Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 05.07.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-17731/16
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.07.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2199

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht 05.07.2012 Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number

2-10-17731

Tsiviilasi

KÜ Xxx-xxx hagi OÜ I vastu võla, ruumide vabastamise nõudes

Tsiviilasja hind

4416,90 €

Menetlusosalised ja nende

Hageja: KÜ Xxx-xxx(xxx, KÜ xxx-xxx) esindaja Marina S

esindajad

Kostja OÜ I liige AK

Istungi aeg, koht, osalenud

(xxx, registrijärgne aadress xxx), esindaja juhatuse

23.04.2012, Tallinn Hageja esindaja Marina S Kostja esindaja juhatuse liige AK

isikud

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista OÜ-lt I KÜ Xxx-xxxkasuks 1886 €.

3.Jätta rahuldamata KÜ Xxx-xxxhagi OÜ I vastu tema kohustamiseks XXX-XXX, Tallinn asuvate ruumide vabastamiseks ning väljakolimisest keeldumise korral väljatõstmiseks.

4.Jätta KÜ Xxx-xxxja OÜ I menetluskuluda OÜ I kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused Tallinna linn ja OÜ I sõlmisid 07.12.1995 tähtajatu rendilepingu nr 02-858 ja selle lepingu alusel kasutab kostja 66 m2 ulatuses ruume XXX-XXX. Ruumide omanik on KÜ XXX-XXX, kes võttis 01.03.2006 rendilepingust tulenevad rendileandja õigused, kohustused rentniku ees üle. Lepingu p

Sarnased lahendid

Võlaõigus

30.07.2009 esitas hageja kostjale arve nr 11 summas 100 914,76 kr, sh üür perioodi 03.04.200703.08.2009 92 400 kr ja kommunaalkulude eest 2007.a. aprill - 2009.a. juuli 8514,76 kr. 31.10.09 esitas arve nr 16 summas 11 094,75 kr, sh 01.08.2009-31.10.2009 9900 kr ja kommunaalkulude eest 2009.a.a juuli - oktoober 1194,75 kr. Viidatud arve on tasumata. Hageja andis tähtja 19.11.2009 pretensioonis võla 112 008,76 kr äratasumiseks ja hoiatas lepingu ülesütlemisega. Kuna kostja võlga ära ei tasunud, ütleski hageja kostjale 26.02.2010 lepingu üles (vt hagiavaldus ja protokoll 21.09.2011, lk 97, ei tuginenud varasemale ülesütlemisavaldusele), mille saamist on kostja kinnitanud (vt protokolli 21.09.2011, lk 97). Hageja palus ruumid vabastada 19.03.2010. Kostja ei ole lepingu lõpetamist vaidlustanud. Kostja võlg oli 112009,51 kr, kuid hageja esitas nõude üürivõla nõudes 19 800 kr perioodi eest 2007. aprill september 2007.a ning kommunaalkulude nõudes 9 709,50 kr perioodi eest 03.04.200731.01.2009. Hageja palub kostjalt välja mõista 29 509,50 kr ning kohustada kostjat vabastada ruumid VäikeKarja 7, Müürivahe ning väljakolimisest keeldumise korral kostja nendest ruumidest välja tõsta. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. 29.10.2001 palus kostja Tallinna linna erastada pööningu ruum või kompenseerida nende väljaehitamise kulud. Kostja ei ole tõendanud, et see kulude nõue oleks jäetud linna poolt rahuldamata. Kostja ei ole tõendanud, et tal on õigus nõuda kulude hüvitamist hagejalt. Tõendamata on kokkulepe, et kostja võiks tasuta kasutada ruume. Nõuded ei ole aegunud. Üürilepingu järgi pidi tasuma üüri iga kuu 15. kuupäeval. 2007.a aprillikuu üüritasu nõue muutus sissenõutavaks 16.04.2007, hagi esitati 16.04.2010, seega tähtaegselt, nõue pole aegunud, et kostja ei olnud kättesaadav. Kohtuistungil võttis hageja omaks, et kostja enam ruume ei kasuta (vt prot 23.04.2012, I lk). Tõendid: leping, akt, Tallinna linna teatis, arve, 11 ja 16, 19.11.2009 pretensioon, 26.02.2010 teatis lepingu lõpetamise kohta, teatis 30.07.2009, 19.10.09 pretensioon, Tallinna Halduskohtu määrus 307-719. Kostja vastuväited Pooltel oli pärast 16.01.2007 sõlmitud suuline kokkulepe, mis võimaldas renditud pindu kasutada ja üürisummat kokku ei lepitud ning kostja kasutas asja tasuta ja seega ei ole hagejal õigus nõuda üüri ning kommunaalkulude nõue 9709,50 on aegunud. Hageja nõuab võlga alates 03.04.2007, hagi võeti menetlusse 14.05.2010. Kostja sai hagi kätte 2010.a. novembris. Üürinõue on aegunud ja kommunaalkulude nõue on aegunud perioodi eest 03. aprill 2007 - 03. november 2010. Kostja tunnistas ülejäänud osas 7517 kr (9709,50/31 x 24 aegumata kuud) olevat kommunaalkulude nõuet. Kostja soovib tasaarvestada vastuhagis esitatava nõudega, kuna kostja on teinud remonttöid. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtuistungil märkis, et alates 15.02.2012 ei kasuta ta enam neid ruume (protokoll 23.04.12). Tõendid: OÜ I kiri Kesklinna Valitsusele 29.10.01. Elamute Valituse kiri 05.05.1988, elanike kiri 28.04.88, ehituskulude hinnang 21.12.2010. Kohtu põhjendused Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle:

2.2.järgi peab maksma kommunaalkulude eest vastavalt arvele, kommunaalkulude tariifid teatatakse koos arvega. Seega on üüri tasumine lepingus kokku lepitud igakuiselt, st iga kuu üüritasu nõue muutub sissenõutavaks VÕS § 82 lg 1 järgi igakuiselt vastava kuu 15. kuupäeva ning kommunaalkulude nõue muutub sissenõutavaks VÕS § 82 lg 2 viimase osa ning lg 7 I lause järgi hageja poolt antud tähtajal, st siis kui hageja on esitanud kommunaalkulude tasumise kohta vastava arve. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et lepingu järgi oli 2007.a. üürimääraks 3300 kr kuus. Hageja nõuab üürivõlga 19 800 kr perioodi eest aprill – september (incl.) 2007. 2007. aprillikuu üüritasu nõue muutus sissenõutavaks lepingu järgi 15. aprill 2007.a. TsÜS § 135 lg 1 ning § 146 lg 1, § 147 lg 1 alusel hakkab 2007.a. aprillikuu üüritasu nõude 3aastane aegne kulgema 16.04.2007 kl 00:00 ja lõpeb seega 2010.a. 16.04. vastavalt TsÜS § 136 lg 2 kl 24:00. Järgnevate kuude eest nõutud üüritasu nõuete, sh 2007.a. septembrikuu üürinõude aegumistähtajad, hakkasid kulgema 2007.a. vastavalt 16.05 kl 00:00, 16.06 kl 00:00, 16.07 kl 00:00, 16.08 kl 00:00, 16.09 kl 00:00 ja aegusid vastavatel kuupäevadel kl 24:00 2010.a. Hagi üürivõla nõudes 19 800 kr perioodi eest aprill - september (incl.) 2007 esitati kohtule 16.04.2010. Kostja ei olnud kättesaadav menetluses rendilepingujärgsel ega äriregistrijärgselt aadressilt (vt registri väljavõte lk 21, 26, 28) XXX , Tallinn ning ei olnud kättesaadav ka tema juhatuse liikme registriaadressilt (lk 38, 46), kuna kostja juhatuse liige seal ei elanud. Kuivõrd kohus pidi kasutama kostja kättesaamiseks ning talle hagimaterjalide kättetoimetamiseks kohtutäituri abi (lk 54), siis haginõude kättesaamise aja riski kannab kostja. Eeltoodu tõttu ei tähenda asjaolu, et kostja sai hageja haginõude kätte 29.10.2010 (lk 55 p), seda, et üürivõla nõue kokku summas 19 800 kr perioodi aprill - september (incl.) 2007 eest oleks aegunud. Nõue ei ole aegunud ning seega on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ning § 271 ja § 292 lg 1 kohustuse täitmist - üüri tasumist. Hageja on tõendanud kohtule esitatud arvetega nr 11 ja nr 16, et ta on kostjalt nõudnud ka üüri tasumist. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks sellest üürivõlast, millest hageja nõuab hagis vaid osa, midagi ära tasunud. Hageja nõuab kostjalt kommunaalkulude tasumist 9 709,50 kr perioodi eest 03.04.2007-31.10.2009. Kostja ei ole iseenesest vaidlustanud kõrvakulude suurust, seega on kõrvalkulude kohustuse ulatus viidatud perioodil 03.04.2007-31.10.2009 kokku 9709,50 kr. Eelpool tuvastas kohus, et lepingu p 2.2. järgi muutus kommunaalkulude nõue sissenõutavaks arve esitamisega. Kohtule esitatud arves nr 11 (lk 19) 30.07.2009 tähtaega näidatud ei ole. Arves nr 16 (lk 20) kommunaalkulude tasumise kohta 01.07.-31.10.2010 ei ole samuti tähtaega näidatud. Hageja ei ole hagiavalduses ega täpsustustes konkretiseerinud, millal täpselt muutusid kommunaalkulude nõuded sissenõutavaks. Seega tuleb lähtuda VÕS § 82 lg 7 kolmandast lausest, mille kohaselt võib 3 (5)

võlasusaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast lg 3 märgitud mõistlikku tähtaega. Hageja poolt kohtule esitatud pretensioonist 19.11.2009 (lk 23-24) nähtuvalt on hageja andnud VÕS § 114 lg 1 järgi kostjale ise tähtaja – 20.12.2009. Seega muutusid kommunaalkulude tasunõuded arvete nr 11 ja nr 16 järgi sissenõutavaks 20.12.2009. Kooskõlas VÕS § 146 lg 1, § 147 lg 3 II lausega algab vaidlusaluste kõrvalkulude tasunõude aegumise tähtaeg kulgema arve esitamise kalendriaasta lõppemisest. Seega hakkasid viidatud arvete järgi nõuete aegumistähtajad kulgema 01.01.2010 kl 00:00 ja lõpevad 31.12.2013 kl 24:00. Hagi esitati kohtule 16.04.2010, seega ei ole ka kommunaalkulude nõue perioodi eest 03.04.200731.10.2009 summas 9 709,50 kr aegunud. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda lepingu p 2.2 ning VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108, § 292 lg 1 alusel kohustuse täitmist - kõrvalkulude tasumist. Kostja väitis, et tema on teinud kulusid ruumide väljaehitamiseks. VÕS § 286 lg 1 sätestab, et kui üürilepingu lõppedes selgub, et üüritud asja väärtus on suurenenud tehtud muudatuste või parenduste tõttu oluliselt ja parendused on tehtud üürileandja nõusolekul, siis saab üürnik nõuda mõistlikku hüvitist ning lg 2 kohaselt saab ta muude kulude kui lg 1 nimetatud kulud nõuda käsundita asjaajamise sätete kohaselt. VÕS § 297 lg 1 alusel võib üürnik talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja nõudega või keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 1 kuu enne maksetähtpäeva saabumist. Kostja on oma vastuses märkinud, et ta kavatseb vastuhagiga tasaarvestada oma kulude nõude, küll aga ei ole kostja sellist vastuhagi esitanud, samuti ei ole väitnud, et ta oleks juba vastava tasaarvestuse teinud või teatanud hagejale, et ta kavatseb keelduda üüri maksmisest põhjusel, et tal on üürileandja vastu vastav nõue. Kostja esitatud 29.10.2001 avaldusest Kesklinna Valitsusele nähtub, et ta on palunud linnal kulud kompenseerida, küll aga ei ole tõendanud, et need oleks kompenseerimata, peale selle ei nähtu sellest kulude suurust (lk 102). Elamute Valitsuse 06.05.1988 kirjast nr 8-15/54 nähtuvalt on antud kostjale (Flores) kooskõlastus ruumide väljaehitamiseks ning lisaks on kostja esitanud ka elanike nõusoleku (lk 103-104), mis iseenesest lubavad järeldada, et võimalikud tööd ei ole tehtud ebaseaduslikult, küll aga ei tõenda need tehtud kulude suurust ega nende tegemise aega. Kostja on esitanud ka RBR OÜ hinnangu (lk 105), mille koheselt on XXX , Tallinn pööninguruumide arvestuslikud ehituskulud 21.12.2010 415800 kr, küll aga ei tõenda see seda, et kostja oleks teatanud keelust maksta üüri, mis võimaldaks tal keelduda kohustuse täitmisest hageja ees VÕS § 110 lg 1, VÕS § 297 lg 1 II poole järgi. Samuti ei tõenda märgitud tõend seda, et kostja oleks teinud hagejale vastavasisulise avaldusega tasaarvestuse VÕS § 297 lg 1 järgi ja § 197 lg 1, 2 ja § 198 järgi, millega oleks hageja nõue lõppenud. Seega leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et tal oleks alus VÕS § 297 järgi keelduda hagejale üüri ja kommunaalkulude maksmiseks. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks üürivõla 19 800 kr perioodi aprill - september (incl.) 2007 eest tasunud, siis on ta lepingu p 2.1 tulenevat üüri tasumise kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses ning hageja nõue on tõendatud, põhjendatud ja kostjalt tuleb üürivõlg 19 800 krooni hageja kasuks välja mõista. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ka kõrvakulud summas 9 709,50 perioodi 03.04.2007-31.10.2009 eest ära tasunud, siis rikub ta lepingu p 2.2 tulenevat kohustust VÕS § 100 tähenduses ning nõue on ka selles osas tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks kõrvakulude katteks perioodi 03.04.2007-31.10.2009 eest 9 709,50 kr. VÕS § 334 lg 1 alusel peab üürnik pärast lepingu lõppemist asja tagastama. Hageja võttis omaks, et kostja on üüritud ruumid vabastanud, seega tuleb hagi selles osa jätta rahuldamata, kuna kostja on hageja nõude täitnud /hageja ei ole selles osa hagi tagasi võtnud ega sellest loobunud/. Seega kuulub hagi osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista kokku 1886 € (19 800 kr + 9 709,50 kr/15,6466) ning jätta rahuldamata hageja nõue kostja kohustamiseks XXX-XXX, 4 (5)