Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 22. augustil 2012 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu
Kohtuasi
LM hagi VV vastu kahju hüvitamiseks
Hagihind
1 773,78 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: LM (isikukood: XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Marko W (XXX)
2-11-41308
Kostja: VV(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kohtuistungi aeg Resolutsioon
09. mai 2012 Jätta LM hagi VV vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud täies ulatuses LM kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise tähtajatu üürilepingu alates 01. maist 2006 hageja omandis olevas majas aadressil Tallinn, XXX ühe toa kasutamiseks üüri suurusega 500 EEK / 31,96 € kuus. Hageja lõpetas üürilepingu 2006.a. maikuu lõpul lepingu rikkumise tõttu. Kostja ei vabastanud üürilepingu lõppemisel üürileantud tuba oma asjadest, milledeks olid kostjale kuuluvad neli purki värvidega ja automootori alumine kaitseplekk, mis takistasid hagejal kui majaomanikul antud tuba kasutada vastavalt oma soovile. Kostja vabastas toa oma asjadest alles 14.01.2011.a. Kostja ei ole ajavahemikul 01. juuni 2006.a – 14. jaanuar 2011.a, so 55,5 kuud hagejale üüri maksnud, kuid on jätkanud hagejale kuuluva toa kasutamist, mistõttu nõuab hageja kostjalt lähtudes VÕS § 335 viivitatud aja eest kahjuhüvitisena üürilepingus kokkulepitud üüri 31,96 € kuus, kokku 1773,78 € ning seaduses sätestatud viivist summas 96,25 €. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt sai hageja asja tagasi juunis 2006, kui ta vahetas kostjale teatamata ära maja ukseluku, millega takistas kostja juurdepääsu eluruumile ja seal olevatele asjadele. Hageja võttis kostja valduse omavoliliselt üle, viies kostja asjad õue autosse ja presendi alla. Kostja leiab, et kahju hüvitamise nõue tasumata üüri ja viivise eest tagasiulatuvalt nii palju aastaid hiljem on pahatahtlik ja eesmärgiks on alusetult rikastuda kostja arvelt, kuna tuppa jäeti neli värvipurki ja automootori kaitseplekk, et hiljem nõuda üüri tasumist. Kõik väärtusliku aga viskas hageja õue vihma kätte. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust, et kostja kasutas alates 1.-st maist 2006 hageja omandis olevas majas
aadressil Tallinn, XXX ühte tuba üüri suurusega 500 EEK / 31,96 € kuus; et hageja lõpetas üürilepingu 2006.a maikuu lõpul, andis kostjale tähtaja asjade äraviimiseks ja vahetas pärast seda maja lukud; et kostja ei viinud tähtaja jooksul asju ära, mistõttu tõstis hageja kostja asjad ilma tema nõusolekuta autosse ja õue presendi alla virna; et tuppa jäid kuni 14.01.2011 kostjale kuuluvad neli purki värvidega ja automootori alumine kaitseplekk. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peaks maksma hagejale VÕS § 335 alusel kahjuhüvitisena üürilepingus kokkulepitud üüri aja eest, mil tema asjad olid üüritud ruumis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 335 sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. Asjaõigusseaduse § 40 lg 2 sätestab, et omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine ning, et sel viisil saadud valdus on omavoliline. Riigikohtu 07.10.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-83-09 ja Harju Maakohtu otsuses tsiviilasjas nr. 207-11344, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 31 361 EEK-i, tuvastati, et hageja võttis kostja valduse üüritud ruumile ja asjadele ära omavoliliselt AÕS § 40 lg 2 järgi. Üüritud ruumi ja asjade valduse äravõtmine omavoliliselt on tõendatud ka kohtuistungi protokolliga. Poolte kohtuistungil antud seletustega, mille kohus loeb TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt tõenditeks, on tõendatud, et pärast seda, kui hageja viis enamuse kostja asjadest õue ja vahetas ukse lukud, ei lasknud hageja kostjat enam üüritud ruumi, muuhulgas ka mitte selleks, et kostja saaks ära viia tuppa jäänud neli purki värvidega ja automootori alumise kaitsepleki. Hageja ütlustega on tõendatud, et ta ei jõudnud kõiki asju välja viia ja eelnimetatud asjad jäid tuppa kogemata ning, et ta ei nõustunud kostjat ilma politsei juuresolekuta enam tuppa laskma. Poolte allkirjastatud dokumendiga on tõendatud, et kostja viis vaidlusalused asjad ära 14.01.2011. Asjas on tõendatud, et hageja võttis kostjalt ära valduse 2006. aasta maikuus üüritud ruumile ja kostja asjadele 2006. aasta juunikuus AÕS § 40 lg 2 alusel omavoliliselt, kui ta vahetas ukselukud ja tõstis kostja asjad ilma tema nõusolekuta õue ja autosse. Üüritud ruumile kostja valdus enam ei taastunudki, sest hageja tal sinna siseneda ei lubanud, seega ei vasta tõele hagiavalduse väide, et kostja kasutas ruume pärast üürilepingu lõppemist 2006. aasta juunikuust kuni 14. jaanuarini 2011. Kuna hageja taastas ise omavoliliselt üüritud ruumile valduse pärast üürilepingu lõppemist 2006. aasta juunikuus, siis ei ole tal alust VÕS § 335 järgi nõuda kostjalt kahjuhüvitist ajavahemiku 01.06.2006-14.01.2011 eest. Asjaolu, et mõned kostja asjad jäid kogemata üüritud ruumi, ei oma tähendust, kuna kostja ei omanud pärast ukseluku vahetamist valdust ka ruumi jäänud asjadele, enne kui hageja need talle tagastas 14. jaanuaril 2011. Seega ei ole hagi põhjendatud ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.