Natalia Kazimirovskaja avaldus seadmiseks hagi tagamise korras
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 23. aprilli 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksei Sorokini määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): Aleksei Sorokin (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja Deniss Matvejev Vastustaja (hageja): Natalia Kazimirovskaja (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja Veikko Puolakainen
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Muuta Viru Maakohtu 23. aprilli 2012 määruses menetluskulude jaotust (resolutsiooni punkt 7) ja menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda.
kohtuliku
hüpoteegi
3.Muus osas jätta Viru Maakohtu 23. aprilli 2012 määrus muutmata.
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Aleksei Sorokini kanda. Edasikaebamise kord
Määrus ei ole resolutsiooni punktide 1 ja 3 osas TsMS § 390 lg 1 alusel edasikaevatav Riigikohtule.
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 4 osas on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Riigikohtule
päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Natalia Kazimirovskaja esitas 20.04.2012 avalduse Rootsis esitatud hagi tagamiseks. Avaldaja palus hagi tagamise korras seada kohtulik hüpoteek summas 13 000 eurot Aleksei Sorokinile kuuluvale korteriomandile aadressil XXX ja lükata hagi tagamise kohtumääruse kostjale kättetoimetamine edasi 15 päeva võrra. Hageja ja kostja A. Sorokini ema T.S. vahel oli sõlmitud laenuleping, mille kohaselt andis hageja T.S. le laenu summas 150 000 Rootsi krooni. Laenu saamist tõendab T. S. omakäeliselt 17.02.2009 allkirjastatud võlatunnistus ja T. S. 31.03.2011 vastus laenuandjale. T.S. ei ole laenusumma tagastanud ja rikkus seeläbi laenulepingut. T.S. suri XX.XX.XXXX. Tema pärimismenetlus on läbi viidud, pärimistunnistus on väljastatud ning T.S. ainsaks seadusjärgseks pärijaks üldõigusjärgluse alusel on A. Sorokin. T.S. võlgnevus hageja ees on arvestatud pärandvara nimekirja. 17.02.2009 võlatunnistusega leppisid hageja ja T.S. kokku, et laenusuhetest tekkinud vaidlused lahendatakse Rootsi kohtus. Hageja esitas 28.03.2012 Rootsis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 1896/2006 sätestatud vormikohase Euroopa maksekäsuavalduse võlgnevuse sissenõudmiseks laenusaaja pärijalt kui üldõigusjärglaselt. Euroopa Liidu Nõukogu määruse 44/2001/EÜ (nn Brüsseli I) artikli 31 järgi võib liikmesriigi kohtute kaudu taotleda selliseid ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis on selle riigi seadustega ette nähtud, isegi juhul, kui asja sisulise arutamine on mõne teise liikmesriigi kohtu pädevuses. Rootsi on Euroopa Liidu liige. Seega annab määrus 44/2001/EÜ hagejale õiguse taotleda Eesti kohtult hagi tagamise abinõude rakendamist ka sellisel juhul, kui konkreetne kaasus allub Rootsi kohtu jurisdiktsioonile. Sama õigus tuleneb hagejale TsMS § 382 lg-s 3 sätestatust, mille kohaselt võib vajaduse korral hagi tagamise abinõu rakendada ka kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada mõnda muusse Eesti või välisriigi kohtusse või vahekohtusse. Riigikohtu määruse nr 3-2-1-130-08 p-s 28 on väljendatud seisukohta, et Brüsseli I määruse art 31 järgi võib taotleda liikmesriigi kohtute kaudu selliseid ajutisi meetmeid, sh kaitsemeetmeid, mis on selle riigi seadustega ette nähtud, isegi kui teise liikmesriigi kohtud on määruse kohaselt pädevad asja sisuliselt arutama. Hagejal on võimalik TsMS § 382 lg 3 alusel esitada Eestis hagi tagamise taotlus, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada mõnele välisriigi kohtule. Seejuures märgib kolleegium, et sellise hagi tagamise rakendamine on Eestis iseseisev menetlus, st sel juhul ei anna ainuüksi Eesti kohtu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi ebapädevaks tunnistamine alust hagi tagamine tühistada. Kuna kostjale kuulub vara Narva linnas, on Viru Maakohus pädev rakendama kostja vara suhtes hagi tagamist. Hagi tagamine on vajalik. Hageja soovib kostjalt 11 788 euro tasumist, millele lisanduvad nõude rahuldamise korral ka menetluskulud. Hagejal on alust eeldada, et kostjal sellises suurusjärgus vabad rahalised vahendid puuduvad. Lisaks on kostja asunud pärandvaraks olevat korteriomandit võõrandama. Kinnisvaraportaali andmebaasi kohaselt on nimetatud korter müügis hinnaga 24 500 eurot. Arvestades, et korteriomand on varasemast ajast koormatud hüpoteegiga AS BIGBANK kasuks summas 12 782 eurot, tagab kostjale kuuluv ainus likviidne vara samas
suurusjärgus kohustusi ka teiste võlausaldajate ees. Hageja palus seada kohtulik hüpoteek hagi hinna ning juba kantud ja eeldatavate menetluskulude katteks kogusummas 13 000 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
2.Viru Maakohus rahuldas 23. aprilli 2012 määrusega N. Kazimirovskaja avalduse kohtuliku hüpoteegi seadmiseks hagi tagamise korras ja seadis A. Sorokini nimele Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonnas registreeritud kinnisasjale, kinnisturegistriosa nr 2553409 asukoht XXX , esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek N. Kazimirovskaja kasuks summas 13 000 eurot. Maakohus määras 13 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel Rahandusministeeriumi arveldusarvele või sama summa ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse. Maakohus lükkas edasi kohtumääruse A. Sorokinile kättetoimetamise 15 päeva võrra pärast määruse tegemist. Maakohus jättis menetluskulud A. Sorokini kanda. Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt on hageja taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks põhjendatud. Lähtuvalt Nõukogu määruse (EÜ) 44/2001 art-st 31 ja TsMS § 382 lg-st 3 on hagejal õigus taotleda Eesti kohtult hagi tagamise abinõude rakendamist ka juhul, kui asja sisuline arutamine on teise liikmesriigi, antud juhul Rootsi, kohtu pädevuses. Hageja on põhistanud hagi tagamise vajadust. Hageja on esitanud Rootsi kohtule nõude A. Sorokini vastu võlgnevuse väljamõistmiseks kokku summas 104 328 Rootsi krooni, sellest põhivõlgnevus on 83 328 Rootsi krooni (11 788 eurot) ja intress on 21 000 Rootsi krooni. Arvestades hagi tagamise avalduses toodud asjaolusid, on A. Sorokini nimele registreeritud kinnisasjale, asukohaga XXX , kohtuliku hüpoteegi seadmine taotletava summa ulatuses vajalik ja proportsionaalne hagi tagamise abinõu. Kohtulik hüpoteek ei riiva oluliselt kostja huvisid ja ei ole kostjale põhjendamatult koormav, kuna kinnistu kasutamine, valdamine ja käsutamine ei ole takistatud, samas on hageja rahalisele nõudele kohtuliku hüpoteegi näol seatud kindel tagatis.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.A. Sorokin esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 23. aprilli 2012 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega hagi tagamise avaldus jäetakse rahuldamata. Alternatiivselt palub A. Sorokin tühistada Viru Maakohtu 23. aprilli 2012 määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. A. Sorokin pakub jätta menetluskulud N. Kazimirovskaja kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) toimub hageja ja T.S. vahel sõlmitud laenulepingust tekkinud vaidluse sisuline arutamine Rootsis ja Eesti kohtule esitatud hagi tagamise avalduse puhul on tegemist iseseisva kohtumenetlusega. TsMS § 384 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus hagi tagamise avalduse lahendada hiljem, kui ta soovib kostja eelnevalt ära kuulata. Kostja ärakuulamine enne hagi tagamise avalduse lahendamist on kohtu diskretsiooniotsus, kuid arvestades asjaolu, et antud juhul on tegemist iseseisva kohtumenetlusega, peab kohus viima kohtumenetluse läbi lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud põhimõtetest, tagades poolte ärakuulamise ja analüüsides tõendeid. Maakohus rikkus menetlusnorme ja kostja kaitseõigust, jättes pooli ära kuulamata. Asjaolule, et maakohus pidi lahendama hagi tagamise avalduse tavalise kohtumenetluse reeglite järgi viitab muuhulgas asjaolu, et maakohus jagas menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel;
2) oleks maakohus pidanud tegema hagi tagamise sõltuvaks tagatise andmisest TsMS § 383 lg 1 järgi. Tagatise andmiseks kohustamine on maakohtu diskretsiooniotsus, kuid arvestades asjaolu, et menetletakse rahalise nõudega hagi, siis pidi kohus tagama hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis. Samuti pidi maakohus määrama ja põhjendama tagatise suuruse. Maakohus ei ole seda teinud ja on rikkunud menetlusnormi. Maakohus ei ole ka põhjendanud, miks ta ei pidanud vajalikuks teha hagi tagamise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks, s.o kohus pidi põhjendama oma kaalutlusõigust TsMS § 383 lg 11 suhtes; 3) võib hagi tagamise määrus põhjustada kostjale kahju, sest kohus, ilma poolte ärakuulamiseta, ei tea, kas laenu tagastamise nõue üldse eksisteerib; 4) ei nähtu hageja esitatud tõenditest, et põhivaidlus toimub Rootsis. Euroopa maksekäsuavalduse täidetud formulari esitamine ei tõenda, et maksekäsuavaldus on kohtule esitatud, menetlusse võetud ning menetletakse hagi tagamise avalduse esitamise ja kohtmääruse tegemise ajal. 10.04.2012 elektroonkiri ei tõenda, et kohtumenetlus on algatatud ja seetõttu on alus hagi tagamise meetmete rakendamiseks; 5) ei ole maakohus tuvastanud, kas on võimalik rakendada hagi tagamise meetmeid. Antud juhul on tegemist maksekäsuavaldusega, mis on analoogne Eesti maksekäsu kiirmenetlusega. Hagi tagamise avalduse menetlemisel rakendatakse Eesti menetlusõigust. Eesti menetlusõigusest lähtudes ei saa maksekäsu kiirmenetluses kohaldada hagi tagamise abinõud. Järelikult ei saa Rootsis menetletava maksekäsuavalduse tagamiseks rakendada Eestis hagi tagamise meetmeid. Lähtudes Euroopa Liidu Nõukogu määruse 44/2001/EÜ (nn Brüsseli I) artikli 31 grammatilisest tõlgendamisest ei saa liikmesriigi kohtute kaudu taotleda selliseid ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis on selle riigi seadustega ette nähtud, kui teise liikmesriigi kohus ei aruta asi sisuliselt; 6) peab põhivaidlust lahendama Eesti kohus, kuna pooled ei leppinud kokku, et 17.02.2009 võlatunnistusest tulenevad suhted reguleerib Rootsi õigus ja vaidlus lahendatakse Rootsi kohtus. T.S. võlatunnistus on konstitutiivse ühepoolne võlatunnistus, mis ei ole kahepoolne leping. Järelikult oli T.S. nõus sellega, et võlatunnistusest tulenevad suhted reguleerib Rootsi õigus ja vaidlus lahendab Rootsi kohus, kuid teine poolt, st laenuandja, ei väljendanud oma soovi Rootsi õiguse kohaldamiseks. Seega ei olnud hageja ja T.S. vahel kokkulepet, et võlatunnistusest tulenevad suhted reguleerib Rootsi õigus ja vaidlus lahendatakse Rootsi kohtus.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.N. Kazimirovskaja vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) möönab kostja oma määruskaebuses ise, et teise poole eelnev ärakuulamine TsMS § 384 lg 1 teise lause järgi on kohtu diskretsiooniotsus. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-143-07 ning ka varasemas praktikas väljendanud seisukohta, et kohtu tehtud diskretsiooniotsuse sisu saavad kõrgema astme kohtud kontrollida piiratult, eelkõige selles osas, kas alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Käesoleval juhul ei ole maakohus hagi tagamise üle otsustamisel diskretsioonipiire ületanud. Kohtul puudus seadusest tulenev kohustus küsida kostjalt eelnevalt arvamust kiireloomulise hagi tagamise küsimuse üle otsustamisel. Kostja ei ole määruskaebuses esile toonud, kuidas võis ärakuulamisõiguse kasutamata jätmine mõjutada kohtumääruse sisu ja õigsust. Kuivõrd maakohus ei pidanudki kostjalt küsima eelnevalt seisukohta, siis ei ole tegemist ka menetlusnormi rikkumisega. Isegi kui tegemist oleks menetlusnormi formaalse rikkumisega, siis ei oleks see väidetav rikkumine mõjutanud kohtumääruse sisu ega ole kaasa toonud ebaõiget lahendit;
2) ei oleks ärakuulamisõiguse rakendamine asjas ka sisuliselt midagi muutnud. Kehtiv menetlusseadus peab põhistamise juures hagi tagamise küsimuse otsustamisel eelkõige silmas vajadust põhistada oma argumente kohtule, mitte vastaspoolele. Antud juhul on kohus hageja põhistusi veenvaks pidanud ning hagi tagamine on põhjendatud. Antud asjas on oluline, et hagi tagamine on toimunud välisriigis toimuva menetluse raamides ja põhinõue on esitatud Rootsi kohtule. Põhivaidlusega seotud sisulisi küsimusi ei ole võimalik arutada käesoleva määruskaebemenetluse raames. Seega on asjakohatud kostja väited selles, et maakohus pidanuks hakkama välja selgitama nõude endaga seotud sisulisi asjaolusid. Hagi tagamise raames on oluline üksnes välisriigis nõude esitamise fakt, millises osas on hageja kohtule vastavad tõendid esitanud. Nõude endaga seotud vastuväiteid on kostjal võimalik esitada Rootsis peetava sisulise menetluse raamides. Euroopa Liidu Nõukogu määruse 44/2001/EÜ (nn Brüsseli I määrus) artikli 27 p-dest 1 ja 2 tulenevalt arutab asja kohus, kellele esitati hagi esimesena. Antud juhul pole hageja oma nõuet Eesti kohtule esitanud, mistõttu ei tõusetu üldse küsimust sellest, millises kohtus asja menetleda. Kui kostja leiab, et poolte poolt kokkulepitud kohtualluvus tema suhtes ei kehti, siis saab ta selle vastuväite esitada Rootsis toimuva menetluse raamides. Ilma Rootsi kohtu vastava seisukohata on kostja seisukoht kohtualluvuse osas ilmselgelt ennatlik; 3) on asjakohatud kostja väited selles, et maakohus pidanuks nõudma hagi tagamise tagatise tasumist, sest hageja on hagi tagamise taotluse esitamisel tasunud hagi tagamise tagatise. Arusaamatuks jääb kostja arutelu sellest, kas Rootsis esitatud avaldus kuulub Rootsis arutamisele sisulises või mõnes muus menetluses. Nimetatud menetlus toimub Rootsi õiguse alusel. Hagi tagamise seisukohast ei oma mingit õiguslikku tähendust asjaolu, kas tegemist on lihtsustatud või mingi muu menetlusega. Ka lihtsustatud menetlus eeldab asja sisulist läbivaatamist ning kostja kitsendav tõlgendus ei vastaks kaitsemeetmete kasutamise eesmärgile ja mõttele. Hageja osundab, et määruse 44/2001/EÜ art 31 ei näe selles osas ette mingeid kitsendavaid piiranguid või välistusi. Seega on Eesti kohus pädev rakendama hagi tagamise abinõusid siseriikliku õiguse alusel. Maakohus on andnud kostjale võimaluse hagi tagamise tühistamiseks rahasumma maksmisega rahandusministeeriumi kontole või pangagarantii andmisega. Kostjal on see võimalus jätkuvalt olemas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus muudab Viru Maakohtu 23. aprilli 2012 määruses menetluskulude jaotust (resolutsiooni punkt 7) ja jätab menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 23. aprilli 2012 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks vaidlustatud määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamisele.
6.Euroopa Liidu Nõukogu määruse 44/2001/EÜ artikli 31 järgi võib liikmesriigi kohtute kaudu taotleda selliseid ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis on selle riigi seadustega ette nähtud, isegi juhul, kui asja sisulise arutamine on mõne teise liikmesriigi kohtu pädevuses. Hagejal on võimalik TsMS § 382 lg 3 alusel esitada Eestis hagi tagamise taotlus, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada mõnele välisriigi kohtule. Seega on hagejal õigus esitada hagi tagamise avaldus Eesti kohtule, isegi kui hageja esitas hagi Rootsi kohtule.
7.TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 381 lg 2 sätestab, et hagi tagamise avalduses tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistada. Hageja on hagi tagamise avalduses põhistanud nii nõuet, mille tagamist soovitakse, ning ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on vaidlustatud määruses vastavad põhistused märkinud ning ringkonnakohus ei korda neid. Ringkonnakohus leiab, et hageja on hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid vajalikus ulatuses põhistanud ning maakohus on õigesti, lähtudes hageja poolt esitatud põhistusest, hagi taganud. Maakohtu määrus vastab TsMS §-dele 463 ja 465.
8.Maakohus on hagi tagamise abinõuna TsMS § 378 lg 1 p 1 alusel seadnud kostjale kuuluvale korteriomandile kohtuliku hüpoteegi summas 13 000 eurot. TsMS § 378 lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Ringkonnakohus leiab, et kostjale kuuluvale korteriomandile kohtuliku hüpoteegi seadmine ei ole kostja jaoks ülemäära koormav. Kohtulik hüpoteek ei takista korteriomandi kasutamist, valdamist ja käsutamist. Kostja väidab oma määruskaebuses, et hagi tagamine võib põhjustada kostjale kahju, kuid ta ei esitanud tõendid selle kohta, et kahju on tekkinud või võib tulevikus tekkida nt seetõttu, et kostja on pidanud läbirääkimisi korteriomandi võõrandamiseks, kuid kohtuliku hüpoteegi seadmise tõttu võõrandamine nurjus. Kostja ei ole põhistanud, et hagi rahuldavat otsust oleks võimalik täita hagi tagamata. Samuti ei ole kostja esitanud andmeid selle kohta, et hagi tagamiseks oleks võimalik kohaldada mõnda teist, kostjat vähem koormavat, abinõu või arestida muu kostjale kuuluva vara. Seetõttu ringkonnakohus leiab, et kohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu on sobiv ja proportsionaalne ning kooskõlas TsMS § 378 lg-s 4 sätestatuga.
9.Alusetu on kostja väide, et maakohus on rikkunud menetlusnorme ja kostja õigusi seeläbi, et ei kuulanud teda ära enne hagi tagamise avalduse lahendamist. TsMS § 384 lg 1 järgi lahendab kohus hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Kohus võib hagi tagamise avalduse lahendada hiljem, kui ta soovib kostja eelnevalt ära kuulata. TsMS § 384 lg 1 sätestab kohtu diskretsiooniotsuse kuulata kostja ära enne hagi tagamise avalduse lahendamist. Kõrgema astme kohus võib sellesse otsustusse sekkuda juhul, kui maakohus on rikkunud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus, jättes kostja ära kuulamata, ei ole diskretsioonipiire rikkunud.
10.Ebaõige on kostja väide, et maakohus rikkus menetlusnormi, kuna ei nõudnud hagejalt TsMS § 383 järgi hagi tagamise tagatise tasumist. TsMS § 383 lg 1 järgi võib kohus teha hagi tagamise või tagamise jätkamise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Sama sätte lg 2 esimese lause kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Asja materjalidest tulenevalt tasus hageja hagi tagamise avalduse esitamisel tagatise 5% nõude summast, s.o 506 eurot (tl 41). Samas maakohus ei pidanud vajalikuks nõuda tagatist suuremas ulatuses kui 5% nõude summast.
11.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kostja väited selle kohta, kas põhivaidlus tuleb lahendada sisulises või mõnes muus menetluses ja väited Rootsi kohtu pädevuse puudumise kohta vaidlust lahendada. Asjaolu, kas vaidlus lahendatakse lihtsustatud või mõnes muus menetluses selgub põhimenetluse käigus ja selline asjaolu ei oma tähtsust hagi tagamise avalduse esitamisel. Kui kostja leiab, et Eesti kohus on pädev vaidlust lahendama, võib ta esitada põhimenetluses vastuväide Rootsi kohtu pädevuse vaidlustamiseks.
12.Kuna hagi tagamise kohaldamine on käesoleval juhul iseseisev menetlus ja asjas tehtav määrus on menetlust lõpetav määrus, peab ringkonnakohus vajalikuks määrata kindlaks menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus peab põhjendatuks jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda ja menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel A. Sorokini kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.