööd tehakse sama ajaga, mis algselt oli planeeritud. Kostja oli teadlik, et tehniliste muudatuste sisseviimine nõuab lisaaega.
11.Lisaks põhivõlgnevusele nõudis hageja kostjalt viivist VÕS § 113 alusel seadusega sätestatud määras. Kostja on viivituses kolme arve maksmisega. Arvelt nr 2109 tuleb kostjal tasuda viivist 0,02% päevas alates 20.10.2011.a kuni hagiavalduse esitamiseni 26.03.2012.a 158 päeva eest summas 2,53 eurot. Arvelt nr 2119 tuleb kostjal tasuda viivist 0,02% päevas alates 30.10.2011.a kuni hagiavalduse esitamiseni 26.03.2012.a 148 päeva eest, kokku 27 eurot. Arvelt nr 2225 tuleb kostjal tasuda viivist 0,02% päevas alates 22.01.2012.a kuni hagiavalduse esitamiseni 26.03.2012.a 64 päeva eest, kokku 10,50 eurot. Lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele palus hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates 27.03.2012.a kuni põhinõude täitmiseni.
12.Vastuseks kostja seisukohtadele tõi hageja 30.05.2012.a välja, et ühekuuline tööde valmimise tähtaeg pakkumises pidi kulgema hakkama siis, kui kostja annab oma kinnituse tööde jätkumiseks. Hageja tegi kõik tööd tähtaegselt ära, pärast seda alustati täiendavate töödega. Kostja väited, milliste kohaselt pidi terve mahukas kodulehekülg olema valmis ühekuulise tähtaja jooksul, on alusetud ja pahatahtlikud. Hageja pakkumises on kirjas, et täiendavaid funktsionaalsusi ja disainiga seotud komponente saab jooksvalt lisada, arendada ning viimistleda.
13.Hageja nõustus kostja väitega, mille kohaselt oli töövõtulepingu lõpp-produktiks kodulehe koostamine, mille suunas tegid pooled koostööd. Hageja oli teadlik kostja majandustegevusest ja soovidest. Kodulehe tegemine on loometöö, mille tegemisel tuleb arvestada ajas muutuvate ideedega. Kostja soovis teha muudatusi juba valminud töös. Olukorras, kus kostja kasutab hageja
tehtud kodulehekülge, on kohatu väita, et töö ei vasta lepingutingimustele.
14.Hageja ei nõustu, et töö ei vasta kostja soovitud kasutusviisiks. Veebilahendusi kodulehekülgede jaoks arendatakse pidevalt. Hageja pakkus kostjale välja uue lahenduse, et kostja saaks paremini oma erisoove ellu viia. Kostja viide M OÜ pakkumisele ei ole asjakohane, sest tegemist on hageja konkurendiga. Pakkumises toodud lahendusi on võimeline tegema ka hageja, kuid kostja sellist tellimust ei esitanud. Kostja kasutab kodulehte tänini ja iga mõistlik inimene saab aru, et koduleht on toimiv ning vastab vähemalt keskmisele kvaliteedile. Arvestada tuleb kostja enda käitumisega lepingu täitmise jooksul. Kostja hoidus hageja konkreetsetele küsimustele vastamast ja lõpuks ütles lepingu üles. Kostja ei ole oma vastuses konkreetseid puudusi esile toonud, vaid tugineb kirjavahetusele.
15.Hageja ja kostja leppisid 12.12.2011.a toimunud kohtumisel kokku viimased muudatused, millistest hageja saatis kostjale kokkuvõtte. Hageja teostas 95% lubatud muudatustest. Need, mida teha ei saanud, jäid kostja tahteavalduse ootele. Kostja jättis hageja kirjad sisuliselt tähelepanuta. Kostja ei esitanud kuni 2011.a lõpuni hagejale pretensioone või kaebusi tegemata tööde suhtes.
16.Kohtule 02.07.2012.a esitatud seisukohtades, et ühe kuu jooksul pidid olema valmis tehtud sisutekstide haldamine, toodete/teenuste haldamine, lehesisesed otsingud ja menüüstruktuuri haldamine. Need tööd said ühe kuu jooksul tehtud, kuid see ei ole ammendav loetelu töödest, mida teha tuli.
17.15.07.2011.a soovis hageja kostja leheküljele testversiooni üles panna, mille jaoks olid valminud kavandid kostja juhiste järgi. Selleks oli kostjalt vaja saada ligipääs virtuaalserverile ja serveri haldusliidesele. 18.07.2011.a võimaldas kostja ligipääsu ja lepiti kokku esimese arve maksmine. Järelikult olid 15.06.2011.a pakutud tööd ühekuulise tähtaja jooksul tehtud.
18.22.09.2011.a kohtus hageja esindaja kostjaga ja lepiti kokku kohenduste tegemises kodulehel, millised tööd tegi hageja samal päeval. Kostja saatis hagejale 01.10.2011.a palve ühe muudatusega, mille peale saatis hageja nimekirja viimaste tööde kohta, mille tegemisel järel loetakse tööd valminuks. Kirjast nähtub, et kostja küsis, palju maksab täiendavate tööde tegemine ja hageja teavitas kostjat sellest. 12.10.2011.a edastati kostjale arve nr 2109 summas 80 eurot. Arve sisaldas endas koduleheküljel piltide mõõtude muutmist ja süsteemi teatud elementide muutmist. Kostja kinnitas 12.10.2011.a kirjaga arve kättesaamist ja aktsepteeris tööde sobivust.
19.Ajavahemikul 01.10.2011.a kuni 05.10.2011.a saatis hageja kostjale korduvalt meeldetuletusi töö ülevaatamiseks. Kostja vastas 12.10.2011.a ja esitas kuus muudatusettepanekut. Tööde vastuvõttu tõendab eeskätt see, et praegu toimuv kodulehekülg XXX vastab hageja poolt valmistatud kodulehele. Kostja kasutas hageja loodud lahendust.
20.Kostja poolt soovitud muudatused said enamuses osas tehtud. Varuosade otsingusüsteem oli lisatööks. Kodulehe sisuosadel on pildid olemas ja kujundus vastab kostja soovidele. Sisutekstid on hageja poolt üles pandud. Sisutekstide küljendamine ei kuulunud hageja ülesannete hulka, vaid hageja pidi kodulehele üles panema kostja poolt saadetu. Pakkumisest ei tulene ühegi lisakeele sisestamist, kuid oma 15.06.2011.a kirjas lubas hageja ühe keele võimaldamist. Pärast kostja nõuete täitmist esitas hageja kostjale 22.10.2011.a arve nr 2119. 10.11.2011.a teatas kostja hagejale, et on tehtuga rahul ja vihjas, et pärast ülevaatamist saab hageja tasu. 15.11.2011.a saatis kostja hagejale pärast ülevaatamist uue kirja, milles palus mitmete paranduste tegemist. Hageja tegi parandused ja kinnitas, et tegemist on viimase parandusega. 18.11.2011.a andis kostja taas mõista, et töö sobib. Arve nr 2119 summas 912 eurot kuulus tasumisele alates 19.11.2011.a. Sellega seoses alustab hageja viivise arvestamist antud arvelt alates 19.11.2011.a. Arvete kättesaamisele ei ole kostja vastu vaielnud.
21.Arve nr 2225 summas 820 eurot sisaldab endas lisatööde tegemist 41 töötunni ulatuses pärast lepinguliste tööde valmimist 18.11.2011.a. Osad lisatööd valmisid ka ajal, mil põhitööd olid pooleli. 12.12.2011.a toimus poolte kohtumine, kus kostja esitas lisasoove. Pärast seda tegeles hageja kodulehekülje muutmisega. Kostja saatis 23.12.2011.a hagejale kirja, kus ta viitas kohtumisel kokkulepitule. Lisatöödeks olid erinevad kujunduse ja visuaalse poole muudatused (30 töötundi). Kostja soovis kujundust muuta ja sellega kaasnes ümberprogrammeerimine. Kostja oli teadlik, et need tööd ei kuulu lepinguliste tööde hulka. Kostja soovide kohaselt lisati avalehele lingid sõidukitele, veesõidukitele, kahjukäsitlusele ja lisati error404 leht. Samuti tehti leht otsimootorisõbralikumaks. Nende töödega kaasnes kujunduse muutmine ja HTML kohandamine. Lisatöödeks oli ka varuosa otsingu lisamine vasakule menüüde kohale, galerii lisamine ja objektide lehel toote kõrvale hinna lisamine. Hageja ei nõustu, et need tööd kujutasid endast parandusi. Arves nr 2225 ei sisaldu parandustööd, vaid ainult lisatööd.
22.03.09.2012.a esitas hageja kohtule lõplikud seisukohad. Hageja alustas töid 15.06.2011.a ja kodulehe valmistamine, täiustamine ja lisatööde tegemine võttis aega kuni 2012.a jaanuarini. Novembrist 2011.a kuni 2012.a jaanuarini tegeles hageja lisatöödega. Sedavõrd mahukat tööd ei saanud teha ühe kuu jooksul. Hageja 15.06.2011.a kirjas on selgelt välja toodud, millised tööd saavad kuu aja jooksul valmis. Kostja 05.07.2011.a e-kirjast ja hageja 10.07.2011.a e-kirjast nähtub, et ühe kuu jooksul pididki valmis olema ainult tööde neli osa. Ühekuulise tähtaja jooksul oli olemas võimalus sisutekstide haldamiseks, toodete ja teenuste haldamiseks, lehesiseseks otsinguks ja menüüstruktuuri haldamiseks. Kostja ei ole varem kordagi viidanud ühekuulise tähtaja rikkumisele. Kui kostja arvates ei oleks hagejal olnud õigust tasu saada, ei oleks ta 22.10.2011.a arvet summas 912 eurot tasunud. Vaidlust ei ole selles, et projekti kogumaksumuseks on 1824 eurot. Enamik kinnitusi andis kostja suuliselt.
23.Enne 11.10.2011.a kostja hagejale pretensioone ei esitanud. Kostja oleks tööde mittevastavusest pidanud teatama mõistliku aja jooksul. Hageja on tõendanud, et kostja kasutab tema loodud kodulehte. Kostja poolt viidatud puudused on kõrvaldatud või ebaolulised. Alates 30.11.2011.a esitatud väited ei käsitle puudusi, vaid on kostja uued soovid.
24.Kodulehe toimimist sai kostja kogu aeg iseseisvalt kontrollida, seal muudatusi teha ja seda oma paroolidega hallata. Kostja ei ole tõendanud, et ta kodulehe toimimist jooksvalt ei kontrollinud. Kostja 15.11.2011.a kirjast nähtub, et kostja katsetas ise kodulehekülge, sest muidu ei oleks tal küsimusi tekkinud. 30.11.2011.a ja 06.12.2011.a puudusi ei esinenud, vaid sõltuvalt iga serveri omapärast oli kodulehekülge vaja kohandada. Hageja kohendas kodulehekülge selliselt, et see sobiks kostja serverisse. Hageja ei teinud töös parendusi.
25.Kostja etteheited otsingule on tõendamata. Piltide osas oli kostja teadlik, et tema poolt selekteeritud pilte ei saanud originaalmõõtu jätta, sest selline mõõt ei sobinud koduleheküljega. Piltide kataloogide osas puudus poolte vahel kokkulepe, et pildid oleksid pidanud olema erinevates kaustades. Hageja teavitas kostjat, et see on lisatöö ning seda lisatööd kostja hagejalt ei tellinud. Piltide lisamist mitmekaupa kostja hagejalt ei tellinud, see oli lisatöö. Hageja ei olnud teadlik kostja vajadusest laadida pilte üles tuhandete kaupa ja selline kostja väide on paljasõnaline. Kostja väide, mille kohaselt ei ole müüdud sõidukite kuulutusi võimalik kustutada, on paljasõnaline. Google statistikamootor ei tööta hagejast sõltumatutel põhjustel. Praegu kuvab Google kõiki kostja koduleheküljega seotud otsinguid. Kokkuvõtvalt leidis hageja, et kostja ei ole ühegi puuduse esinemist tõendanud, vaid on viidanud ainult e-kirjadele.
26.Hageja leidis, et kostja ei ole ka tõendanud oma vastuväiteid lisatööde tasunõudele. Kostja teadlikkust lisatööde maksumusest kinnitab 01.10.2011.a kiri. Kostja on ka hiljem kinnitanud, et tööd käivad kavandi järgi ja ülejäänud tööd on lisatööd. Kostja 12.10.2011.a kirjast nähtub, et kostja oli lisatasuga nõus. Arvel nr 2225 olev viide 15.06.2011.a hinnapakkumisele tähendas seda, et lisatööde maksumus tulenes hinnapakkumisest. Süsteemi muutmine tähendab igasuguste
muudatuste tegemist. Arves nr 2109 toodud lisatasu sai kostja kinnituse 01.10.2011.a kirjas, kus kostja kinnitas, et ka tulevikus võib tekkida lisakulusid.
Kostja vastuväited
27.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja leidis, et hageja ei andnud talle üle õigeaegselt lepingutingimustele vastavat tööd, mistõttu puudub hagejal õigus tasule.
28.Hageja esitas tõepoolest 15.06.2011.a kostjale pakkumise kodulehekülje loomiseks. Hageja pakkumise kohaselt pidi kodulehekülg valmis saama orienteeruvalt 1 kalendrikuu jooksul alates pakkumise vastuvõtmisest kostja poolt. Pakkumise alusel sõlmisid pooled 16.06.2011.a töövõtulepingu. Seisuga 11.01.2012.a ei olnud hageja vaatamata korduvatele lubadustele tööd kostjale üle andnud, mistõttu kostja saatis hagejale ülesütlemisavalduse.
29.Kostja ei ole kohustatud hagejale kokkulepitud tasu maksma, sest hageja ei täitnud lepingut selles toodud tingimustel. Poolte vahel sõlmitud kokkuleppe järgi oli tööks kodulehekülje koostamine, mida kostjal oleks võimalik kasutada oma majandustegevuse edendamiseks. Hageja oli teadlik kostja majandustegevusest ja sellest, millist kodulehekülge kostja soovib. Hageja ei ole kostjale üle andnud lepingutingimustele vastavat tööd.
30.Esiteks ei vasta töö kostja soovitud kasutusviisile. Kodulehe eesmärgiks oli kostja majandustegevuse edendamine ja reklaamimine. Kodulehel esineb hulgaliselt puudusi, see ei tööta eesmärgipäraselt. Kostjal ei ole võimalik kodulehte takistusteta hallata, sh uut informatsioone ja pilte lisada või aegunud infot kustutada. Kostja teavitas hagejat korduvalt puudustest ja kirjeldas neid, kuid hageja ei ole suutnud puudusi kõrvaldada ka pärast korduvaid kostja teateid. Hageja ise on kinnitanud, et kodulehekülg ei tööta nii nagu vaja ning terve kodulehe tehniline süsteem tuleks ümber vahetada. Kostjale uue kodulehe pakkumise teinud OÜ W M on märkinud, et antud kodulehekülg ei ole kliendisõbralik, uute klientide leidmine on keeruline ning ei kasutata internetiturunduse võimalusi.
31.Teiseks ei vasta töö vähemalt keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 ja lg 2 mõistes. Töövõtuleping on eelduslikult leping oma ala asjatundjaga. Antud juhul esineb lehel hulgaliselt puudusi ja teostatud koduleht kahjustab kostja mainet. Hageja ei ole suutnud töös esinevaid puudusi kõrvaldada ka pärast kostja korduvaid teateid töös esinevatest puudustest. Hageja ei suutnud puudusi kõrvaldada ka hiljemalt 11.01.2012.a ehk ajaks, mil kostja lepingu üles ütles.
32.Kostja on tasunud hagejale lepingutingimustele mittevastava töö eest ettemaksuna 912 eurot. VÕS § 655 lg 2 järgi ei ole hagejal õigust kokku lepitud tasule.
33.Pooltevahelise kokkuleppe järgi pidi töö valmima 1 kalendrikuu jooksul alates lepingu sõlmimisest, kuid hageja ei suutnud lepingutingimustele vastavat tööd üle anda ka veel 11.01.2012.a. Seega ei suutnud hageja lepingutingimustele vastavat tööd teha 7 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Hageja ise on tunnistanud, et viivitas töö tegemisega ebamõistlikult.
34.Hageja on alusetult väitnud, et kostjal tuleb tasuda hagejale lisatööde eest. Kostja ei ole hagejalt lisatöid tellinud ega nõustunud ühegi lisatöö tegemise eest tasuma. Hageja tööde näol on tegemist üksnes töödes esinenud puuduste likvideerimisega, mitte lisatöödega.
35.01.08.2012.a seisukohtades märkis kostja, et kodulehe koostamise ülesannete täpsem kirjeldus sisaldus hageja 15.06.2011.a e-kirja manuses. Näiteks pidi prototüüpimise eesmärgiks olema kodulehe SEO optimeerimine. Programmeerimisega tuli luua võimalus hallata kõikide kodulehe infolehtede tekste ja pilte, võimalus lisada lehele failihalduri kaudu pilte ja faile, võimalus hallata toodete ja teenuste lehtede sisu. Poolte vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt ei
tulnud töid teostada ja üle anda ositi. Hageja pidi koostama kodulehe, mis vastab disainilt kokkuleppele, mida on prototüüpimisel võimalik SEO optimeerida ja programmeerimise tulemusel iseseisvalt hallata. Hageja ei ole nõuetekohaselt tehtud töid kostjale üle andnud. Hageja pakkumisest nähtub, et ühe kuu jooksul tuli teha disain, prototüüpimine ja programmeerimine.
36.Ebaõiged on hageja väited, et ühe kuu jooksul teostati lubatud tööd. Hageja ei ole tõendanud, et andis tööd tähtaegselt kostjale üle.
37.11.10.2011.a saatis kostja hagejale e-kirja ja soovis kohtuda puuduste selgitamiseks. 12.10.2011.a teavitas kostja hagejat puudustest ja esitas nende kirjelduse. Kostja ei ole 12.10.2011.a kinnitanud tööde sobivust. 24.10.2011.a esinesid töödes puudused: rippmenüüs tähise „müük“ all puudus müüdavate sõidukite nimekiri ja detailne info; puudus varuosade otsing, sisuosad olid ilma piltideta ja kujundus oli puudulik, vähemalt üks lisakeel oli sisestamata, rippmenüüd olid kandilised ja nende avanemist polnud võimalik kontrollida, sest koduleht oli poolik. 24.10.2011.a andis kostja hagejale puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 31.10.2011.a. 12.10.2011.a ja 24.10.2011.a sai kostja esitada pretensioone ainult seoses disaini ja prototüüpimisega, sest kodulehe iseseisvat haldamist ei olnud kostjal võimalik kontrollida.
38.Kostja ei ole hagejaga peetud kirjavahetuses ajavahemikul 07.11.2011.a kuni 18.11.2011.a kinnitanud töö sobivust ja vastuvõtmist. Kostja on kinnitanud ainult üksikute disainlahenduste paranduste sobivust. Kostja 15.11.2011.a kiri näitab, et kostja ei saa katsetada administreerimist enne, kui koos hagejaga see üle vaadates.
39.Pärast kodulehe serverisse üleslaadimist ilmnesid uued puudused. 30.11.2011.a teavitas kostja hagejat uuesti puudustest. Töös esinesid järgmised puudused: otsingust ilmusid tühjad pildid, otsing ei leidnud üles olemasolevaid varuosi (st esinesid puudused siseses optimeerimises), pildid olid kummalised ehk need ei jäänud õige mõõduga, piltide kataloog oli puudu (kõik pildid olid ühes kohas), pilte ei olnud võimalik lisada kataloogi kaupa või mitme kaupa, sõiduki müümisel ei saanud kustutada kuulutust, sest kustus ka muu kodulehe info, menüüd kuvasid informatsiooni suvaliselt. 06.12.2011.a teavitas kostja hagejat uuesti probleemist seoses vanade kuulutuste kustutamisega. 21.12.2011.a e-kirjas hageja möönis puudusi ja möönis, et tema programmeerija on töötanud ülimalt aeglaselt. Hageja lubas tehnilise süsteemi ümber teha ja kodulehe uuesti programmeerida.
40.22.12.2011.a teavitas kostja hagejat uuesti puudustest. Kostja teavitas ühtlasi, et Google statistikamootor ei tööta ega leia kodulehekülje sisu ehk esineb puudus kodulehe välises optimeerimises. Hageja vastas, et ta ei tea puuduse põhjust, mis näitab hageja asjatundmatust.
41.23.12.2011.a teatas kostja uuesti puudustest ja rõhutas, et töö vastuvõtmist ei toimu, kuni kõik probleemid on lahendatud, koduleht töötab ja on selline, nagu kostja soovis. Töövõtulepingu ülesütlemisel 11.01.2012.a esinesid täiendavalt töödes veel järgmised puudused: administreerija poolel kuvas koduleht informatsiooni teisiti, puudus sõidukite hind, tekkisid tühjad ja mitmekordsed kuulutused ning menüüd, puudus sisestuse vorm tõlgete jaoks, reklaami, avalehe pilte, menüüd ja logo ei olnud võimalik hallata administraatori lehe kaudu. Hageja puudusi ei kõrvaldanud ja kõik puudused on senini kõrvaldamata.
42.Hageja oli pakkumist tehes teadlik kostja majandustegevuse valdkonnast ja sellest, et kostja soovis reklaamida ja müüa mootorsõidukeid ning nende varuosi müügiportaali kaudu. Sellega kaasnes vajadus lisada ja kustutada tuhandeid uusi kuulutusi ning pilte. Hageja väide, et kostja kasutab reaalselt hageja loodud kodulehte, on paljasõnaline ja ebaõige. Hageja loodud kodulehte ei ole võimalik reaalselt kasutada ehk hallata kodulehe tekste ja pilte, lisada neid jne. Samuti ei tööta otsingumootorid. Uusi andmeid ei ole võimalik kodulehele sisestada, sest vastasel juhul kustub kogu muu informatsioon. Tegemist on üksnes nö värvilise visiitkaardiga. Kuna kostja ei
ole töid vastu võtnud, ei ole hageja tasunõue arve nr 2119 alusel sissenõutavaks muutunud.
43.Hageja nõuab kostjalt alusetult lisatööde tasumist arve nr 2109 alusel 80 euro suuruses summas ja arve nr 2225 alusel 820 euro suuruses summas. Kõik hagejad tööd olid tegelikult suunatud puuduste kõrvaldamisele. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt lisatööde tellimist ja nõustumist nende eest tasumisel. Kostja on korduvalt rõhutanud, et parandustööde eest ta ei ole nõus täiendavalt tasuma. Hageja ise on oma e-kirjades kinnitanud, et ta teeb uue programmeerimise tasuta ning kõik tööde käigus tekkinud probleemid lahendatakse tasuta. Arvel nr 2109 on tehtud töödeks märgitud „piltide mõõtude muutmine + kodulehekülje süsteemi muutmine“. Kostja ei ole selliseid lisatöid tellinud. Hageja ise on oma 21.12.2011.a kirjas kinnitanud, et süsteemi muudetakse tasuta. Arvel nr 2225 on märgitud “kodulehe lisatööd vastavalt hinnapakkumisele 15.06.2011“. Hageja 15.06.2011.a hinnapakkumises ei ole lisatöödes kokku lepitud. Arvete nr 2109 ja nr 2225 alusel tööde reaalne teostamine on tõendamata. Kohtuotsuse põhjendused
44.Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
45.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) pooled alustasid 2011.a juunis läbirääkimisi kostjale kodulehekülje tegemise üle; 2) 15.06.2011.a esitas hageja kostjale hinnapakkumise kodulehekülje tegemiseks, millega kostja nõustus; 3) tööde maksumuseks oli hinnapakkumise järgi 1520 eurot, millele lisandus käibemaks; 4) 18.07.2011.a saatis hageja kostjale esimese arve summas 920 eurot, mille kostja tasus; 5) 12.10.2011.a esitas hageja kostjale lisatööde arve nr 2109 summas 80 eurot, mille kostja jättis tasumata; 6) 22.10.2011.a esitas kostja hagejale põhitööde arve nr 2119 summas 912 eurot, mille kostja jättis tasumata; 7) 11.01.2012.a esitas kostja hagejale töövõtulepingu erakorralise ülesütlemise avalduse; 8) 14.01.2012.a esitas hageja kostjale viimase arve summas 820 eurot, mis sisaldas lisatööde tegemist 41 tunni ulatuses, mille kostja jättis tasumata.
46.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, milline oli nendevaheline kokkulepe lepingu sõlmimisel ja millised tööd tuli hageja poolt valmis teha ühe kuu jooksul alates kostjalt kinnituse saamisest. Pooled vaidlevad, kas hageja kõrvaldas kõik töödes esinenud puudused ja andis tööd kostjale üle või kas tööd võib lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Poolte vahel on vaidlus ka küsimuses, kas kostjal oli õigus leping hagejapoolse rikkumise tõttu üles öelda ning kas poolte vahel oli olemas kokkulepe lisatööde tegemiseks.
47.Kohus hindab esmalt, millise töö tegemises ja millistel tingimustel pooled kokku leppisid. Seejärel kohus hindab, kas hageja teostas tööd lepingutingimustele vastavalt ja andis kostjale üle või kas kostja keeldus tööde vastuvõtmisest põhjendamatult. Kohus hindab, kas kostja esitas põhjendatult lepingu ülesütlemise avalduse. Viimaks võtab kohus seisukoha küsimuses, kas hageja tasunõude lisatööde eest ja viivisenõue on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.
Lepingu sõlmimine
48.Kuigi kirjalikku lepingut pooled ei allkirjastanud, ei vaidle nad selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping kostjale kodulehekülje tegemiseks. Töövõtulepingu alusel esitatud tasunõude põhjendatuse hindamisel tuleb kohtul minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle tasu eest tegelikult tehti (RK TKo 28.10.2008.a nr 3-2-1-80-08, p 17).
49.Võlaõigusseadus võimaldab lugeda leping sõlmituks pakkumuse ja sellele nõustumise andmise teel. VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
50.Hageja saatis kostjale 15.06.2011.a kirjaliku hinnapakkumise, millega kostja nõustus, misjärel oli leping poolte vahel sõlmitud. Kostja nõustumus hinnapakkumisele anti suuliselt. Pooled vaidlevad selle üle, kuidas hinnapakkumist tõlgendada ehk millistes tingimustes pooled kokku leppisid.
51.VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teise isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 näeb ette, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse VÕS § 29 lg 4 alusel lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
52.Hageja väitis, et poolte vahel puudus kokkulepe kõigi tööde valmimise aja suhtes. Kokku olid lepitud orienteeruvad tähtajad osade tööde tegemiseks, milliseid hageja oluliselt ei rikkunud. Ühekuulise tähtaja jooksul pidi olema valmis tehtud ainult sisutekstide haldamine, toodete/teenuste haldamine, lehesisesed otsingud ja menüüstruktuuri haldamine.
53.Kostja vaidles hageja väidetele vastu ja leidis, et poolte vahel puudus kokkulepe tööde osadena tegemise kohta ning kõik tööd pidid valmis olema ühe kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest ehk 16.06.2011.a. Hageja ei teinud töid tähtaegselt.
54.Kohus ei nõustu hageja väidetega. Hinnapakkumisest (toimiku lk 8) nähtub, et hageja pakkus kostjale töid kogumaksumusega 1520 eurot, millele pidi lisanduma käibemaks. Pakkumine sisaldas endas järgmisi töid: kodulehe disainimine (ehk selle visuaalse poole loomine vastavalt kokkulepitud struktuurile), kodulehe prototüüpimine (ehk disainikavandi lõikamine sobivateks tükkideks ja nende ehitamine prototüüpideks, mis hõlmas endas erinevate koodide kirjutamist ja eelduste loomist SEO optimeerimiseks), kodulehe testimine (ehk selle üle vaatamine kõige enam kasutatavate veebibrauseritega selleks, et koduleht kuvaks end korrektselt ja vajadusel kõigi anomaaliate tasuta likvideerimist), programmeerimine (ehk kodulehe tehnilise poole loomist, mis võimaldaks kostjal oma kodulehe sisutekste, tooteid, teenuseid, pilte ja faile lihtsate vahenditega hallata) ning sisuhaldussüsteemi võimaluste loomine (mis sisaldas kuni 3-tasandiga menüüpuud, võimalust hallata tekste ja pilte ning neid lisada, hallata toodete detailinfot, teha kodulehe siseseid otsinguid, tasuta automaatset sisukaarti ja Google statistikamootorit). Hinnapakkumises oli märgitud, et töö käigus tekkivad probleemid, mis takistavad projekti valmimist ja korrektset kuvamist, lahendatakse hageja poolt tasuta. Hinnapakkumises endas ei sisaldunud viiteid selle kohta, et tööd on jaotatavad osadeks. Hinnapakkumist analüüsides järeldab kohus, et hageja tegi kostjale pakkumise toimiva ja tervikliku kodulehe loomiseks ning lubas tasuta kõrvaldada kõik töö käigus tekkivad probleemid.
55.Hinnapakkumine saadeti kostjale hageja 15.06.2011.a e-kirjaga (toimiku lk 43). Selles tõi hageja välja: „Igaks juhuks märgin ära, et tegin kõik arvestused lähtuvalt asjaolust, et koduleht peaks võimalikult ruttu valmis saama (orienteeruvalt 1 kalendrikuu jooksul), sisaldades esialgu kõige olulisemaid funktsionaalsusi: 1) sisutekstide haldamine, 2) toodete / teenuste haldamine, 3) lehe sisene otsing, 4) menüüstruktuuri haldamine. Need neli põhifunktsiooni peaksid olema meie poolt täies mahus teostatavad ühe kalendrikuu jooksul alates hetkest, mil ütlete, et võime disainiga alustada. Täiendavaid funktsionaalsus ja disainiga seotud komponente saab jooksvalt lisada, arendada ning viimistleda.“. Ühtlasi hageja kirjutas: „Samuti arvestasin projekti hinna sisse vähemalt ühe keele sisestamisele kuluva aja.“
56.Kohus järeldab e-kirjast, et hageja teadis kostja soovi saada toimiv koduleht nii kiiresti kui võimalik. Kui võrrelda e-kirjas toodud loetelu neljast kõige olulisemast funktsioonist, siis samad funktsioonid on loetletud pakkumise sisuhaldussüsteemi võimaluste all. Kodulehe loomisel pidi hageja esmalt teostama disaini, seejärel seda prototüüpima ja testima. Järgmiseks pidi hageja kodulehe programmeerima ja looma sisuhaldussüsteemi, mis võimaldab funktsioonide täitmist. Sisuhaldussüsteemide loomine on võimalik alles pärast teiste eeltööde tegemist. Seega lubas hageja teostada töö põhilises osas ühe kuu jooksul ja tagada selle tähtaja jooksul kodulehe kõige olulisemate funktsioonide täitmise. Asjas kogutud tõendid ei tõenda hageja väidet, mille järgi pidi koduleht valmima jooksvalt, ideede tekkimise käigus.
57.Hageja ei ole tõendanud poolte tahet sõlmida töövõtuleping ilma lõpptähtajata või poolte tahet jagada töö etappide kaupa osadeks. Kui hageja eeldas, et lepinguline töö tuleb teha etappide kaupa jooksvalt ning selline lepingutingimuste tähendus oli kostjale teada, oleks hagejal tulnud oma väidet tõendada VÕS § 29 lg 3 alusel. Milline on lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama pool, kes sellele tahtele tugineb (RK TKo 01.12.2010.a nr 3-2-1-109-10, p 11). Pool, kes tugineb VÕS § 29 lõikele 3, peab tõendama, et tema mõistetud lepingutingimuse tähendust teine pool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma (samas, p 11). Juhul, kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, tuleb lepingut tõlgendada VÕS § 29 lg 4 kohaselt nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (samas, p 11).
58.Kohus leiab, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik pidi hageja pakkumist mõistma viisil, et koduleht nelja kõige olulisema toimiva funktsionaalsusega on valmis ühe kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist. Nende nelja funktsionaalsuse toimimiseks tuli eelnevalt ära teha teised hinnapakkumises märgitud tööd ehk disainimine, prototüüpimine ja programmeerimine. Kohus märgib täiendavalt, et pooltevahelises kirjavahetuses ei viidanud hageja ise kordagi sellele, et lepinguliste tööde teostamine jagatud osadeks, mistõttu kõiki töid ei pidanudki ühe kuu jooksul valmis tegema. Tööde üleandmine tellijale ja lepingu ülesütlemine
59.VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 sätestab, et töö ei vasta lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtja mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 647 lg 1 alusel leotakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või ka siis, kui töövõtja ei tee parandusi mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele
mittevastavusest teatamist. VÕS § 655 lg 1 järgi võib tellija töövõtulepingu üles öelda. Kui tellija ütles lepingu üles seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut (VÕS § 655 lg 2), ei ole töövõtjal õigust nõuda kokkulepitud tasu.
60.Võlaõigusseaduse sätetest tuleneb, et töövõtjal tuleb tellija vastu tasunõude esitamisel esmajoones tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumist ehk seda, et kostja võttis tööd vastu või keeldus nende vastuvõtmisest alusetult (RK TKo 28.10.2008.a nr 3-2-1-80-08, p 20). Tellija on kohustatud töö vastu võtma vaid siis, kui see on lepingukohane ehk sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 638 alusel peab töövõtja tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast (samas, p 22).
61.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole hagejalt lepingulisi töid vastu võtnud. Kohus leiab tõendeid hinnates, et hageja ei ole tõendanud töövõtu tasunõude sissenõutavaks muutumist ega tööde nõuetele vastavust. Hageja ei ole tõendanud, et kostja keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest. Kohus selgitas 01.06.2012.a pöördumises (toimiku lk 80-81), et hagejal tuleb tõendada tööde vastuvõtmist ja tasunõude sissenõutavaks muutumist. Kohus selgitas hagejale, et kui kostja on töövõtulepingu üles öelnud, tuleb hagejal tõendada lepinguliste kohustuste nõuetekohast täitmist. Kuivõrd hageja on möönnud töödes puuduste esinemist, lasus hagejal kohustus tõendada kõigi puuduste nõuetekohast kõrvaldamist.
62.Hageja väitis, et kostja on tööd vastu võtnud, kuna ta asus kodulehte kasutama. Samas hageja möönis, et kostja on teinud kodulehe haldussüsteemis muudatusi. Lepingu ülesütlemist pidas hageja alusetuks. Mitmed kostja poolt viidatud puudused kujutasid endast tegelikult lisatöid. Kostja teatas hagejale 10.11.2011.a kirjas, et on tehtuga rahul ja vihjas, et pärast ülevaatamist saab hageja tasu. Sama andis kostja mõista 18.11.2011.a kirjas. Kostja ise ei ole hageja arvates töödes esinevaid puudusi tõendanud.
63.Kostja vaidles hageja väidetele vastu. Hageja ei ole kostjale üle andnud lepingutingimustele vastavat tööd. Kodulehel esineb hulgaliselt puudusi, see ei tööta eesmärgipäraselt ning kostjal ei ole võimalik seda oma majandustegevuses kasutada. Kostja teavitas hagejat korduvalt puudustest, kuid hageja ei suutnud puudusi kõrvaldada. Hageja möönis, et ta viivitas töö tegemisega.
64.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja alusetut keeldumist tööde vastuvõtmisel. Hageja on nii menetlusdokumentides kui tõenditena esitatud e-kirjades korduvalt möönnud erinevate puuduste esinemist kodulehel, mistõttu tuli hagejal tõendada, et ta kõrvaldas õigeaegselt ja enne lepingu ülesütlemise avalduse saamist kõik puudused. Kohus leiab, et hageja ei ole puuduste kõrvaldamist tõendanud.
65.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest nähtub, et töödes esines mitmeid puudusi, millistele kostja korduvalt viitas. Hageja edastas kostjale korduvalt e-kirju, milles lubas puudused kõrvaldada. Hageja 01.10.2011.a e-kirjas kostjale (toimiku lk 11) on lubatud kokku 8 puuduse kõrvaldamist. Kostja saatis hagejale 12.10.2011.a e-kirja (toimiku lk 115), milles loetles uuesti kodulehel eksisteerivaid puudusi. Kostja rõhutas, et ta soovib ainult kokkulepitud tööde teostamist.
66.Pärast oktoobrikuist kirjavahetust saatis hageja kostjale 22.10.2011.a lepinguliste tööde eest arve nr 2119 summas 912 eurot (toimiku lk 12). Arves on märgitud, et see on esitatud RA kodulehe haldusliidese sidumise ning eestikeelsete materjalide sisestamise eest. Samas ei nähtu kogutud tõenditest, et kostja oleks enne arve saamist kinnitanud valmisolekut koduleht vastu võtta. Kohtule esitatud tõendid ei tõenda ka kostja viidatud puuduste kõrvaldamist nimetatud ajaks.
67.24.10.2011.a saatis kostja hagejale e-kirja, milles rõhutas, et kostja on korduvalt andnud
hagejale lisaaega puuduste kõrvaldamiseks ning viimane lisaaeg möödus 25.10.2011.a. Kirjas olid loetletud 24.10.2011.a seisuga tegemata tööd – puudus üldine otsing ja varuosade otsing ning sisuosad olid ilma piltide ja kujunduseta. Kohus märgib siinkohal, et hageja enda väidete kohaselt pidi hiljemalt ühe kuu jooksul alates kokkuleppe sõlmimisest olemas olema kodulehe sisesed otsingufunktsioonid ja toimima teenuste ning toodete haldamine. Esitatud tõenditest võib järeldada, et seisuga 24.10.2011.a ei olnud valmis ja kasutatavad ka need funktsioonid.
68.Poolte e-kirjavahetusest perioodil 07.11.2011.a kuni 18.11.2011.a (toimiku lk 137-139) nähtub, et kostja viitas mitmetele kodulehes esinevatele puudustele, millised hageja lubas kõrvaldada. Koduleht laaditi serverisse üles alles 10.11.2011.a. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, mille järgi kostja möönis oma 10.11.2011.a e-kirjas (toimiku lk 137) ja 18.11.2011.a e-kirjas (toimiku lk 139) tööde vastuvõtmist. Antud perioodil toimus alles kodulehe serverisse üleslaadimine ja enne vastava toimingu tegemist ei saanud kostja kontrollida kõigi lubatud funktsionaalsuste olemasolu ning kodulehe töökõlblikkust. 10.11.2011.a kirjas on kostja ainult märkinud: „Saaks selle asja lõpuks valmis, meie lehe, Teie raha!“. Seega kostja pelgalt väljendas lootust, et pärast kodulehe serverisse üleslaadimist see toimib nõuetekohaselt. 18.11.2011.a kirjas on kostja ainult nõustunud FACEBOOK ́i lingi lisamisega kodulehele. Tööde vastuvõtmist kostja ei kinnitanud.
69.E-kirjaga 30.11.2011.a (toimiku lk 49) teatas kostja teatas hagejale taas kodulehel puuduste esinemisest ja soovis hagejaga kohtuda. Kostja loetles mitmeid puudusi – otsingust välja tühjad pildid ja otsing ei leidnud üles varuosi, müüdud toodete kuulutusi ei saanud kustutada ning menüüd avanesid suvaliselt. Kostja rõhutas, et ta ei aktsepteeri hageja arveid ja soovib korrektseid arveid pärast tööde üleandmist.
70.Samasisulistest puudustest teavitas kostja hagejat 22.12.2011.a e-kirjas (toimiku lk 52). Kostja märkis, et tööde tegemine on veninud ja puudulikult töötav koduleht on olnud üleval juba pikka aega. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, mille järgi olid hageja poolt sellel perioodil tehtud muudatused lisatöödeks. Hageja toimingud olid suunatud sellele, et kodulehel tekkinud probleeme kõrvaldada ning probleeme pidi hageja hinnapakkumise kohaselt kõrvaldama tasuta.
71.Hageja saatis kostjale 21.12.2011.a e-kirja (toimiku lk 52-53), milles ta selgitas, millised puudused on kodulehel kõrvaldatud. Hageja märkis: „hetke programmeerija, kes seda muutnud on, tõsiselt aegluubis teeb seda ja nagu näha, asjad venivad, osad asjad ei tööta kohe jne“. Seega kohtu hinnangul hageja möönis nii puuduste esinemist töödes kui ka oma võimetust töid valmis teha ja puudusi likvideerida mõistliku aja jooksul.
72.Osundatud kirjas tegi hageja kostjale ettepaneku: „vahetame kogu süsteemi tehnilise poole välja! Võtan selle töö 100% enda peale, lisaraha selle eest ei küsi. Kodulehe osas Teile midagi ei muutu, st see mis on XXX all üleval, jääb samaks, väljanägemine jääb samaks..“ Seega lubas hageja töödes esinevad puudused tasuta kõrvaldada. Samas kirjas hageja kinnitas, et kodulehe sisude muutmise editor ei tööta ehk programmeerija poolt tehtud tehniline pool ei toimi ja kostja ei saa kodulehele ise oma pilte paigutada. Kohus leiab, et seisuga 21.12.2011.a ei olnud hageja teinud lepingule vastavaid töid ja möönis ise tööde mittevastavust. Kostja oli selleks ajaks juba korduvalt viidanud töödes esinevatele puudustele ja andnud hagejale korduvalt täiendavalt aega nende kõrvaldamiseks.
73.23.12.2011.a saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 54-55), milles taas loetles hageja poolt kõrvaldamata jäetud puudusi. Kirja lõpus rõhutas kostja, et mingit kodulehe vastuvõtmist ei toimu enne, kui kõik probleemid on lahendatud, kõik töötab laitmatult ja leht vastab kostja soovidele. Vajadust puudused kõrvaldada kordas kostja 09.01.2012.a e-kirjas hagejale (toimiku lk 58).
74.06.12.2011.a saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 51), milles ta kirjeldas detailselt
probleeme seoses kuulutuste kustutamisega. Kostja palus hagejal endal proovida kuulutust kustutada. Hageja vastas 06.12.2011.a e-kirjas (toimiku lk 51): „Ma ei kujuta ette, kuidas sinna on saanud tühja nimega kuulutus, aga seda ei tohiks puutuda.“ Edasi lubas hageja lasta käsitsi see viga eemaldada. Seega nähtub viidatud kirjadest, et pooltevahel toimus pidev kirjavahetus töös esinevate puuduste kõrvaldamise osas ning hageja üritas korduvalt puudusi ka kõrvaldada.
75.Hageja saatis kostjale 13.12.2011.a järjekordse e-kirja (toimiku lk 76), milles lubas üle vaadata, kontrollida või parandada 14 kostja poolt esile toodud kodulehe puudust. Hageja avaldas lootust, et nende puuduste kõrvaldamisel „on asi korras ja lukus“. Hageja esitas kohtule ka hageja töötaja märkmed väidetavalt 12.12.2011.a toimunud poolte kohtumiselt (toimiku lk 141), kuid need on loetamatud ja arusaamatu sisuga.
76.Töödes esinevat puuduste nimekirja kordas hageja 27.12.2011.a e-kirjas (toimiku lk 77-78) kostjale, kus osad puudused on hageja lugenud kõrvaldatuks ja osad endiselt mitte. Osade puuduste osas ei ole hageja andnud kostjale selgeid vastuseid, millal puudus kõrvaldatakse, vaid on kas lubanud asja uurida või selgitanud oma arusaama (kirja punktid 6, 8, 10, p 12, p 13). Osade puuduste kõrvaldamisest on hageja keeldunud väitega, et tal puudub sellekohane kokkulepe kostjaga (kirja p 9, p 11).
77.11.01.2012.a saatis kostja hagejale lepingu ülesütlemise avalduse (toimiku lk 13). Kostja viitas, et lepinguliste tööde valmimise tähtaeg oli 16.07.2011.a, kuid vaatamata kostja korduvatele nõudmistele ei ole tööd valmis ka avalduse esitamise ajaks. Kostja leidis, et hageja on korduvalt ja tulemusteta lubanud töö valmimist, mistõttu ta on töövõtulepingut oluliselt rikkunud.
78.W M OÜ 02.12.2011.a pakkumisest kostjale (toimiku lk 63-68) nähtub, et hageja loodud kodulehte ei loetud kliendisõbralikuks ja Interneti turunduse võimalusi kasutavaks. Lahendusena on kostjale pakutud uue kodulehe loomist.
79.Eeltoodud tõendeid kogumis arvestades, leiab kohus, et hageja rikkus töövõtulepingut. Hageja on e-kirjades korduvalt möönnud töödes puuduste esinemist (sh lubatud funktsionaalsuste mittetoimimist) ja on andnud lubadusi nende kõrvaldamiseks, kuid puuduste lõplik kõrvaldamine hagejal ei õnnestunud. Puuduste kõrvaldamiseks andis kostja hagejale korduvalt täiendavaid tähtaegu. Poolte kirjavahetuse järgi ei teadnud hageja veel 2011.a detsembris, mis oli osade puuduste põhjuseks ning kuidas neid kõrvaldada. Hageja rikkus ka tööde valmimise tähtaega. Kirjeldatud olukorras keeldus kostja põhjendatult tööde vastuvõtmisest ja esitas põhjendatult lepingu ülesütlemise avaldust.
80.Kohus ei loe tööde vastuvõtmist tõendatuks hageja paljasõnalise väitega, mille kohaselt kostja kasutab kodulehte. Hageja möönis, et kostja on pidanud ise tegema kodulehel mitmeid muudatusi. Kostja poolt hageja loodud kodulehe reaalselt kasutamist ja toimimist ei ole hageja tõendanud. Ainuüksi asjaolust, et koduleht on siiani Interneti vahendusel kättesaadav, ei saa järeldada tööde vastuvõtmist kostja poolt ja tööde lepingule vastavust. Pärast lepingu ülesütlemist hagejaga sai kostja tarvitusele võtta muid meetmeid selleks, et töödes esinevaid puudusi ise kõrvaldada või lasta kõrvaldada.
81.Hageja esitatud kodulehe kavandid (toimiku lk 65-108) ei tõenda seda, et koduleht oli pärast üles laadimist funktsionaalselt kasutatav. Hageja esitatud väljatrükid kostja kodulehest käesoleval ajal (toimiku lk 116-135) ei tõenda, et kõik puudused olid enne lepingu ülesütlemist hageja poolt kõrvaldatud. Kostja osundatud puuduste kõrvaldamist (näiteks võimatust lisada mitmeid pilte korraga, võimatust korrektselt kustutada müüdud sõidukite kuulutusi jne) ei saa tõendada pelgalt väljatrükkidega kodulehelt.
82.Eeltoodut kogumis arvesse võttes leiab kohus, et hageja tasunõue kostja vastu arve nr 2119
järgi summas 912 eurot tuleb jätta rahuldamata VÕS § 655 lg 1 ja lg 2 alusel. Tellija ütles põhjendatult lepingu üles enne tööde üleandmist, kuna töövõtja rikkus lepingut. Lepingu ülesütlemisel selle rikkumise tõttu ei ole hagejast töövõtjal õigust seni tasumata lepingulisele tasule. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude arve nr 2119 alusel, jätab kohus rahuldamata ka viidatud arvega seotud hageja viivisenõude. Lisatööde tasunõue
83.Lisaks lepingulistele töödele nõudis hageja kostjalt tasu ka lisatööde eest. Hageja väitis, et kohtus kostjaga 2011.a detsembris ja pooled leppisid kokku erinevates lisatöödes, millised hageja tegi. Kostja jättis tasumata 12.10.2011.a lisatööde arve nr 2109 sumas 80 eurot. Kostja kinnitas 12.10.2011.a kirjaga arve kättesaamist ja aktsepteeris tööde sobivust. Samuti jättis kostja tasumata 14.01.2012.a arve nr 2225 summas 820 eurot. Kostja soovis kodulehe kujundust muuta ja sellega kaasnes ümberprogrammeerimine. Kostja oli teadlik, et need tööd ei kuulu lepinguliste tööde hulka. Kostja ei ole tõendanud oma vastuväiteid lisatööde tasunõudele.
84.Kostja vaidles hageja lisatööde tasunõudele vastu ja leidis, et ta ei ole lisatöid tellinud ega nõustunud nende eest tasuma. Kõik hagejad tööd olid suunatud puuduste kõrvaldamisele. Kostja on korduvalt rõhutanud, et parandustööde eest ta ei ole nõus täiendavalt tasuma. Hageja ise on oma e-kirjades kinnitanud, et ta teeb uue programmeerimise tasuta ning kõik tööde käigus tekkinud probleemid lahendatakse tasuta.
85.Kohus leiab, et hageja lisatööde tasunõue on tõendatud ainult osaliselt. Kohus selgitas hagejale 01.08.2012.a pöördumises (toimiku lk 80-81) vajadust tõendada, millal ja milliste lisatööde tegemises pooled kokku leppisid, milline oli lisatööde hind ja millal pidid lisatööd valmis olema. Hageja lisatööde nõue on kohtu hinnangul tõendatud ainult 80 euro osas.
86.Hageja 12.10.2011.a arves nr 2109 (toimiku lk 10) on märgitud, et see esitati piltide mõõtude muutmise ja kodulehe süsteemi muutmise eest, kogusega „1“. Arvele eelnes hageja 01.10.2011.a e-kiri kostjale (toimiku lk 11), milles hageja pakkus, et 80 euro eest tehakse kodulehe piltidele täielik uuendus. Kostja vastas 01.10.2011.a e-kirjaga (toimiku lk 186), et ta on nõus esialgu nõutud lisarahaga 80 eurot. 12.10.2011.a kirjas (toimiku lk 114) on kostja märkinud: „..lõpuks leidsite võimaluse lisaraha eest teha pildid sellisteks nagu pildid käivad“. Arvestades kostja viidatud e-kirju, asub kohus seisukohale, et kostja nõustus hageja pakkumisega 80 euro suuruse lisatöö tegemiseks ning kostja on lisatööd vastu võtnud. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lisatööde tasu summas 80 (kaheksakümmend) eurot.
87.Hageja on palunud kostjalt lisaks põhinõudele mõista välja viivised VÕS §-s 113 sätestatud määras. Arvelt nr 2109 tuleb kostjal tasuda viivist 0,02% päevas alates 20.10.2011.a kuni hagiavalduse esitamiseni 26.03.2012.a ehk 158 päeva eest summas 2,53 eurot. Kostja ei ole hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud.
88.Lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele palus hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates 27.03.2012.a kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude summas 80 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 alusel välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 2,53 eurot. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 80 eurot VÕS §-s 113 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
89.Hageja esitas kostjale 14.01.2012.a lisatööde arve nr 2225 (toimiku lk 14) summas 820 eurot. Arve sisuks olid „kodulehe lisatööd vastavalt hinnapakkumisele 15.06.2011“ ja koguseks „41“. Arvele oli lisatud lisatööde nimekiri (toimiku lk 15). 30 tundi lisatöödest oli tehtud kujunduse ja visuaalse poole muudatuste jaoks, 4 tundi SEO parandamiseks, 1 tund kulus objektide lehel
toodete hinna lisamiseks ja 1 tund varuosade otsingu lisamiseks varuosade lehele. 5 tundi kulus galerii lisamiseks.
90.Arve esitamisele eelnes pooltevaheline kirjavahetus 11.01.2012.a (toimiku lk 59-62). 11.01.2012.a saatis kostja hagejale e-kirja, milles soovis teada saada, milliseks ajaks on puudused kõrvaldatud (toimiku lk 62). Hageja saatis kostjale samal päeval pika e-kirja (toimiku lk 60-62), milles ta vastas kostja küsimustele seoses erinevate puudustega. Osad puudused lubas hageja kõrvaldada (näiteks hageja kirja p 1, p 5, p 17) ja osade suhtes märkis, et ei oska seletada nende tekkepõhjuseid (hageja kirja p 8, p 13, p 18). Osade kostja osundatud puuduste jätkuvat olemasolu on hageja eitanud, millele vastates on kostja omakorda trükitähtedega lisanud, et puudused eksisteerivad endiselt (näiteks hageja kirja p 6, p 11, p 12, p 14).
91.Hageja tegi puuduste kõrvaldamise vaidluse käigus kostjale mitmeid ettepanekuid lisatööde tegemiseks. Näiteks leidis hageja, et kui kostja soovib pilte mitmekaupa üles laadida, oleks see lisatöö (kirja p 4). Samuti oli hageja pakkumise kohaselt lisatööks otsingusüsteemi filtri lisamine (kirja p 7), kujunduse muutmine (kirja p 9) ja bännerite, avalehe piltide, menüüde administreerimine (kirja p 16). Kõigi lisatööde puhul rõhutas hageja, et kui kostja neid lisatöid soovib, siis asub hageja uurima nende hinda ja üritab teha kostjale võimalikult soodsa pakkumise. Kostja trükitähtedes kirjutatud vastustest (kirja p 4, p 7) nähtub, et kostja ei soovinud lisatöid tellida.
92.Kostja e-kirjast 11.01.2012.a (toimiku lk 59) nähtub, et kostja pidas kõiki töid puuduste kõrvaldamise töödeks. Kostja ei nõustunud mistahes lisatööde tegemisega. Hageja omakorda möönis 11.01.2012.a e-kirjas (toimiku lk 59), et mõistab kostja soovimatust tellida lisatöid.
93.Seega nähtub pooltevahelisest kirjavahetusest selgelt, et kostja ei soovinud tellida lisatöid ning pooled ei leppinud kokku lisatööde tegemises, nende valmimise tähtajas ega hinnas. Arvele nr 2225 lisatud lisatööde nimekirjast võib järeldada, et tööd olid vähemalt osaliselt suunatud kodulehel esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja probleemide lahendamiseks (näiteks on 4 tunni ulatuses tehtud töid SEO parandamiseks ja 5 tunni ulatuses varuosa otsingu lisamiseks). Seega leiab kohus, et hageja lisatööde tasu nõue summas 820 eurot tuleb jätta rahuldamata, sest pooled ei sõlminud kokkulepet arves nr 2225 kirjeldatud lisatööde tegemiseks. Pooled ei ole kokku leppinud arves kajastatud lisatööde hinnas. Hageja ei ole ühtlasi tõendanud lisatööde vastuvõtmist kostja poolt. Kuivõrd kohus jätis rahuldamata hageja nõude summas 820 eurot, jätab kohus rahuldamata ka hageja viivisenõude arve nr 2225 alusel.
94.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
95.Hageja esitas kostja vastu põhinõude summas 1812 eurot. Kohus rahuldas hageja põhinõude 80 euro ulatuses, mis moodustab hageja nõudest vaid 4,4%. Arvestades hageja rahuldatud nõude väikest ulatust, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud hageja enda kanda.
Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.