Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Tegemist on Eesti rahvusliku kaubamärgiregistreeringuga nr 37454, taotluse esitamise kuupäev 18.01.2002, registreerimise kuupäev 03.03.2003, klassis 35 [toidu ja joogi jaekaubandus teenusena (kolmandatele isikutele); toidu ja joogi hulgikaubandus teenusena (kolmandatele isikutele]. Mittekaitstavaks osaks on sõna „super“. Hagejale I kuuluvad kaubamärgi üldtuntusest tulenevad ainuõigused sõnalisele kaubamärgile SUPER ALKO ja kombineeritud kaubamärgile SUPER ALKO+kuju (KaMS § 5 lg 1 p 1), kombineeritud kaubamärgi osas alljärgneva reproduktsiooniga:

Hagejad leiavad, et nimetatud kaubamärk on üldtuntud alkoholi jaemüügi kaubamärgina, täpsemalt turistidele suunatud n.ö cash & carry tüüpi alkoholikaupluse kaubamärgina. Üldtuntuse asjaolud esinevad vähemalt 18.09.2008 seisuga, s.o aeg, millal paigaldati kostjate poolt esimene ALKO+kuju silt. Hagejale II kuuluvad kaubamärgi üldtuntusest tulenevad ainuõigused sõnalisele kaubamärgile VIINARANNASTA ja kombineeritud kaubamärgile VIINARANNASTA+kuju (KaMS § 5 lg 1 p 1), kombineeritud kaubamärgi osas alljärgneva reproduktsiooniga:

Hagejad leiavad, et nimetatud kaubamärk on üldtuntud alkoholi jaemüügi kaubamärgina, täpsemalt turistidele suunatud n.ö cash & carry tüüpi alkoholikaupluse kaubamärgina. Üldtuntuse asjaolud esinevad vähemalt 18.09.2008 seisuga, s.o aeg, millal kostja I tegi majandustegevuse registris registreeringu XXX kauplusele nimetusega Marskin Kulma, Viinarannasta. Kaubamärkide SUPER ALKO, SUPER ALKO+kuju ja VIINARANNASTA üldtuntus tuleneb alljärgnevatest asjaoludest. Hetkel tegutseb Eestis kokku 4 SUPER ALKO kauplust Tallinnas, Tarus, Rakveres ja Kiviõlis. Need kauplused kuuluvad hagejale I. Koostöös hagejaga II on avatud spetsiaalsed, turistidele suunatud SUPER ALKO VIINARANNASTA kauplused Tallinnas, reisisadama D-terminali läheduses, aadressidel XXX ja XXX üks kauplus Vergi sadamas (Vihula vald, Lääne-Viru maakond). SUPER ALKO ja VIINARANNASTA kaubamärki on koos aktiivselt reklaamitud oma teenuse tarbijate sihtrühma hulgas – see tähendab eelkõige turistidele suunatud trükiseid – laevakompaniide Tallinna linna kaardid ja muud taolised infokandjad. Hageja II kauplus aadressil Lootsi 4, Tallinn on tähistatud kaubamärkidega SUPER ALKO ning VIINARANNASTA. Samuti on kinnitatud Lootsi tänava äärse hoone seinale ümmargune valguskast, kus oranžil taustal on mustade valge äärisega tähtedega sõnad “SuPer Alko Alcohol & Tobacco”. SUPER ALKO ja VIINARANNASTA kaubamärgid on aktiivse kasutamise ning reklaamimise tulemusena saavutanud märkimisväärse tuntuse oma tarbijate sihträhma – turistide – hulgas. Sellest annab tunnistust kasvõi asjaolu, et SUPER ALKO VIINARANNASTA kaubamärgi all osutatud müügiteenuste käive oli äriühingu OÜ AE majandusaasta aruannete kohaselt 2006 159 miljonit kooni ja 2007 193 miljonit krooni. VIINARANNASTA kodulehekülje 2008 külastatavuse statistika (mai 118130 külastust; juuni 122130 külastust; juuli 108921 külastust; august 97752 külastust) annab tunnistust kodulehekülje suurest külastatavusest ja seega ka vastava kaupluse ja ostukeskkonna populaarsusest. Kuid nimetatud dokument näitab samas ka seda, et enamus kodulehekülje külastustest pärineb Soomest (lõik “Külastajaid domeenis/riike (TOP 10)”) ning antud kauplust seostatakse kõige enam nimetusega SUPERALKO (33,4%) ja VIINARANNASTA (23,2%), kuid ka SUPER ALKO (5,6%) ning ALKO (2,1%) (lõik “Otsitavad märklaused (TOP 10)”). Kaubamärgi üldtuntuse tunnistamist reguleerib kehtiva kaubamärgiseaduse § 7 lg 1, mille kohaselt “kohus tunnistab kaubamärgi üldtuntust kaubamärgiomaniku nõudel. Kaubamärgi üldtuntust tunnistatakse ainult juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega.” KaMS § 7 lg 4 tulenevalt paluvad hagejad tunnistada kaubamärgid VIINARANNASTA (sõna), VIINARANNASTA (logo), SUPER ALKO (sõna) ja SUPER ALKO (logo) Eestis üldtuntud kaubamärkideks teenuse “turistidele suunatud alkoholi jaemüük” osas alates 18.09.2008.

Hagejale I kuuluvad autoriõigused kaubamärgi SUPER ALKO+kuju logo kujundusele autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 3 p 11 tähenduses. Nimetatud teos on loodud hageja I töötaja EL poolt oma töökohustuste raames 2002 algul ning esmakordselt avalikustatud Rakveres, Kroonikeskuses, aadressil XXX, 2002 oktoobris avatud SUPER ALKO kaupluse tähistusena. Kõik varalised õigused sellele teosele on üle läinud teose loomise hetkest hagejale I. Hagejale II kuuluvad autoriõigused kaubamärgi VIINARANNASTA+kuju logo kujundusele autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 3 p 11 tähenduses. Nimetatud teos on loodud 2006 alguses EL poolt, kes oli hageja I töötaja. Vastavalt hagejate vahelisele kokkuleppele läksid kõik autoriõigused nimetatud teosele üle hagejale II ja seda juba teose loomise hetkest. Hageja II avaldas VIINARANNASTA kaubamärgi kujunduse 2006 algul. Sellest annavad tunnistust Interneti arhiivid, milledest on tehtud väljatrükid aadressilt web.archive.org. Nimetatud allikast nähtub, et viinarannasta.ee domeeni kasutus sai alguse juba 2004. Hageja I ja viinarannasta.com domeeni kasutatakse alates 2006 oktoobrist. Lisaks annab nimetatud allikas tunnistust ka selle kohta, et 2006 algul võeti kasutusele VIINARANNASTA kaubamärgi uus kujundus. Viimane väljatrükk vana logoga (Tallinna panoraam) on dateeritud 28.01.2006 ning esimene väljatrükk uue logoga (päikeseloojang) on dateeritud 27.04.2006, s.t logo kujunduse muutus ja selle avaldamine jäi nende kahe kuupäeva vahelisse perioodi. Hagejale II kuuluvad autoriõigused ka erinevatele tootefotodele ja reklaamtekstidele, s.h nende koduleheküljel www.viinarannasta.ee avaldatutele. Kokkuvõtlikult tuginevad hagejad alljärgnevatele õigustele: tootefoto VERGI VODKA; viinarannasta.ee reklaammaterjal (kauplust tutvustav reklaamtekst koduleheküljel); SUPER ALKO VIINARANNASTA kaupluse XXX reklaam; SUPER ALKO logo kujundus; VIINARANNASTA logo kujundus. Kostja tegeleb alkohoolsete jookide jaemüügiga, kasutades vastavate jaemüügiteenuste tähistamiseks nimetust MARSKIN KULMA ja ALKO ABI. Kostja on: 1) avalikkusele suunanud oma koduleheküljel www.alkoabi.ee autoriõigusega kaitstava teose (VERGI VODKA foto), millise autoriõigused kuuluvad hagejale II; 2) töödelnud, avalikkusele suunanud ja levitanud reklaammaterjale, millised põhinevad hageja II autoriõigusega kaitstavatel reklaammaterjalidel; 3) teinud majandustegevuse registris registreeringu kauplusele nimega MARSKIN KULMA

VIINARANNASTA;

4) paigaldanud oma kaupluse hoonele eksitavad ALKO ja S-ALKO sildid (oranžil taustal); 5) MARSKIN KULMA kaupluse reklaamimisel koduleheküljel www.alkoabi.ee ning trükireklaamis kasutanud eksitavat informatsiooni, eksitavat tähistust S-ALKO. Novembris/detsembris 2007 avas kostja MARSKIN KULMA ALKO ABI alkoholikaupluse hageja II kaupluse naabruses aadressil XXX, Tallinn. Nimetatud kauplusega on seotud kodulehekülg www.alkoabi.ee, milline domeeninimi kuulub kostjale II. Kaupluse avamisele on järgnenud mitmed toimingud, millistega on hagejate hinnangul rikutud nende õigusi, kahjustatud nende majandustegevust ning põhjustatud kahju. Koduleheküljel www.alkoabi.ee hakati müüdavate toodete illustreerimiseks kasutama www.viinarannasta.ee koduleheküljelt pärinevaid fotosid (VERGI VODKA tootefoto), rikkudes nii hageja II autoriõigusi vastavatele fotograafiateostele. Ebaseaduslik reprodutseerimine oli ilmselge, kuna hageja II fotod olid varustatud vesimärkidega. Märkimisväärne on siinjuures, et kostja I ei müünud oma kaupluses üldse VERGI VODKA nimelist toodet, tegemist oli esimese katsega tekitada klientides muljet, et MARSKIN KULMA ja SUPER ALKO VIINARANNASTA kauplused on seotud. VERGI VODKA on nimelt hageja I toode, mida tarbijad on harjunud ostma hageja II SUPER ALKO VIINARANNASTA kauplusest. Hagejad tuginevad oma nõudes kostjate vastu kaubamärgiomaniku ainuõigusele KaMS § 14 lg 1 p 1 ja p 2 tähenduses. Hagejad leiavad, et kostjate poolt kasutatavad tähised S-Alko ja Alko on

sarnased hagejate üldtuntud ning registreeritud kaubamärgiga SUPER ALKO. KaMS tõlgendamisel on analoogia alusel kohaldatavad Euroopa Kohtu lahendid seoses Esimese Nõukogu direktiiviga 89/104/EEC 21.12.1988 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ning Euroopa Kohtu lahendid C-39/97, C-251/95. SUPER ALKO kaubamärk on registreeritud must-valge kombineeritud kaubamärgina, lisaks on SUPER ALKO kaitstud värvilise kaubamärgina tema üldtuntuse alusel. Kostja poolt kasutatav tähis kordab sõnalise osa ALKO osas täielikult hageja I kaubamärgi ALKO sõnalist osa, sarnane on ka kirjakuju ja asjaolu, et sõna Alko puhul kasutatakse suurt algustähte ning järgnevaid väiketähti. Kostja poolt kasutatav tähis kordab oma värvilahenduses (eelkõige oranž) taust hageja I üldtuntud SUPER ALKO kaubamärgi reproduktsiooni. Arvestades ka Patendiameti otsust anda hagejale I ainuõigus sõnalisele osale ALKO (ning määrata samas mittekaitstavaks osaks sõna SUPER) võib asuda seisukohale, et hageja I kaubamärkides ja kostja poolt kasutatavates tähistes on domineerivateks elementideks sõna ALKO; sõnade kombinatsioon SUPER ALKO (hageja kaubamärk) ja tähe ning sõnakombinatsioon S-Alko (kostjate tähis); värvikombinatsioon, eriti oranž taust; tähekuju, s.h ALKO puhul suure algustähe ja järgnevate väiketähtede kasutamise kombinatsioon. Tähis ALKO oranžil taustal kordab täielikult hageja I kaubamärgi olulist osa (kasutatud ei ole üksnes sõna SUPER, mis on samas märgi mittekaitstav ehk mitte-domineeriv osa). Tähis S-ALKO oranžil taustal kordab täielikult hageja I kaubamärgi olulist osa, samas annab ka täiendava vihje hageja I kaubamärgile – SUPER ALKO kaubamärgis on SUPER mittekaitstav osa, seega üldmuljes märgi väiksema tähtsusega osa, samas kostjate tähises, täht S, mis kordab sõna SUPER algustähte, kannab sarnast eristuskaalu – üksik täht on iseseisvalt eristusvõimetu, kuid samas piisavalt konkreetne koos sõnaga ALKO kasutades, et tekitada äravahetamise tõenäosus kaubamärgiga SUPER ALKO. Märkide sarnasuse analüüs põhineb tõsiasjal, et tarbija ei analüüsi kaubamärke detailselt, kuid tarbija pöörab enam tähelepanu eristusvõimelistele ja domineerivatele elementidele. Arvestada tuleb ka seda, et tarbijatel puudub võimalus üldjuhul märke üheaegselt vaadelda ning nad peavad usaldama oma mällu sööbinud pilti varasemast märgist. Meelde jääb aga eelkõige märgi domineerivam ja eristusvõimelisem osas. Seetõttu on märkide sarnasused (mällu talletuv ühine element) olulisemad, kui nende erinevused.Siinjuures tuleb lisaks arvesse võtta kaubamärgi SUPER ALKO tuntust ning mainet vaidlusaluste teenuste (alkoholi jaemüük) osas. Olulist tähendust omab ka asjaolu, et vastavate teenuste (turistidele suunatud alkoholi jaemüük) tarbijad külastavad vastavaid kauplusi harva (n.ö ostureiseide ajal), seega varasem mälestus külastatud kauplusest ning seal kasutatud siltidest ei ole enam nii konkreetne ning seda olulisemaks muutub varasema mäletamine. Mäletades oranžil taustal SUPER ALKO kaubamärki on ilmne, et SALKO oranžil taustal seostub otseselt SUPER ALKO kaubamärgiga. Visuaalselt võrreldes võib tõdeda, et SUPER ALKO kaubamärk on kombineeritud kaubamärk ja ALKO ja S-ALKO tähis on samuti esitatud kombineeritud kujul, kus oluline on nii sõnaline osa, tähekuju, kui värvilahendus. Visuaalselt on oluline, et kordub täielikult sõna ALKO, sarnased on tähekujud, s.h ALKO sõnas suur algustäht ning järgnevad väiketähed ning värvikombinatsioon – ennekõike oranž taustavärv. Hageja I kaubamärgi foneetiline hääldus on [super alko], kostjate tähiste puhul [alko] ja [s alko] Mõlemad kaubamärgid kasutavad semantiliselt samasuguse vihjega sõna ALKO, milline võib küll olla sõnale “alkohol” vihjava iseloomuga, kuid mitte kirjeldava sõnaga. Tegemist on eristusvõimelise sõnaga, millist asjaolu kinnitab kasvõi Patendiameti otsus anda kaubamärgi SUPER ALKO registreerimisel ainuõigus sõnalisele osale ALKO hagejale I. Kostjale poolt kasutatava tähise S-ALKO puhul esineb täiendav kontseptuaalne sarnasus SUPER ALKO kaubamärgiga, kuna tarbija eeldatavasti tajub tähte S viitena sõnale SUPER. Vaadeldavad teenused on identsed (jaemüük). Eelkõige märkide visuaalsest ja foneetilisest sarnasusest ning kontseptuaalsest ühtsusest on kaubamärkide äravahetamise, s.h. assotsieerumise tõenäosus märkimisväärselt suur, s.t tarbija ajab segi kaubamärgi SUPER ALKO ja tähised ALKO ja S-ALKO ja/või arvab tähistega ALKO

ja S-ALKO tähistatud teenused pärinevat kaubamärgi SUPER ALKO omanikult või temaga seotud ettevõttelt. Vaadeldavate kaubamärkidega tähistatud teenused on identsed, mis suurendab nendevahelist äravahetamise tõenäosusti. Hagejad on teadlikud mitmetest konkreetsetest juhtumitest, kus tarbijad on eksitavate ALKO ja S-ALKO siltide tõttu ajanud segi SUPER ALKO VIINARANNASTA kaupluse MARSKIN KULMA ALKO ABI poega arvates, et tegemist on sama või seotud ettevõttega. Hagejad tõendavad segiajamist TK e-kirjaga 15.11.2008, mis tõendab konkreetset segiajamise juhtumit, kus tarbija pöördus hageja II poole kaebusega ostetud TALU VIINA kohta, mida hagejad ei müü alates 2008 algusest ja millise kauba müügiga tegeleb hetkel kostja I oma MARSKIN KULMA kaupluses ja KP 03.11.2008 pretensiooniga, millest nähtub, et tarbija on külastanud S-Alko kauplust uskudes, et tegemist on SUPER ALKO VIINARANNASTA kauplusega. Lähtudes eeltoodust leiavad hagejad, et kostjate tähised S-Alko ja Alko on sarnased SUPER ALKO kaubamärkidega ning seega esineb nendevaheline äravahetamise tõenäosus. Hagejad leiavad, et kostja I poolt kasutusele võeta soovitav tähis VIINARANNASTA (majandustegevuse registris tehtud registreering kaupluse nimetuse kohta) on identne hageja II üldtuntud kaubamärgiga VIINARANNASTA ning seda plaanitakse kasutada identsete alkoholi jaemüügi teenuste osas. Antud juhul eksisteerib suur vaadeldavate kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse oht, kuna tarbijad ei saa identseid tähiseid omavahel eristada. Hageja II kasutab VIINARANNASTA kaubamärki loojuva päikese kujutise taustal. Kostjaga I seotud kostja II esitas 13.06.2008 Patendiametile taotluse kaubamärgi VIINARANNASTA + kuju registreerimiseks oma nimele klassi 35 kuuluvate müügiteenuste osas. Esitatud taotlus on koopia hageja II poolt oma koduleheküljel kasutatavast VIINARANNASTA kaubamärgist, kus kasutatud värvikombinatsioon, tähekujud kui ka loojuva päikese kujutis on samad. Seega esineb kahtlus, et juhul, kui kostjad otsustavad VIINARANNASTA kaubamärgi kasutusele võtta, tehakse seda kujul, milline kordab VIINARANNASTA+kuju logo. Hagejad tuginevad oma nõudes kostjate vastu lisaks ka kaubamärgiomaniku ainuõigusele, mille kohaselt on kaubamärgiomanikul õigus keelata oma kaubamärgiga identse tähise kasutamine, kui esineb kaubamärgi maine või eristusvõime kahjustamise või ärakasutamise oht (puudutab nõuet hoiduda võimaliku alkoholitoote nimetusena VIINARANNASTA kasutamisest) ja sarnase tähise kasutamine, kui esineb kaubamärgi maine või eristusvõime kahjustamise või ärakasutamise oht (puudutab nõuet lõpetada kaubamärgiga SUPER ALKO äravahetamiseni sarnase ALKO ja SALKO tähise kasutamine jaemüügiteenuse tähistamisel). Kaubamärk VIINARANNASTA ja tähis VIINARANNASTA, mille osas esineb oht, et kostjad seda alkoholi toote tähistusena kasutama hakkavad, on identsed. Hageja II kasutab VIINARANNASTA kaubamärki loojuva päikese kujutise taustal. Kostjaga seotud Bellasofi OÜ esitas 01.08.2008 Patendiametile taotluse kaubamärgi VIINARANNASTA+kuju registreerimiseks oma nimele klassi 33 kuuluvate alkoholikaupade osas. Esitatud taotlus on koopia hageja II poolt oma koduleheküljel kasutatavast VIINARANNASTA kaubamärgist, kus kasutatud värvikombinatsioon, tähekujud kui ka loojuva päikese kujutis on samad. Seega esineb kahtlus, et juhul, kui kostjad otsustavad VIINARANNASTA kaubamärgi alkoholitoote tähistusena kasutusele võtta, tehakse seda kujul, milline kordab VIINARANNASTA+kuju logo. VIINARANNASTA viina tootmine ja turustamine kahjustaks hageja II õigusi, huve ja mainet, kuna suurendaks veelgi segadust tarbijate seas, milline on niigi juba tekkinud SUPER ALKO kaubamärgiga äravahetamiseni sarnaste tähiste kasutamise tõttu. SUPER ALKO ja tähised ALKO ja S-ALKO on sarnased tulenevalt sõna ALKO kasutamisest samas kujunduses ning samas värvilahenduses. On tähelepanuväärne, et pärast poe avamist hageja II SUPER ALKO VIINARANNASTA kaupluse vahetus läheduses on kasutusele võetud S-ALKO ja ALKO ning on ilmnenud oht VIINARANNASTA tähistuse kasutusele võtmiseks, kui samas oli hageja II juba aastaid kasutanud SUPER ALKO VIINARANNASTA kaubamärke. Taolise käitumise taga võib ilmselgelt aimata kostja ja sellega seotud äriühingute ja isikute soovi tarbijate eksitamise

läbi suurendada oma müügikäivet ja kasumit ning kahjustada hageja II õigusi ja ärihuve. Taolise tegevuse eesmärgiks saab olla üksnes tarbijates eksliku ettekujutuse loomine, et kostja kauplus ongi SUPER ALKO kauplus, ning seeläbi kostja varalise kasu saamise eesmärgil (suurenenud külastusest tulenev müügikäibe ja kasumi suurenemine) loob tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse (luues tarbijale eksitavate ja avalduse esitajate õigusi rikkuvate siltide ülespanemisega ebaõige ettekujutuse, et MARSKIN KULMA ALKO ABI kauplus ongi SUPER ALKO kauplus või et nad on omavahel seotud). Lisaks SUPER ALKO kaubamärgile viitavale sõnalise tähistuse S-Alko ja Alko kasutamisele on märkimisväärne, et kasutatud on ka oranži värvi, kuigi nagu nähtub fotodelt on MARSKIN KULMA ALKO ABI kaubamärki iseloomustavaks värviks hoopis sinine. Oma kaubamärgist erineva värvitooni kasutamise (mis ühtib SUPER ALKO VIINARANNASTA kaubamärkide värvitooniga) eesmärgiks saab olla üksnes tarbijate eksitamine ning konkurendi äritegevuse kahjustamine. Kostjate tegevus on käsitletav ka kõlvatu konkurentsina (KonkS § 50 lg 1 p 1, lg 2, § 51 lg 1, 3). Kostjate poolt kasutatavates välisreklaamides, koduleheküljel avaldatud reklaamides ja trükireklaamides on eksitav teave – viited hagejate kaubamärkidele ja hagejate teenustele – mis võib tarbijale tekitada eksliku mulje, et MARSKIN KULMA kauplusega on seotud ka hagejad. Suunavate tähiste Alko ja S-Alko kasutamisel ja seda eriti oranžil taustal on tarbijat eksitav iseloom, mis on teadlikult loodud läbi vastavate suunavate siltide paigaldamise, millised tarbija tavapärase tähelepanelikkuse juures võib segi ajada viitadega hageja II SUPER ALKO VIINARANNASTA kauplusele. Taoliste eksitavate suunasiltide kasutamisel on otsene eesmärk ja tagajärg suurendada kostja kasu ning vähendada hageja II kasu. Kostjad on eksitava teabe kandnud hoonetele XXX, Tallinn kinnistul, s.o MARSKIN KULMA kaupluse hoonele, kui ka seda ümbritsevate hoonetele. Eksitava teabe avaldamise tõttu külastavad tarbijad MARSKIN KULMA kauplust uskudes, et tegemist on hoopis SUPER ALKO kauplusega. Eksitav teave on avaldatud ka ww.alkoabi.ee koduleheküljel ning trükireklaamis. Reklaamina käsitatava eksitava, kõlvatu või halvustava teabe puhul rakendatakse KonkS § 50 lg 3 kohaselt reklaamiseaduse (RekS) sätteid. RekS § 4 lg 1 järgi on keelatud eksitav reklaam, st reklaam, mis ükskõik millisel viisil, kaasa arvatud esitlusviis, petab või tõenäoliselt petab üldsust või mis toodud põhjustel kahjustab või võib kahjustada konkurenti. Reklaami eksitavaks tunnistamisel võetakse arvesse kogu reklaam, mh tootja või teenuse osutaja isik, tema tegevusala ja kvalifikatsioon, samuti tema toote või teenusega seotud intellektuaalse omandi õigused (RekS § 4 lg 2 p 6). Hagejad leiavad, et nende kaubamärkide logod on kaitstavad kui graafikateosed (AutÕS § 4 lg 3 p 11) ning kostjad on ALKO ja S-ALKO siltide puhul neid teoseid ilma autori nõusolekuta töödelnud (AutÕS § 13 lg 1 p 5), eksponeerinud (AutÕS § 13 lg 1 p 8) ja levitanud (AutÕS § 13 lg 1 p 2). VIINARANNASTA logo puhul esineb oht, et kostjad hakkavad neid seda teost reprodutseerima (AutÕS § 13 lg 1 p 1) ja levitama (AutÕS § 13 lg 1 p 2). MARSKIN KULMA reklaamlehe põhineb OÜ AEkoduleheküljelt kopeeritud ning töödeldud tekstil (kirjalik teos AutÕS § 4 lg 3 p 1 mõistes). Koduleheküljel www.alkoabi.ee eksponeeritud (AutÕS § 13 lg 1 p 8) S-Alko reklaami puhul on kostjad kopeerinud ning töödelnud teksti ja graafilist lahendust (kirjalik teos AutÕS § 4 lg 3 p 1 mõistes ning graafikateos § 4 lg 3 p 11 mõistes). Lisaks on kostja avalikkusele suunanud VERGI VODKA tootefoto, mille autoriõigused kuuluvad hagejale II. Tulenevalt KaMS § 14 lg 1 p-st 1-3, § 57 lg 1 p 1 ja 2, § 58 lg 1 ja 2 ning § 60 lg 2, KonkS § 50 ja § 51, ReklS § 4 lg 1 ja § 7 lg 2, AutÕS § 4, § 13, § 46 lg 1, § 817, VÕS § 1037, § 1039, § 1043 ja § 1045 paluvad hagejad: 1) tuvastada kaubamärkide SUPER ALKO ja VIINARANNASTA üldtuntus 18.09.2008 seisuga turistidele suunatud alkoholi jaemüügiteenuse osas;

2) kohustada kostjat lõpetama hageja I kaubamärgiõigust rikkuv tegev kaubamärgi SUPER ALKO+kuju (reg nr 37454) ja suhtes ning tähiste ALKO ja S-ALKO kasutamine seoses jaemüügiteenusega ja selle reklaamimisega; 3) kohustada kostjat lõpetama hageja II autoriõiguste rikkumine seoses MARSKIN KULMA trükireklaamiga ja S-Alko kaupluse reklaamimisega koduleheküljel www.alkoabi.ee ja hoiduma taolisest hageja II autoriõiguse rikkumisest tulevikus, sh mitte avalikkusele suunama tootefotosid, mille autoriõigused kuuluvad hagejale II; 4) kohustada kostjat hoiduma edaspidi kaubamärkide SUPER ALKO (reg nr 37353), üldtuntud kaubamärgi SUPER ALKO ning tähiste ALKO ja S-ALKO kasutamisest seoses alkohoolsete jookide jaemüügiteenuse tähistamise ja reklaamimisega ning kaubamärgi VIINARANNASTA kasutamisest seoses alkohoolsete jookide ja alkohoolsete jookide jaemüügiteenuse tähistamise ja reklaamimisega ilma kaubamärgiomanike loata. Menetluskulud paluvad hagejad panna kostja kanda. Kohtuistungil loobus hageja varalistest nõuetest kostja vastu, kuna kostja on ilmselgelt varatu. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Väärad on väited, et registreeritud kaubamärk SUPER ALKO+kuju (registreeritud kaubamärgiregistris registrinumbri 37454 all) on identne või äravahetamiseni sarnane kostjate poolt kasutatavate kaubamärkidega „Alko Alcohol & Tobacco“ ning „S-Alko Alcohol & Tobacco“. Hagejad on hagiavalduses loonud õigusliku konstruktsiooni, justkui oleks hagejatel tekkinud õiguskaitse kaubamärgiregistris registreeritud kaubamärgist oluliselt erinevale kaubamärgile. Selline konstruktsioon on ilmselgelt otsitud ning kunstlik. Kaubamärgi õiguskaitse määratakse kindlaks üksnes kaubamärgiregistris registreeritud kaubamärgi reproduktsiooni alusel ning kaubamärgi õiguskaitse kunstlik laiendamine ei ole seaduse kohaselt lubatud. Samamoodi on otsitud hagiavalduses esitatud muud viited autoriõiguse seaduse, reklaamiseaduse, konkurentsiseaduse jne rikkumistele. Ka nimetatud väited on ilmselgelt põhjendamatud ning õigusvastased. Väidetava kaubamärgiõiguste rikkumisega seoses on esitatud hagiavaldus vastuoluline ning ebaselge. Hagejad paluvad kohtul tuvastada kaubamärkide SUPER ALKO ja VIINARANNASTA üldtuntus ning samas kohustada kostjat lõpetama hageja I kaubamärgiõigusi SUPER ALKO+kuju kaubamärgiregistreeringule nr 37454 rikkuv tegevus ning kohustada kostjat edaspidi hoiduma kaubamärgi reg nr 37353 (SUPER ALKO) (siinkohal on hagejad haginõude formuleeringus nähtavasti eksinud, kuivõrd kaubamärk registreerimisnumbriga on REVAL KINNISVARA kaubamärk) kasutamisest. Kostja hinnangul soovivad hagejad hagiavaldusega kunstlikult laiendada kaubamärgiregistris registreeritud kaubamärgi õiguskaitset. Kui hageja I nimele registreeritud kujutuslik kaubamärk SUPER ALKO+kuju oli registreeritud must-valgena kindla kujundusega, siis kostja II taotles oma kaubamärkide registreerimist värvilisena (must-oranž-valgena ja oranž-sinine-valge-mustana) oluliselt erinevas kujunduses. Alles peale kostja II poolt eelpool nimetatud kaubamärgitaotluste koostamist esitas hageja I omakorda Patendiametile taotluse sarnase kujutusliku kaubamärgi registreerimiseks taotluste esitamist. Kuivõrd poolte vahel oli varasemalt tõusetunud küsimus, kas hageja I nimele registreeritud kujutuslik kaubamärk „SUPER ALKO“ on äravahetamiseni sarnane kostja poolt kasutatavate kaubamärkidega „Alko Alcohol&Tobacco“ ning „S-Alko Alcohol&Tobacco“, siis on nimetatud küsimuses tellitud kaks arvamust Patendibüroo Turvaja OÜ-st ning OÜ-st Patendi- ja Kaubamärgibüroo Koitel. Mõlema ülaltoodud patendi- ja kaubamärgibüroo spetsialistide poolt koostatud arvamustest tuleneb üheselt, et tegemist on piisavalt eristavaid elemente sisaldavate

kaubamärgi ja reklaamtahvlitel kujutatud tähistega, mis muudavad tähised tervikuna eristavateks. Esitatud asjaoludest tulenevalt ei olnud ekspertide arvates kaubamärgid „Alko Alcohol&Tobacco“ ning „S-Alko Alcohol&Tobacco“ registreeritud kaubamärgiga nr 37454 „SuPer Alko %+kuju“ identsed ega ka äravahetamiseni sarnased. Muuhulgas järeldub ka hagiavalduse taotlusest, et hagejad on ise seisukohal, mille kohaselt kaubamärk „SuPer Alko“ ning kaubamärgid „Alko Alcohol&Tobacco“ ja „S-Alko Alcohol&Tobacco“ ei ole ei identsed ega ka äravahetamiseni sarnased. Patendibüroo Turvaja OÜ 12.11.2008 arvamuses on rõhutatud, et kaubamärk „SuPer Alko % + kuju“ on kujutatud must-valgena, so kaubamärgi õiguskaitse ei anna selle registreeringu alusel omanikule õigust teatud värvikombinatsioonile. OÜ Patendi- ja Kaubamärgibüroo Koitel 14.11.2008 arvamuse kokkuvõttena esitatud järeldustes on rõhutatud, et tarbija seisukohast ei ole nimetatud kaubamärgid tervikuna äravahetamiseni sarnased ega omavahel assotsieeruvad. Kaks tunnustatud patendi- ja kaubamärgibürood asunud sarnasele seisukohale, et registreeritud kaubamärk „SuPer Alko“+kuju ja kostjate kasutatavad kaubamärgid Alko Alcohol&Tobacco“ ning „S-Alko Alcohol & Tobacco“ ei ole identsed ega sarnased. KaMS § 5 lg 1 sätestab, et õiguskaitse saab kaubamärk, mis on üldtuntud Eestis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6bis tähenduses või kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris. Samas kehtestatakse KaMS § 12 lg 1 p 2 sõnaselgelt, et kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on registrisse kantud kaubamärgi reproduktsioon. Kuivõrd nii Patendibüroo Turvaja OÜ kui ka OÜ Patendi- ja Kaubamärgibüroo Koitel on asunud ühesele seisukohale, et kaubamärgiregistrisse kantud kaubamärk „SuPer Alko“ ning kostjate poolt kasutatavad kaubamärgid „Alko Alcohol& Tobacco“ ning „S-Alko Alcohol&Tobacco“ ei ole ei identsed ega ka äravahetamiseni sarnased, siis on ilmne, et hagiavalduses esitatud viited hageja I kui kaubamärgiomaniku õiguste võimalikule rikkumisele on põhjendamatud ning otsitud. Ei ole tõendatud SUPER ALKO väidetav üldtuntus ja selle väidetav õigusvastane kasutamine kostjate poolt. Üldtuntus tähendab seaduse kohaselt seda, et kaubamärk SUPER ALKO peaks olema tuntud valdavale enamusele Eesti elanikkonnast või siis peaks olema täidetud üks KaMS § 7 lg 3 sätestatud eeltingimustest ja –nõuetest. Järelikult on seaduse kohaselt kaubamärgi üldtuntus suhteline mõiste ning selle sisustamine (so asjaolu tuvastamine, kas faktiliselt kasutatav registreerimata kaubamärk on üldtuntud või mitte) jääb tavaliselt kas Patendiameti või vaidluste korral kohtute otsustuspädevusse. Samas ei ole käesoleval juhul hagejad suutnud tõendada oma kaubamärgi üldtuntust. Põhjendamatu ning alusetu on hagejate seisukoht, et S-ALKO oranžil taustal seostub otseselt SUPER ALKO kaubamärgiga ja S tähendab „super“. Osundatud tähiste vahel ei ole kostjate arvates mitte mingisugust visuaalset sarnasust. Hagejad märgivad samuti oma hagiavalduses, et väidetavalt on visuaalselt oluline, et kordub täielikult sõna ALKO. Kuid samas on hagejate teadaolevalt olemas teisi kaubamärke, mille registreerimiseks on esitatud registreerimistaotlused ning nende kaubamärkides sisaldub samuti sõna „ALKO“ . Sõna „Alko“ on muutunud tavapäraseks alkoholipoodide ja muude alkoholiga seotud müügikohtade tähistamisel. Selle tõttu ei saa kostjatele ette heita selle sõna kasutamist oma kaubamärgis. Mis puudutab kaubamärgi väidetavalt sarnast värvikombinatsiooni, siis see väide tundub kostjatele olevat samuti täiesti alusetu. Oranž värv on laialt levinud ning pilkupüüdev värv. Oranž on hea värv tähelepanu äratamiseks ilma liigse agressiivsuseta. Oranži värvi kasutamine tekitab väga hea positiivse energia suhtlemiseks. See on soe, entusiastlik värv. Musta, sinise ning valge värvi kasutamine oranžil taustal on samuti väga pilkupüüdev ning soodne värvikombinatsioon, mis mõjub positiivselt just tarbija jaoks. Seega on täiesti loogiline, et mitte ainult hagejad, vaid ka teised isikud võivad kasutada oranži värvi. Kaubamärgi SUPER ALKO puhul ei saa kindlasti olla kaitstud kaubamärgi värv või selles kasutatuks üksiksõna. Kaubamärgiomaniku õigused sõltuvad otseselt sellest, milline näeb

kaubamärgitaotluses välja kaubamärgi reproduktsioon. Sellest, millisest kaubamärgist hagejad kõnelevad, sõltub hagejate õiguste eksisteerimine ning võimalik rikkumine. Kaubamärgi SUPER ALKO registreerimistaotluse esitas hageja I alles 30.10.2008 ning see kaubamärk on graafiliselt kujutatud. B OÜ kaubamärgitaotlustes kajastatud kujutuslikud kaubamärgid „Alko Alcohol & Tobacco“ ning „S-Alko Alcohol & Tobacco“ ning hageja I kaubamärgitaotlustes kajastatud kujutuslikud kaubamärgid „SUPER ALKO“ ning „S ALKO“ on piisavalt erinevad. Samas ei ole kaubamärgi SUPER ALKO registreerimistaotluses nr M200801562 märgitud kaitstavate värvide loetelu. Seega jääb kostjate hinnangul täiesti põhjendamatuks ning arusaamatuks, kuidas seostub kaubamärk SUPER ALKO (värvilisena) kellelgi kasutamisega teatavas värvitoonis. Kostja ei nõustu, et hagejatel on ainuõigus tähise „ALKO“ kasutamiseks. Nii Patendibüroo Turvaja OÜ kui ka OÜ Patendi- ja Kaubamärgibüroo Koitel arvamuse kohaselt ei ole tähis „Alko“ üldse kaitsevõimeline (KaMS § 9 lg 1 p 2 ja 3). Tegemist on tavapärase üldkasutatava tähisega, mille kasutamine peab olema vabalt lubatud kõigile soovijatele. Käesolevaks hetkeks on OÜ AN poolt esitatud kaubamärgiregistrile taotlused kaubamärkide „RAlko Alkohol&Tubakas“ ning „€-Alko Alkohol&Tubakas“ registreerimiseks. Fotod tõendavad, et tähiseid „R-Alko“, „Alko Ekspert“, „Alko Cash&Carry“ kasutatakse pidevalt kolmandate isikute poolt. Antud vaidluse puhul on õige, et nii hagejad kui ka kostjad tegelevad alkoholijookide ja tubakatoodete jaemüügiga. Kuid oluline on, et kostjad on keskendunud just alkoholi ja tubaka toodete jaemüügile. Samas tegelevad hagejad lisaks alkoholi ja tubakatoodete jaemüügile ka muude teenuste osutamisega (eelkõige toidu jaekaubandusega). Seega on ekslik hagejate seisukoht, et kostjate ja hagejate teenused on identsed. Kostja ei ole rikkunud hagejate õigusi KaMS § 14 lg 1 p 3 tähenduses ega ei ole kahjustanud hagejate kaubamärkide mainet ja eristusvõimet. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, hageja taotlusel arutas kohus asja kostja kohalolekuta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tõendatud on, et hagejad ja kostja tegelevad sama tegevusvaldkonna – alkohoolsete jookide jaemüügiga (I kd lk 36-37, 39, 43, 55, 59); majandustegevuse registris on kostja kaupluste asukohaks märgitud Lootsi 3a, XXX, Mere pst 10 Tallinnas. 01.08.2006 kokkuleppega (I kd lk 62) loovutas hageja I hagejale II kõik õigused seoses kaubamärgiga VIINARANNASTA. Hageja I nimele on registreeritud 03.03.2003 (taotlus esitati 18.01.2002) kaubamärk SuPer Alko, klassis 35 (I kd lk 145), hageja II e-maili aadressiks on [email protected] ning interneti koduleht www.viinarannasta.ee (I kd lk 146). Kaubamärgi kujundas hageja I töötaja E. Laidinen 2002.aasta alguses, mida tõendab tema 27.10.2008 avaldus (I kd lk 190) õiguste üleminekust hagejale I. Sama isik kujundas hageja I tarbeks 2006.aasta alguses kaubamärgi VIINARANNASTA, mille õigused läksid E. L 05.09.2008 avalduse kohaselt samuti üle teose loomisest alates hagejale I (I kd lk 191). Hagejate tegevust seoses vaidlusaluste kaubamärkide, autoriõigusega kaitstavate teoste kasutamisega tõendavad esitatud reklaammaterjalid (I kd lk 63-122) KaMS § 14 lg 1 p 1, 2, mille alusel hagejad hagi esitasid, sätestatu kohaselt on kaubamärgiomanikul ainuõigus keelata kolmandatel isikutele kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud (p 1); õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sh tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. KaMA § 5 lg 1 järgi saab õiguskaitse üldtuntud kaubamärk ja registrisse kantud kaubamärk. Kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on üldtuntud kaubamärk kujul, millisena ta üldtuntuse

omandas ja registrisse kantud kaubamärgi reproduktsioon (KaMA § 12 lg 1). Tõendatud on hageja poolt esile toodud asjaolu, et kostja Mrskin Kulma Alko Abi kaupluse seinal, parklas ja kauplust ümbritsevate hoonete fassaadidel on suunaviit ja sildid (I kd lk 129134), mis jätavad tarbijale mulje, et kostja kauplus on SUPER ALKO kauplus. Tegemist on tarbija eksitamisega. Reklaamiseaduse § 4 lg 1 järgi on keelatud eksitav reklaam, st reklaam, mis ükskõik millisel viisil, kaasa arvatud esitlusviis, petab või tõenäoliselt petab üldsust või mis toodud põhjustel kahjustab või võib kahjustada konkurenti. Reklaami eksitavaks tunnistamisel võetakse arvesse kogu reklaam, mh tootja või teenuse osutaja isik, tema tegevusala ja kvalifikatsioon, samuti tema toote või teenusega seotud intellektuaalse omandi õigused (RekS § 4 lg 2 p 6). Samasugust tarbijat eksitavat iseloomu omab www.alkoabi.ee kodulehekülg (I kd lk 135). Tarbijate eksitamist ka giidi pöördumine, millest selgub, et bussitäis reisijaid olid ka pärast kaupluse külastamist eksiarvamusel (I kd lk 137-139) ja tarbija pöördumine (I kd lk 140141). Mõlemal juhul ei olnud tarbijad rahul kostja kaupluse tööga, kuid avaldasid pahameelt hagejale, kuna arvasid, et külastasid hageja kauplust. Tõendatud on ka asjaolu, et kostja on avaldanud reklaamlehti, mille tekst on kopeeritud hageja I koduleheküljelt (I kd lk 142, 63-66, 143, 144). Kaubamärgiseaduse järgi on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesandeks eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote individualiseerimine. Kaubamärkide SUPER ALKO ja VIINARANNASTA aktiivset kasutamist ja reklaamimise läbi tuntuse saavutamist tõendavad eelkõige turistide hulgas nii VIINARANNASTA kodulehekülje aktiivne kasutamine 2008 (enamus külastusi Soomest) kui ka hageja I majandusaasta aruannete võrdlus 2006, 2007, millest nähtub käibe suurus ja selle kasv (I kd lk 146-183, 184-189). Kooskõlas KaMS § 57 lg 1 on kaubamärgiomanikul õigus esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku vastu õigusrikkumise lõpetamiseks. VÕS § 1055 lg 1 võimaldab nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev ning lg 3 järgi võib isik, kelle tööstusomandiõigust rikuti nõuda rikkumisest hoidumist tulevikus (p 1). Tarbijakaitse seaduse (TKS) § 3, mis sätestab tarbija põhiõigused, järgi on tarbijal õigus saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta (p 2). Kooskõlas § 4 lg 4 peab tarbijale antav teave peab olema tõene. TKS § 122 kohaselt on kauplemisvõte ebaaus, kui see on vastuolus kaupleja majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse (kaupleja ametialane hoolsus) nõuetega ja seoses mingi kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt keskmise tarbija majanduskäitumist, kelleni see kaup või teenus jõuab või kellele see on suunatud. TKS § 123 lg 2 järgi peetakse kauplemisvõtet eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Teave on ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid kaupleja kohustuste ulatus, kauplemisvõtte kasutamise ajend ja müügiprotsessi laad ning mis tahes avaldus või sümbol, mis seondub otsese või kaudse sponsorlusega või kaupleja, kauba või teenuse tunnustamisega (p 3). Sama paragrahvi 4.lõike p 1 järgi on kauplemisvõte eksitav ka siis, kui selle mõjul konkreetses olukorras, arvestades kauplemisvõtte kõiki asjaolusid, teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud, ja kui kauplemisvõttega seondub kauba või teenuse turundusviis, sealhulgas võrdlev reklaam, mis tekitab segadust seoses konkurendi kaupade või teenuste, kaubamärkide, ärinimede või muude eristatavate tunnustega. KonkS § 50 lg 1 p 1 järgi on kõlvatuks konkurentsiks mh eksitava teabe avaldamine. Eksitavaks teabeks on KonkS § 51 lg 1 järgi ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse

juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust. Reklaamina käsitatava eksitava, kõlvatu või halvustava teabe puhul rakendatakse KonkS § 50 lg 3 kohaselt reklaamiseaduse (RekS) sätteid. Reklaam on RekS § 2 lg 1 järgi mh teave, mis avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise eesmärgil ning mida reklaami avalikustaja tasu eest või mõnel muul vastaval kaalutlusel levitab. Reklaamiseaduse § 4 lg 1 järgi on keelatud eksitav reklaam, st reklaam, mis ükskõik millisel viisil, kaasa arvatud esitlusviis, petab või tõenäoliselt petab üldsust või mis toodud põhjustel kahjustab või võib kahjustada konkurenti. Reklaami eksitavaks tunnistamisel võetakse arvesse kogu reklaam, mh tootja või teenuse osutaja isik, tema tegevusala ja kvalifikatsioon, samuti tema toote või teenusega seotud intellektuaalse omandi õigused (RekS § 4 lg 2 p 6). Tulenevalt ülalviidatud seadustest tulenevast keelust tarbijat eksitada ja kaubamärgiomaniku õigusest keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga (sh üldtuntud kaubamärk) identseid tähiseid ja arvestades, et tarbijate poolt vastandatud kaubamärkide ja reklaamide äravahetamise võimalikkus on tõendatud ainuüksi ülalviidatud giidi ja tarbija poolt hagejale esitatud pöördumisega, kuulub hagi rahuldamisele. Kostja tõlgendab üldtuntud kaubamärgi mõistet ning KaMS sätteid, mille alusel hagejad on hagi esitanud, ebaõigelt. Hagiavaldus sisaldab küll kordusi, kuid on arusaadav. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 1 redaktsiooni järgi on hagihind 3 834,68 eurot (4x958,67 e 4x15 000 krooni). Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejatel õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.