lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-103852/14

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 13.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-103852/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1217
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-25-103852

Otsuse avalikult teatavaks 13. aprill 2026, Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi K. V. vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes

Hagihind

4403, 31 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (rk 12831829, Pärnu mnt 141, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: A. L. (e-post XXX) Kostja: K. V. (ik: XXX; viibimiskoht Viru Vangla Ülesõidu 1, Jõhvi)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista K. V.lt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks kahjuhüvitis 4027,10 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivis 45, 52 eurot.
3.Välja mõista K. V.lt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis põhinõudelt (4027,10 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.03.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Välja mõista K. V.lt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskulud 821, 20 eurot. 1
7.Välja mõista K. V.lt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (821, 20 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt toimus 29.08.2022 Sillamäel liiklusõnnetus, milles sõiduk BMW 525D (XXX), mida juhtis kostja, sõitis otsa pargitud sõidukile OPEL VIVARO (XXX), mis omakorda paiskus otsa sõidukile OPEL VECTRA (XXX). Kostja lahkus pärast kindlustusjuhtumit kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki BMW 525D (XXX) liikluskindlustus oli sõlmitud hageja poolt. Liiklusõnnetuse tulemusena said sõidukid OPEL VIVARO ja OPEL VECTRA kahjustada ning hageja hüvitas kahju 4027, 10 eurot. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 4027,10 eurot ja viivise põhinõudelt seisuga 07.03.2025 summas 45,52 eurot ja edaspidi viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 08.03.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

II KOSTJA VASTUS

2.Kostja vastuse kohaselt ei nõustu ta sellega, et teda tunnistati süüdi. Soovin et selle kahju maksaks kinni kindlustus. Tegin avarii ja kohapealt ei lahkunud. See toimus öösel maja hoovis kus elan. Helistasin ukse kella naabrile kelle auto see oli, aga keegi ei avanud ust. Läksin koju ja hommikul tahtsin minna naabri juurte et see asi lahendada. Hommikul kui läksin naabri juurde sain teada, et nad on sellest juba teatanud juhtunust politseisse, kuid see pole neile kohustuslik. Mõtlesin et hommikul, kui olen naabritega sellest rääkinud, teatame politseisse ja kindlustusse. Paluks see kahju võtta kindlustuselt. Ära kuulamisel selgitas kostja, et 22 augusti öösel kella 00.00 ja 00.30 ajal tulin koju ja riivasin parklas oma naabri autot. Hommikul naaber ütles, et viie ajal ta ärkas, et minna koeraga jalutama ja nägi seda kahjustust ja helistas politseisse. Arvasin, et pole vaja politseid kutsuda. Politsei kutsus mu peale õnnetust aasta pärast ülekuulamisele ja politsei tegi mulle trahvi 200 eurot.

III KOHTU PÕHJENDUSED

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 kohaselt määras kohus asjas kirjaliku menetluse. Kohus kuulas TsMS § 404 lg 3 alusel kostja tema taotlusel ära 05.03.2026. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal tagasinõudeõigus, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kui kindlustusandja on kannatanud isikule kahju hüvitanud ning kindlustusandjal on LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel tagasinõue sõidukijuhi vastu, on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p 4) kannatanult kindlustusandjale (RKTKo 2-16-5564 p 11). Puudub vaidlus, et kostja juhtis 29.08.2022 00:05 Ranna tn 4, Sillamäe sõidukit BMW 525D (XXX) ja sõiduki liikluskindlustus oli õnnetuse ajal sõlmitud hageja poolt. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja riivas parkimiskohal pargitud 2

mootorsõidukit Opel Vivaro reg.märk XXX ja löögi tõttu riivas Opel Vivaro omakorda teist pargitud mootorsõidukit Opel Vectra reg.märk XXX.

4.Riigikohus on selgitanud, et LKindlS § 53 lg 1 p 2 tuleb kolleegiumi arvates sisustada selliselt, et kindlustusandja tagasinõudeõiguse tekkimise eeldusena peab sõidukijuht olema käitunud viisil, mis vastab kas LS § 236 või § 237 süüteo koosseisule. Mõlemad nimetatud süüteokoosseisud käsitlevad liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi kohustuste rikkumist. Kui aga sõidukijuhi tegevuses on väärteo koosseis kindlaks tehtud, võib puududa vajadus neid asjaolusid LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel esitatud tagasinõude lahendamisel uuesti käsitleda. (RKTKo 2-19-108066 p-d 15, 16). Põgenemine LS mõttes tähendab süülist lahkumist liiklusõnnetuse sündmuskohalt (RKTKo nr 3-2-1-105-06 p 11). Kostja on ära kuulamisel selgitanud, et politsei on teda trahvinud seoses vaidlusaluse sündmusega. Karistusregistri andmetel on kostjat karistatud liiklusõnnetusest mitteteatamise (LS § 236 lg 1) ja liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise (LS § 237 lg 1) eest kohtuvälise menetleja 01.06.2023 otsusega väärteoasjas nr: 233022003139. Väärteokoosseisule vastava käitumise puhul loetakse isik KarS § 32 lg 1 kohaselt teo toimepanemises süüdiolevaks, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.
5.Kostja käitumises on tuvastatud LS §-s 236 lg 1 ja 237 lg 1 sätestatud väärteo koosseisud ning puuduvad andmed selle kohta, et kostja ei oleks olnud süüvõimeline või et oleks esinenud muid süüd välistavaid asjaolusid. Seega on täidetud LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamise mõlemad eeldused, s.o kostja lahkumine liiklusõnnetuse toimumiskohalt oli nii õigusvastane kui ka süüline. Kostja vastuväited, sh väide, et ta püüdis naabrit öösel kätte saada ja ta arvas, et pole vaja politseid kutsuda, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Varalise kahju tekkimine sõidukitele Opel Vivaro ja Opel Vectra on fikseeritud fotodega ja kahju suurus tõendatud, kalkulatsiooni, remondiarve, oksjoni korraldamise arve ja oksjoni tulemusega. Kostja ei ole varalise kahju suurusele vastuväiteid ka esitanud. Kostja ei ole kahju hüvitanud, mistõttu tuleb see kostjalt välja mõista. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja tagasinõue on põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. Viivist on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel.

MENETLUSKULUD

6.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja, K. V. kanda.
7.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 490 eurot ja lepingulise esindaja kulu 415 eurot (käibemaksuta) kokku 905 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi 166 min (2,76 tundi) tunnihinnaga 150 eurot/h (käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 2-20-114596 p 11). Kohus leiab, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot käibemaksuta ei ole põhjendatud ja vajalik. Kohu loeb põhjendatud ja vajalikuks tunnihinnaks 120 eurot käibemaksuta. 3
8.Kohtu hinnangul on, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kostja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud, Seega on põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 331, 20 eurot ja menetluskulud kokku 821, 20 eurot (331, 20 + 490), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hagejal tasuda menetluskuludelt viivist.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja