Kohtulahend

Tsiviilasi nr 2-11-2606 21.01.2011 esitas D A kohtule hagi J A vastu elatise suuruse muutmiseks (vähendamiseks). 16.09.2011 kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. 09.11.2011 kohtuotsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 16.09.2011 otsuse ja saatis tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hagiavalduses taotles hageja elatise vähendamist 63.91 euroni. Asjaolude kohaselt on võrreldes eelmise kohtuotsusega muutunud see, et hageja perre on sündinud veel üks laps, hageja töövõime kaotus on suurenenud 10 % võrra (varasem töövõime kaotus 70%) ja hageja on töötu. Hageja leiab, et kõik lapsed peaksid saama elatist hagejalt võrdselt. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Maakohus ei rahuldanud hageja nõuet, kuna tuvastamist leidsid järgmised asjaolud: - Hagejale kuulub varana auto ja korteriomand. Hagejal on endiselt piisavalt muud vara, mille arvelt elatise tasumise kohustust täita. - Hagejale varem kuulunud korteriomandi on hageja 6 päeva enne hagiavalduse esitamist võõrandanud oma emale. Nimetatud vara arvelt oleks hagejal olnud võimalik täita ka kostja ülalpidamiskohustust. - Hageja oli vaatamata 70% töövõimetusele võimeline erialast tööd tegema 2011 ja 2012 aasta alguses 5 kuu jooksul ning teenima regulaarselt palka 2020 euro kuni 2517 euro ulatuses, lisandusid sotsiaaltoetused ja pension 171,46 euro ulatuses. - Hageja teised lapsed ei jääks kostjale 27.11.2008 välja mõistetud elatise maksmisel vähem kindlustatuks. - Elatise suuruse muutmise (vähendamise) aluseks ei ole asjaolu, et hageja kõik lapsed peaksid saama elatist võrdselt s.t 63,91 eurot. Hageja on Tallinna Ringkonnakohtule esitanud apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja võimaline elatist kostjale väljamõistetud suuruses tasuma, kuna ei teeni nii palju ja ei ole võimaline tervislikel põhjustel tasuvamat tööd leidma. Müüdud korteris elab hageja alkohoolikust isa, kelle eluaseme kulusid tasub hageja ema isa pensionist. Erialaselt töölt lahkus hageja, kuna töötasu ei makstud regulaarselt, hageja soovis minna silmaoperatsioonile ja ta tervis halvenes. Kohus ei ole arvestanud, et viie kuu jooksul, kui hageja Soomes töötas, pidi ta ise maksma söögi, korteri ja kaks korda kuus kojusõidu eest. Pension kulub hagejal seljaravimite ostmiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. Kui maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

Tsiviilasi nr 2-11-2606 mis vastab 2000 eurole. Hageja nõude näol on tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus on arvestanud kostja töövõime kaotusega. Samas on maakohus tuvastanud, et kostja on olenemata sellest teinud erialast tööd ja teeninud piisavalt raha, millega elatist tasuda. Soomes elamise ja töötamisega kaasnenud väljaminekuid ja silmaoperatsioonile mineku vajadust hageja esimese astme menetluses esile ei toonud ning nendele enam apellatsioonimenetluses tugineda ei saa (TsMS § 652 lg 4). Maakohus tuvastas õigesti, et hageja sissetulek Soomes oli regulaarne. Hageja ei ole põhjendanud, miks oli silmaoperatsioonile minekuks vaja töösuhe lõpetada. Hageja ei vaidlusta, et tuli töölt ära omal algatusel. Maakohus leidis õigesti, et arvestades hageja kohustusi oma ülalpeetavate eest oli nimetatu vastutustundetu. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kui ka hageja ei oma hetkel piisavat sissetulekut elatise maksmiseks, on ta ise oma vara võõrandamisega 6 päeva enne hagi esitamist asetanud vastavasse olukorda. Asjaolu, et hageja võõrandas oma korteriomandi emale, kes tasub isa pensionist selles korteris elava alkoholisõltuvusega isa elamiskulusid, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Vara võõrandamisega asetas hageja end ise olukorda, kus tal pole võimalik selle vara müügi või üürimise arvelt täita oma ülalpidamiskohustusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.