Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on Eesti Haigekassa hagi J. A. vastu 3862,39 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja tekitas kannatanule terviskahjustuse, millega põhjustas ohu kannatanu elule. Seega on J. A. tsiviilkohtumenetluses kostjaks, kes kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud kuriteoga. Haigekassa on võtnud kannatanu tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle kokku summas 3862,39 eurot. Ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitist. Kannatanu oli alates 20.09.2008 kindlustatud. Seega kui kindlustatud isikule tekitati vigastusi, mille tõttu ta vajas arstiabi nõuab haigekassa isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule vigastuse. Viru Maakohtu kriminaalasi nr 1-09-17267 otsuses nähtub, et kostja tekitas 20.09.2008.a. õhtul kannatanule eluohtlike kehavigastusi ( kohtuotsus jõustus 18.09.2010.a.). Seega kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutab kostja, kelleks on J. A.. Kostja esitas kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele, vastuse kohaselt kostja haginõuet ei tunnista ja kostja on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada. Kostja ei ole nõus kahju hüvitamises summas 3862,39 eurot kuna kohus ei ole esitanud talle mingit kahju nõuet. Kuna on möödunud juba 2,3 aastat ja nüüd on leitud mingi nõue kostja vastu. Kostja on seisukohal, et kahju nõude peaks tasuma isik, kes on surnud üle aasta tagasi ja kostjale jääb arusaamatuks miks kostja peab teise isiku eest maksma kahju nõude. 05.06.2012 toimus menetluskonverentsi teel kinnipidamisasutusest kohtuistung. Hageja esindaja jäi esitatud nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Kostjale jäi alguses arusaamatuks, miks kostja peab maksma kannatanu ravi eest, miks kannatanu ise ei maksnud oma ravi kinni. Samas kostja on arvamusel, et teda on juba karistatud kuna viibib kinnipidamiseasutuses ja nüüd saab siis veelkord karistuse rahalise trahvi näol. Kohus selgitas kostjale, et tegemist on kahju hüvitamisega ja rahaline summa ei ole karistus vaid tsiviilmenetluses kahju hüvitamise nõue. Kostja tunnistas haginõuet.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. 05.06.2012 kohtuistungil võttis kostja hagi nõude õigeks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Ravikindlustuse seaduse ( RaKS) § 25 lg 1 kohaselt, ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja

õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Sama seaduse § 29 lg 1 kohaselt, haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse

nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Haigekassa võtab kindlustatud isikult tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle RaKS § 39 sätestatud korras tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel. Kannatanu oli alates 20.09.2008.a. kindlustatud isik. Seega olid täidetud eeldused lepingu kannatanult tervishoiuteenusest eest tasu maksmise kohustase ülevõtmiseks. Isik oli kindlustatud ning hagejal oli SA –ga Idas Viru Keskhaigla sõlmitud ravi rahastamise leping. RaKS § 26 lg 1 kohaselt, haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Seega kui kindlustatud isikule tekitati vigastusi, mille tõttu ta vajas arstiabi nõuab haigekassa isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule vigastuse, tervishoiuteenuse osutamise, ravimite ja ajutise töövõimetuse hüvitise maksmiseks tehtud kulutused tagasi. Hagi on õiguslikult põhjendatud Ravikindlustusseaduse (RaKS) § 26 lg 1.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja J. A. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11 kohaselt on hageja riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Hageja menetluskulusid ei ole kandnud. Vastavalt TsMsS § 190 lg 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamisel kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osale, lg 5 kohaselt tuleb raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub täitmiseks viivitamata või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Vastavalt RLS kuulub hagilt hinnaga kuni 3862,39 eurolt tasumisele riigilõiv summas 543,24 eurot riigituludesse. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega juhindudes TsMS § 440 lg 1.

Evi Kool Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.