Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-7554

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 20.02.2012 esitas osaühing P Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 29.02.2012 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Mati Merimaa, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 19.04.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot. 26.04.2012 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.04.2012. Seisuga 13.06.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed OÜ P on registrisse kantud 14.03.2003, võlgniku põhitegevuseks oli plastmasstoodete tootmine ja sellega seonduvate teenuste osutamine. Võlgniku poolt on esitatud 2009. majandusaasta aruanne koos selle lisadega. Ettevõtte majandustegevus kestis 2010. aasta lõpuni. Aruandest nähtub, et võlgnik on jätnud täitmata 2010. majandusaasta aruande koostamise ja esitamise kohustuse. Kehtivaid töölepinguid ega võlgu töötajatele ei ole. Võlgnikul puudub nii finants- kui reaalvara (v.a mõningad kontoritarbed, millede müügihind võib olla ehk mõnisada eurot. OÜ P teadaolevad võlad on kokku 210 692,64 eurot. Suuremad kohustused: maksuvõlg 158 061,64 eurot, REP KG 20 382,13 eurot, A GMbH 12 973,63 eurot, omanikulaen 18 200 eurot. Ajutine haldur märgib, et juba 2008.a majandustulemused andsid signaali, et selliselt võlgnik jätkata ei saa. Bilansi andmetel ei olnud ettevõtte omakapital küll veel miinustes aga ettevõtte võlakoormus ei vähenenud ka edaspidiste (2009. aastal) toimunud varude ja tehtud ettemaksete vähenemise arvel. Seega oleks juhatus pidanud tõstatatama võlgniku lõpetamise küsimuse juba 2009. aastal. Tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused ei ole ajutisele haldurile tema käsutuses oleva informatsiooni alusel kindlalt teada. Ajutine haldur märgib, et OÜ P on püsivalt maksejõuetu ega oma vahendeid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Tervendamise väljavaated puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutise halduri käsutuses olevate materjalide alusel väidab ajutine haldur, et võlgniku ettevõtlus ei suutnud oma kohustusi korralikult täita juba alates 2008. aastast.

2-12-7554 Ajutise halduri hinnangul oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks äriidee alarahastamine ja majandustegevuse ebarentaablus, mistõttu võlgnik ei suutnud saadud tulu arvelt jätkuvalt katta püsikulusid. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2010.a lõpus, millest järeldub, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega ÄS § 180 lg 51 tähenduses. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 912 eurot (12 tundi x 76 eurot), millele lisandub käibemaks, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: järelpäringute esitamine, suhtlemine võlgniku esindajaga, dokumentide kontroll, analüüs, ajutise halduri aruande koostamine. Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Mati Merimaa välja mõista 56 eurot, s.h tasuliste päringute, büroo- ja paljunduse kulud. Pankrotihaldur palus tasu ja kulud määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohtuistungil on võlgniku esindaja nõustunud ajutise halduri tasuga. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti OÜ P pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

2-12-7554 ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Ajutise halduri aruande kohaselt OÜ’l P turuväärtust omav vara puudub, rahalisi kohustusi on vähemalt 210 692,64 eurot. Ajutine haldur ei ole leidnud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise reaalseid võimalusi. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 19.04.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot. 26.04.2012 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.04.2012. Seisuga 13.06.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et OÜ P pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri hinnangul ei ole OÜ P maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga või kuritegu. Küsimuse otsustamisel, kas OÜ P juhatuse liige võib olla rikkunud juhatuse hoolsuskohustust (õigeaegselt on esitamata pankrotiavaldus) ja sellega toime pannud raske juhtimisvea, võtab kohus arvesse ajutise halduri aruandes esitatud teavet, millest nähtub, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2010.a lõpus, millest järeldub, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega ÄS § 180 lg 51 tähenduses, sest pankrotiavaldus on esitatud rohkem kui aasta hiljem, alles 20.02.2012. Kohtuistungil on võlgniku esindaja põhjendanud avalduse esitamisega hilinemist investori otsingutega, mis on kestnud pikka aega ja siiani ebaõnnestunud. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ja vastutama nende kohustuste rikkumise eest. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandes toodud fakte ega

2-12-7554 järeldusi ümber lükanud vaid on nõustunud nendega. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamisega on kohustused kasvanud ja sellega on rikutud võlausaldajate õigusi. Võlgnik ei ole nõuetekohaselt täitnud ka raamatupidamise korraldamise kohustust, sest koostamata ja esitamata on 2010. majandusaasta aruanne. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et juhatuse liige KLon toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Mati Merimaa on esitanud kohtule OÜ P ajutise pankrotihalduri töö aruande ning tasu arvestuse, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 12 tundi (tunnitasuga 76 eurot), s.h järelpäringute esitamine, suhtlemine võlgniku esindajaga, dokumentide kontroll, analüüs, ajutise halduri aruande koostamine. Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Mati Merimaa välja mõista 56 eurot, s.h tasuliste päringute, büroo- ja paljunduse kulud. Pankrotihaldur palus tasu ja kulud määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohtuistungil on võlgniku esindaja nõustunud ajutise halduri tasuga. Kohus leiab, et taotletav tasu ja kulude summa on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 912 eurot, millele lisandub käibemaks 182,40 eurot, samuti ajutise halduri kulud 56 eurot, millele lisandub käibemaks 11,20 eurot, tuleb võlgnikult büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ’le Mati Merimaa Õigusbüroo (registrikood 10180078), välja mõista. Väljamõistetud summast tuleb hüvitada riigi vahenditest 397 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) kanda riigi vahenditest OÜ Mati Merimaa Õigusbüroo (registrikood 10180078) arvelduskontole . Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et OÜ P dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige KL(isikukood XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.