Kohtulahend

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

müügikoordinaatorite töökohtadega. Kui XXX d töötasid üle Eesti piirkondades kohapeal, siis müügikoordinaatorid töötavad Tallinnas peakontoris, suheldes pigem jaeketi kontoritega. Eeltoodu on tingitud olukorra muutusest turul, kus kaupluste juhatajatel ei ole enam pädevust otsustada, milliseid tooteid tellida. Märgitust tulenes ka oluline nõue müügikoordinaatoritele: kuigi kohapealsetes kauplustes oli võimalik läbi saada eesti keelega, siis jaeketi kontoritega tuli suhelda ka vene keeles. Hageja ei oleks sobinud müügikoordinaatori tööle. Vene keel oli hagejal äärmiselt nõrk. Sisuliselt ei vastanud hageja talle seatud ootustele ka XXX ametikohal ja tööandaja oli saanud tema kohta negatiivset tagasisidet. Kostja on hagejale vastu tulnud, lõpetades töösuhte koondamise, mitte ametikohale mittevastavuse tõttu. Hageja aktsepteeris seda ning ei avaldanud ka soovi hakata Tallinnas tööl käima. Hageja allkirjastas töölepingu lisa, mille järgi töösuhe lõpeb TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu 07.03.2011. Töötaja poolt ülesütlemisavalduse aktsepteerimise juriidiline tagajärg on see, et õigusliku tagajärje saabumine muudetakse vaieldamatuks.

MAAKOHTU LAHEND

kuuluvaid kauplusi, vastasel juhul jätaks ta osa tööülesandeid täitmata. Ka hageja, kes töötab teise ettevõtja juures XXX na ning külastab tööülesannete käigus samu kauplusi, kus ta käis kostja esindajana, selgitas istungil, et kaupluste registreerimisandmetest nähtub, et kostja Lõuna-Eesti XXX külastab endiselt aktiivselt kauplusi. Kõike eeltoodut kogumis hinnates võib järeldada, et müügikoordinaatorid täidavad suures osas samu tööülesandeid, mida täitsid XXX d, ning nende töö tegemise koht ei asu peamiselt Tallinnas. Kohus leidis, et uue töökoha loomisel on sisuliselt tegemist töötingimuste osalise muutmisega. Kostja ei ole tõendanud, et ta tegi hagejale ettepaneku muuta töölepingu tingimusi, sh töö tegemise kohta. Hageja väitel sellest juttu ei olnud. Ka kostja teatas, et kuna hageja ei vastanud müügikoordinaatorile esitatavatele nõuetele, siis ta koondati – seega ei pakutud talle ka töölepingu muutmist ega teist tööd. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid hageja tööle sobimatuse kohta. Palgalehtedelt nähtub, et kostja on arvestanud hagejale 2010 veebruari, aprilli, juuni, augusti, oktoobri ja detsembri eest tulemustasu ning preemiat. Sellest võib järeldada, et hageja sai oma tööülesannetega hästi hakkama. Kostja väited hageja vähese vene keele oskuse kohta on paljasõnalised. Kostja ei nimetanud peale vene keele oskuse ühtegi muud omadust või oskust, mille puudumise tõttu hageja töökohale ei sobinud. Hageja esitatud tõendist nähtub, et 09.05.2011 õppis ta E E M XXX õppekava alusel. Nominaalne õppeaeg on kolm aastat. Kuna hageja alustas õpinguid 29.08.2008 ja õppis täiskoormusel, lõpetas ta õpingud 2011 suvel. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja oli 2011 kevadel ärijuhtimise erialal õppimist lõpetamas. Seega oli ta omandanud ka ärialase analüüsi oskused, mida nõudsid müügikoordinaatorile lisandunud osad tööülesanded (analüüs, prognooside koostamine). Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja suhtes ei ole täidetud koondamise eeldused: ei ole tõendatud töömahu vähenemist ega ka olulist töökorralduse muutust selliselt, et see oleks teinud võimatuks töösuhte jätkamise hagejaga. Kostja töö ümberkorraldamisest ei muutunud hageja senised tööülesanded niivõrd, et talle ei oleks saanud pakkuda uue nimetusega ja osaliselt muutunud tööülesannetega töökohta – teist tööd TLS § 89 lg 3 mõttes. Teise töö pakkumine ei oleks põhjustanud kostjale ebaproportsionaalseid kulutusi. Kuna hageja puhul ei ole täidetud koondamise tingimused ja kostja ei ole hagejale pakkunud töölepingu ülesütlemisel teist tööd, siis on töölepingu ülesütlemine TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu tühine ja kohus loeb, et leping ei ole lõppenud ülesütlemisega (TLS § 104 lg 1; § 107 lg 1). TLS § 107 lg 2 alusel lõpetab kohus hageja taotlusel töölepingu alates 07.03.2011. Kohus leidis, et asjaolusid arvestades on põhjendatud mõista hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o summas 1012,96 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

tahteavaldus. Tööandja on väljendanud tahet töösuhe lõpetada ning vastav tahe muutus kehtivaks alates selle kättetoimetamisest töötajale. Töötaja aktsepteeris tööandja tahet, allkirjastades töölepingu lisa, mille järgi töösuhe lõpeb TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu 07.03.2011. Pooled väljendasid seega selgelt oma tahet ja nägid ette õigusliku tagajärje, mille saabumist nad soovisid – töölepingu lõppemise koondamise tõttu. Asjaolu, et töötaja on nõustunud koondamisega, peaks välistama kõik hilisemad vaidlused. Kuigi lepingu ülesütlemine on poole kujundusõigus, mis ei vaja otseselt teise poole heakskiitu, on tööandja ülesütlemisavalduse aktsepteerimise juriidiline tagajärg see, et õigusliku tagajärje saabumine muudetakse vaieldamatuks. Töötaja on selgelt oma nõusolekut väljendanud, millega on kinnitanud mh ka pretensioonide puudumist. TsÜS § 138 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning sama paragrahvi lg 2 järgi ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Samas just nii töötaja käitub, asudes hoolimata antud aktseptist hilisemalt seadma kahtluse alla tööandja käitumise õiguspärasust. Ka õigusteoorias on tunnustatud seisukoht, et tulenevalt hea usu põhimõttest on õiguste teostamine lubamatu siis, kui isik käitub õiguse teostamisel vastuolus oma eelneva käitumisega (venire contra factum proprium). Töötaja antud nõusolek (mis on samuti sisuliselt tehing) on praeguseni kehtiv, seda ei ole tühistatud ning selleks puuduksid ka mistahes alused. Järelikult on kehtiv ka töötaja tahe lõpetada leping koondamise tõttu, millest tulenevalt on õigusvastane töötaja tänane seisukoht ning ka kohtu poolt leitu töölepingu ülesütlemise õigusvastasuse osas; 2) on kohus rikkunud kohustust hinnata tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt (TsMS § 232 lg 1) ning kohustust analüüsida otsuses kõiki tõendeid (TsMS § 442 lg 8). Kohus on oma järeldustele jõudnud kahe ametijuhendi grammatilise võrdlemise teel ja jätnud muud asjaolud, sh kostja selgitused ametijuhendite kvalitatiivse erinevuse osas arvestamata. Müügikoordinaatorid töötavad Tallinnas (hageja ei ole avaldanud valmisolekut asuda tööl käima Tallinnas), tööandja kontoris, suheldes jaeketi kontoritega, mis ei tähenda, et nad ei peaks külastama ka kauplusi – küsimus on külastamiste intensiivsuses. XXX d töötasid ainult piirkondades kohapeal, millega kaasnesid suuremad kulud. Eeltoodu on tingitud olukorra muutusest turul, kus kohapealsete kaupluste juhatajatel ei ole enam pädevust otsustada, milliseid tooteid tellida, vaid otsused tehakse ära jaeketi kontorites. Märgitust tulenes ka oluline nõue müügikoordinaatoritele: kuigi kohapealsetes kauplustes oli võimalik läbi saada eesti keelega, siis jaeketi kontoritega tuli suhelda ka vene keeles. Vene keel oli hagejal äärmiselt nõrk. Müügikoordinaatori tööülesanded on sisult sarnased XXX tööülesannetega, mis on loogiline, sest mõlema ametikoha funktsionaalsus on sama – müügi suurendamine. Samas on oluline vahe selles, kuidas eesmärgini pidi jõutama. Äriühing on kahel järjestikusel aastal olnud kahjumis ning see tingis müügiorganisatsioonis oluliste muudatuste tegemise, kuigi loomulikult pidi säilima müügifunktsiooni kandev ametikoht. Hageja ei andnud seletusi vande all ning seega on kohus ametikohtade sarnasuse tuvastamisel lähtunud ka infost (hageja selgituse kohaselt täitis ka tema neist osasid tööülesandeid: müügiprognooside täitmine, müügianalüüs, konkurentide hindade järgimine; hageja, kes töötab teise ettevõtja juures XXX na ning külastab tööülesannete käigus samu kauplusi, kus ta käis kostja esindajana, selgitas istungil, et kaupluste registreerimisandmetest nähtub, et kostja Lõuna-Eesti XXX külastab endiselt aktiivselt kauplusi), mis ei ole TsMS § 229 lg 2 mõttes tõend. Lisaks ei ole tõendatud, et hageja töötab teise XXX juures – ei saa välistada, et vastava info, mille õigust pole võimalik kontrollida, on hageja saanud jätkuvalt ebaseaduslikule jälitustegevusele sarnaneva tegevusega. Kuna kohus on lahendi põhjendamiseks kasutanud vaid osasid lubatavaid tõendeid ja samas ka lubamatuid tõendeid, ei ole kohtulahend seaduslik ja põhjendatud vastavalt TsMS § 436 lg-le 1; 3) on tööandjal ainupädevus hinnata, milline töötaja millisele ametikohale sobib. Hagejale ei pakutud teist ametikohta, kuna tööandjal oli olemas info, et hageja ei vasta

müügikoordinaatori ametikohale. Uued tööülesanded eeldasid head vene keele taset, mis hagejal oli ebapiisav. Vastupidise osas ei ole hageja tõendeid esitanud ning kuivõrd tegemist on negatiivse asjaoluga, siis ei pea ega saa kostja esitada selle kohta tõendeid. Kohus on selles osas ebaõigesti jaganud tõendamiskoormise. Vene keele oskuse puudumist ei oleks saanud korvata ka hageja kursustele suunamisega, kuivõrd vene keelt ei ole võimalik omandada väga heal tasemel piisavalt kiiresti. Seadusandja eesmärgiks ei ole igal juhul ja ebamõistlikult nõuda senisele töötajale töökoha säilitamist (3-2-1-74-07). Tööandjal on õigus kehtestada nõuded, millele ametikoht peab vastama. Tööandja soovis oma müügikorralduse viia teisele ja oluliselt kõrgemale tasemele, muutes kogu müügiskeemi ning kaasates uusi kohustusi täitma oluliselt teistsuguse suhtumise ja kogemustega (mida koolist ei saa) töötajad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Apellatsioonkaebuses on leitud, et nii XXX kui müügikoordinaatori peamiseks ülesandeks oli müügi suurendamine, kuid töö ümberkorraldamisega muutus see, kuidas nimetatud eesmärgini jõutakse. Sellest tulenevalt muutus müügikoordinaatori töökoht (asukoht Tallinnas) ning müügitöö peamiseks sisuks sai suhtlemine jaeketi kontoritega. Nimetatud asjaolusid ei ole aga tööandja tõendanud ning seetõttu on põhjendamatu apellandi väide, et töösuhte jätkumine T. Külaga kokkulepitud tingimustel muutus võimatuks. Apellandi kodulehe väljavõte (t.l 37) tõendab, et toodete müügiga tegelevad müügikoordinaatorid endiselt üle Eesti kolmeks jaotatud piirkonnas ning apellant ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et Lõuna-Eesti piirkonna müügikoordinaator elab Tartus ja külastab aktiivselt LõunaEesti kauplusi. Samuti on hageja kinnitanud, et vastavalt vajadusele tegi ka tema tööd Tallinna kontoris, tööd Tallinna kontorisse talle enne koondamist ei pakutud ning ka tema tööülesannetesse kuulus suhtlemine jaeketi kauplustega ja tal ei olnud probleeme vene keelega. Apellandi väide, et T. Küla vene keele tase on äärmiselt nõrk ning see oli üheks põhjuseks töölepingu ülesütlemisele, on tõendamata. Apellatsioonkaebuses märgitud seisukoht, et T. Küla vene keele nõrka taset ei peagi apellant tõendama, ei ole õige. Eeltoodu kinnitab, et tööandjal ei esinenud koondamissituatsiooni (töömaht ei vähenenud ja tööd sisuliselt ümber ei korraldatud), ning seetõttu puudus töölepingu lõpetamiseks alus (TLS § 89 lg 1). Seadusest tuleneva aluseta töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine.

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.