Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue 23.08.2011 esitas Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) Viru Maakohtule hagi kostja Aleksandr Zemtsov vastu hüvitise nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 29.08.2011. Hagiavalduses esitatud asjaolud Viru Maakohtu 10.06.2010.a otsusega mõisteti Aleksandr Zemtsov süüdi KarS § 113, 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mille tagajärjel Irina Mihhailova suri. Kuriteo ohvri ülalpeetav Aleksandr Ganejev ja kulud kandnud isik Olga Neiman esitasid Sotsiaalameti Virumaa Pensioniametile 30.09.2009 ja 03.04.2009 Ohvriabi seadise alusel ohvri surmast tuleneva riikliku hüvitise taotluse. Sotsiaalkindlustusameti 22.04.2009 otsusega VK0166 ja VK 0166A hüvitati kuriteo ohvri surmast tulenev kahju alates 23.03.2009 kuni 31.07.2011 4928, 20 eurot. OAS § 31 lg 3-le, mille kohaselt pärast OAS alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. OAS § 31 lg 2 kohaselt on riigi esindajaks regressinõudeasjas sotsiaalminister edasivolitamisõigusega. Irina Mihhailova ülalpeetavale on riigi poolt hüvitatud kuriteoga tekitatud kahju summas 4928,20 eurot. Olga Neiman on kandnud kuriteoohvri matusekulud summas 255,65 eurot ning temale on need hüvitatud. Kahju hüvitamise nõue on OAS § 31 alusel üle läinud Eesti Vabariigile. Hageja taotleb kostja menetluskulud ja kohtukulud jätta kostja enda kanda. Hageja taotles asja läbivaatamise juurde võtta Viru Maakohtu 10.06.2010 otsus kriminaalasjas nr 1-09-14104. Hageja esitas tõenditena ärakirjad Virumaa Pensioniameti 22.04.2009 otsusest nr VK0166 (tl 7-8, 10), otsusest nr VK0166 lisa (tl 9), otsusest nr VK0166A (tl 6), Rakvere Pensioniameti 30.06.2011 teatisest (tl 11), Rakvere Pensioniameti 22.06.2011 teatisest (tl 12), volikirjast (tl 13). Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võtnud ja palub jätta hagi rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. Hüvitise nõudmise aluseks olevas kriminaalasjas nr. 1-09-14104 hüvitist saanud Eduard Ganejev avaldas kohtuistungitel 17.05.10a. ja 18.05.10a., et ta ei soovi kostjalt kuriteoga

tekitatud kahju hüvitamist ega mingit hüvitist Aleksandr Ganejevi ema Irina Mihhailova surmaga. Kostjat karistati toimepandud kuriteo eest pikaajalise vangistusega 11 aastat 11 kuud ja 22 päeva, s.t teda on üks kord karistatud ning hüvitise välja mõistmine temalt oleks tema teistkordne karistamine, mis ei ole kooskõlas kehtiva seadusega. Samuti ei ole ta nõus tasuma hüvitist seoses matusekuludega, kuna suurem osa ohvri Irina Mihhailova matusekuludest oli kantud tema sugulaste poolt. Samas matusekulusid oleks pidanud nõudma kriminaalasja arutamise raames ning nende välja mõistmine enam ei ole põhjendatud. Kostja kannab pikaajalist vanglakaristust, ta vabaneb 2021 aastal ning tal puuduvad igasugused sissetulekud ja rahalised vahendid nõutud hüvitise maksmiseks. Tal puudub võimalus töötada. Eeltoodu alusel kostja esindaja leiab alternatiivselt, et käeoleval juhul esinevad hagi rahuldamata jätmiseks VÕS § 140 lg. 1 alused. Hagi rahuldamine tema suhtes oleks äärmiselt ebamõistlik arvestades kostjal rahaliste vahendite puudumist, s.t. majandusliku olukorra võimatust selleks. Ka Riigikohus on oma otsustes selle võimalikkust aktsepteerinud. Kostja esindaja taotleb hagi rahuldamata jätmist ning hageja kohtukulude jätmist hageja kanda. Alternatiivselt taotleb kostja esindaja hagi rahuldamata jätmist VÕS § 140 lg. 1 alusel või väljamõistatava kahju summa vähendamist. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja juhib kostja tähelepanu asjaolule, et tsiviilhagi esitamise õigus on kriminaalasja menetluse ajal kannatanul kuludokumentide alusel. Kuriteoohvri surmast tulenevad matusekulud kattis Olga Neiman, kes ei olnud kriminaalasjas kannatanu. Eesti Vabariik ei saa esitada tsiviilhagi kriminaalasja menetluse ajal. Riik on kohustatud regressnõudest tulenevalt esitama tsiviilhagi täitemenetluse algatamiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 alusel pärast jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. OAS § 13 järgi hüvitatakse vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused need kandnud isikule summas 447,38 eurot (7000 krooni), millest arvestatakse maha riiklik matusetoetus ( 2009. aasta riigieelarve seadus § 3 lg 8). 2009. aastal oli OAS § 24 järgi matusetoetuse suuruseks 3000 krooni. 03.04.2009.a esitas Olga Neiman Sotsiaalkindlustusameti Virumaa pensioniametile hüvitisetaotluse koos lisadokumentidega matusekulude hüvitamiseks OAS alusel. Esitatud dokumentide järgi on Olga Neiman kandnud kuriteoohvri matusekulud, seega on õigus saada matusekulude hüvitamist summas 255,65 eurot ( 4000 krooni). OAS § 8 lõike 1 p 1 alusel mõistetakse kannatanu surmaga lõppenud isiku vastu kriminaalkorras karistatavat tegu vägivallakuriteona, mis annab õiguse hüvitise taotlemiseks. 30.03.2009.a esitas Eduard Ganejev hüvitistaotluse ohvri surmast tuleneva kahju hüvitamiseks OAS alusel oma lapsele Aleksandr Ganejevile, kelle ema Irina Mihhailova hukkus vägivallakuriteo tagajärjel. OAS järgi on õigus saada hüvitist vägivallakuriteo ohvri ülalpeetaval, kes on nimetatud Riikliku pensioni seaduse ( RPKS) §-s 20. OAS § 9 lõike 3 alusel on ohvri surma korral õigus saada hüvitist tema ülalpeetavatel. Ülalpeetav OAS tähenduses on Aleksandr Ganejev, kes oli

kuriteoohvri alaealine laps ja kellel oli õigus saada toitjakaotuspensioni. Igakuist hüvitist (toitjakaotuspensioni) makstakse kuni hüvitise saaja vastab Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 20 sätestatud tingimustele või hüvitise piirmäära täitumiseni. RPKS § 20 lõike 1 kohaselt on õigus toitjakaotuspensionile toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte. Sotsiaalkindlustusameti regressnõude sisu kostja vastu on esitatud OAS § 14 p 1 alusel. Vägivallakuriteo tagajärjel ohvri kahele ülepeetavale makstud hüvitis käesoleva seaduse § 11 alusel on arvutatud ohvri eelnevast tulust. Ohvri surmast tulenev kahju arvutatakse tema kuue kuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulust arvutatud ühe kalendripäeva keskmise tulu järgi. See korrutatakse arvuga 30 ja seejärel ülalpeetavate arvule vastavalt 75% protsendiga. Saadud summast lahutatakse ülalpeetavatele määratud toitjakaotuspension. Ohvri Irina Mihhailova töötasu ajavahemikul 15.10.2007 -23.03.2009.a oli järgmine: September 2008.a Oktoober 2008.a November 2008.a Detsember 2008.a Jaanuar 2009.a Veebruar 2009.a Märts 2009.a

6854,00 7956,00

7293,00 7254,00 6500,00 5318,00

OAS § 10 lg 1 p 3 alusel hüvitatakse ülalpeetavale ohvri surmast tulenev kahju 80% ulatuses ning välja makstud hüvitis (sealhulgas matusekulud) kokku ei või suurem olla kui 150 000 krooni ( 9586,74 eurot). Kostja väidab, et kuna kannab pikaajalist vanglakaristust, siis puudub võimalus töötada ja omada rahalisi vahendeid. Hageja ei leia, et toodud põhjendust tuleks pidada piisavaks vabastamaks kostjat vastustusest ja kohustuse kandmisest Eesti Vabariigi ees. Teadaolevalt on vanglas võimalik tööd teha ning maksegraafiku alusel osade kaupa asuda nõuet täitma. Hageja ei loe õiguslikult põhjendatuks VÕS § 140 lg 1 sätestatu rakendamist antud menetluses. Kostja süü on tõendamist leidnud Viru Maakohtu 10.06.2010.a otsuses nr 1-09-14104 kuriteo toimepanemises KarS §-de 113, 121 järgi, seega ei ole kahjunõude esitamine ning kahju hüvitamine kohustatud isiku poolt ebaõiglane. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja esitas täiendavalt tõenditena ärakirjad OÜ Naltu palgatõendist (tl 78), hüvitistaotlustest ( tl 79-82, 83-86), OÜ Rahula saateleht-arvest ( tl 87).

Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult. Kostja on vaidlustanud hageja nõude. Vastavalt TsMS § 272 lg-le 2 dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Varasem kohtuotsus on küll kasutatav dokumentaalse tõendina, kuid seega on ta vaid üks kogumis hinnatavatest tõenditest. Üldpõhimõtte alusel kriminaal- ja väärteoasjades tehtud otsusest on siduv vaid resolutsioon. Viru Maakohtu 10.06.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-14104 mõisteti Aleksandr Zemtsov süüdi KarS §-des 113, 121 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes, mille tagajärjel Irina Mihhailova suri. Hageja on esitanud antud sündmusest tingituna Viru Maakohtusse hagi hüvitise regressikorras sissenõudmiseks kuriteo toimepanijalt. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus tuvastas, et Aleksandr Zemtsov on toime pannud KarS §-des 113, 121 ettenähtud kuriteo, milles ta on ka süüdi mõistetud. Kohtuotsus on jõustunud. Ohvriabi seaduse (OAS) § 8 lõike 1 p 1 alusel mõistetakse kannatanu surmaga lõppenud isiku vastu kriminaalkorras karistatavat tegu vägivallakuriteona, mis annab õiguse hüvitise taotlemiseks. OAS § 7 lg 1 kohaselt hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud isikule. OAS § 9 lg 4 kohaselt on õigus saada hüvitist ohvri ravi- ja matusekulude eest füüsilisel isikul, kes kannab ohvri ravikulud või matuse korraldamise kulud. OAS § 9 lõike 3 alusel on ohvri surma korral õigus saada hüvitist tema ülalpeetavatel. Ülalpeetav OAS tähenduses on Eduard Ganejev, kes oli kuriteoohvri alaealine laps ja kellel oli õigus saada toitjakaotuspensioni. Igakuist hüvitist (toitjakaotuspensioni) makstakse kuni hüvitise saaja vastab Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 20 sätestatud tingimustele või hüvitise piirmäära täitumiseni. RPKS § 20 lõike 1 kohaselt on õigus toitjakaotuspensionile toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte. Ohvriabi seaduse (OAS) § 31 lg 1 kohaselt pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast.

Ohvriabi seaduse (OAS) § 31 lg 1 kohaselt regressinõudeasjades esindab riiki sotsiaalminister. Sotsiaalministril on edasivolitamisõigus. Kohus tuvastas, et Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti 22.04.2009 otsusega VK0166 on Aleksandr Ganajevile määratud kuriteoohvri riiklik hüvitis alates 23.03.2009 – märtsis 2009 – 794 krooni (50,75 eurot) ning alates 01.04.2009 kuni 31.07.2011 igakuiselt 2662 krooni (170,13 eurot), kokku 4814,39 eurot. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti 22.04.2009 otsusega VK0166A on Olga Neimanile hüvitatud kuriteoohvri matusekulud summas 4000 krooni (255,65 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis taotletud suuruses 4928,20 eurot. Kohus ei loe põhjendatuks kostja taotlust kahjuhüvitist vähendada VÕS § 140 alusel, kuna kostja on tahtlikult toime pannud vägivallakuriteo, mille tagajärjel on surnud Aleksandr Ganejevi ema. Riik on loonud riikliku ohvriabi korralduse ning kuriteoohvritele riikliku hüvitise süsteemi leevendamaks ohvrite lähedaste hakkamasaamist ilma neid toetavate isikuteta. Kohus rõhutab, et hüvitis on vaid leevendus ohvri sugulastele, mitte mõeldud kuriteo toimepannud isikute teistkordseks karistamiseks. Kohus leiab, et kostja pikaajaline vangistus ei ole piisav põhjendus vabastamaks kostjat vastustusest ja kohustuse kandmisest Eesti Vabariigi ees. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täieliku rahuldamise korral tuleb asjas esinenud menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on teatanud, et tal kulud puuduvad. Viru Maakohtu 17.11.2011.a määrusega anti Aleksandr Zemtsovile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda ning muud menetluskulud jätta kostja enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Kohus juhindus TsMS § 173, 436, 442, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.