Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.aprill 2012 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-12-5703
Tsiviilasi
O. V. KG. L. kommunaalteenuste võla nõudes
Tsiviilasja hind
4937,87 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: O. V. K. : xxxxxxxx, asukoht: xxxxxxxx xxx xxxx), seaduslik esindaja M. K. -post:) Kostja: G. L. : xxxxxxxxxxx, elukoht pole kohtule teada; töökoha aadress: O. OÜ, xxxx xxx xxx xxxx), lepinguline esindaja S. D. ( S. D. asukohaga xxxxx xxx xxxxx; e-post: [email protected])
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Hagi täielikult rahuldada. 2.Välja mõista G. L. . V. K. 5199 (viis tuhat ükssada üheksakümmend üheksa) eurot 95 senti ( sh 4937,87 eurot põhinõude ja 262,08 eurot viivise katteks). 3.Välja mõista G. L. 0,06 % päevas põhinõudelt ( käesoleval ajal 4937,87 eurot) alates 10.02.2012 kuni põhinõude tasumiseni. 4.Kõik menetluskulud jätta G. L. . Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 13.04.2012. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hageja nõue ja põhjendused 04.03.2007 toimunud korteriomanike üldkoosolekul nimetati hageja alates 01.jaanuarist 2008 viieaastaseks perioodiks Võrus Olevi 34a elamu valitsejaks koos selleks vajalike volitustega. Kostja omas nimetatud elamus korterit nr 3 ja hageja on esitanud sellest tulenevalt igakuuliselt kostjale tasumiseks halduskulude ja kommunaalmaksete arved, mida kostja pole tasunud. Vastavalt KOS § 21-s toodud valitseja õigustele ja kohustustele ning tulenevalt 04.03.2007 toimunud üldkoosoleku otsustest on hagejal õigus nõuda kostjalt esitatud arvete täielikku tasumist. Hageja esitas 28.05.2009 kohtule hagi selle ajani tasumata summade väljanõudmiseks (tsiviilasi 2-0925027), mille kohus täielikult rahuldas. Ka pärast kohtusse pöördumist pole kostja tasunud ühtegi talle esitatud arvet. 2011 aasta detsembris müüs kohtutäitur kostjale kuuluva korteriomandi enampakkumisel uuele omanikule. Kostja võlgnevus hagejale ajavahemiku eest 2009 mai kuni 2011 detsember on 5199,95 eurot sh 4937,87 eurot põhinõue ja 262,08 eurot viivis. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 5199,95 eurot. Peale selle palub hageja kostjalt välja mõista viivise 04.03.2007 toimunud üldkoosoleku otsuse alusel, kuid vähendatud suuruses so 0,06% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja 07.03.2012 kohtule esitatud kirjalikus vastuses ( tl 18-21) vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja nõue pole ei ole selge. Hagiavaldusest ei selgu, millele tugineb hageja võlgnevuse nõudes, puudub õiguslik regulatsioon. Tulenevalt KOS §-st 21 lg 2 p 5 Võru Kinnisvara OÜ ei saa esitada hagi kostja vastu, kuna hagejaks (tsiviilmenetluse pooleks) saavad olla korteriomanikud. Hagile lisatud materjalide alusel ei ole võimalik tuvastada hageja nõuet kostja vastu. Hagiavaldusest ei selgu, mida iga tõendiga kinnitada tahetakse. Kostja on seisukohal, et esitatud dokumendid ei oma õiguslikku tähendust, sest ei tõenda midagi. Seega hageja poolt ei ole tõendatud hagiavalduses esitatud olulisi ja asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid väiteid, mistõttu hagi on alusetu. Hagiavalduse juurde esitatud materjalid ei ole piisavad ega kohased tõendid nõude tõendamiseks ja rahuldamiseks. Kostja ei ole enam korteri omanik. Korteri müük toimus tingimusel, et korteriomandi võõrandamisel korteriomandi võõrandajale kuuluvad õigused ja kohustused lähevad üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Sellest tulenevalt hagi on esitatud vale kostja vastu. Menetluskulud peab kandma hageja ise. Kostja oma käitumisega ei põhjustanud hagi esitamist. Kostja ei välista võimalust lahendada asi kompromissiga juhul kui asjas osaleb õige hageja. Kostja reaalne võimalus kohustuste täitmiseks on 50 eurot kuus. Kostjal puudub vara võlgnevuse tasumiseks. Kostja sissetulek on kokku 514,50 eurot, millest ta tasub erinevate võlausaldajate nõuete katteks 459,96 eurot. Kostja vastusest tulenevad hageja täiendavad seisukohad Hageja 20.03.2012 kohtule esitatud täiendavas seisukohas ( tl 27) leiab, et ekslik on kostja arvamus, et hagejal pole õigus käesolevat nõuet esitada. Korteriomanike üldkoosoleku otsusega hageja valitsejaks määramise kohta on korteriomanikud selgesõnaliselt sellise õiguse hagejale andnud. Hageja nõue on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega. Ekslik on kostja väide, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja oli korteriomandi Olevi 34a-3 omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud september 2000 kuni 02.01.2012. Hagiavalduses esitatud nõue hõlmab perioodi mai 2009 kuni detsember 2011. Isegi korteriomandi vabatahtliku võõrandamise käigus ei saaks kostja vabaneda omanikuna tekkinud kommunaalmaksete tasumise kohustusest. Kostja korteriomand võõrandati aga kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel.
2 (5)
Kostja kompromissina tehtud ettepanekud puudutavad nõude täitmist, mida saab arutada ainult peale kohtulahendi tegemist täitmise käigus. Kompromissi korral on hageja nõus loobuma viivistest, kui ülejäänud võlgnevus koos mittetagastatava riigilõivu osaga on enne kompromissi sõlmimist tasutud. Kostja täiendavad seisukohad Kostja 04.04.2012 esitatud täiendavas seisukohas ( tl 64-65) jätkuvalt leiab, et tulenevalt korteriomandiseaduse §-st 21 lg 2 p 5 hageja ei saa enda nimel esitada hagi kostja vastu. Hagejaks saavad olla korteriomanikud. Kostja soovib kompromissi sõlmimist. Kostja reaalne võimalus kohustuste täitmiseks on 50 eurot kuus. Kostjal vara võlgnevuse tasumiseks puudub. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt TsMS §-st 403 lg 1. Viimases on sätestatud, et poolte nõusolekul võib asja lahendada seda kohtuistungil arutamata. Hageja on juba hagiavalduses väljendanud oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kostja on 07.03.2012 esitatud vastuses hagile kinnitanud oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus on 21.03.2012 pooli teavitanud asja lahendamisest kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja nõue oleks ebaselge. Hageja on kohtu hinnangul hagiavalduses esitanud asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud ( hagi alus) kui ka väljendanud selgelt oma nõude (hagi ese). Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene nõuet, et hageja peaks ära näitama ka õigusliku põhjenduse. TsMS §-st 442 lg 8 tulenevalt peab kohus otsuses ära näitama seadused, mida kohaldas. Ka ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et hageja esitatud tõendid ei tõenda hageja nõuet. Võrus Lembitu 34a asuva elamu korteriomanike 04.03.2007 üldkoosoleku protokoll ( tl 6-7) tõendab, et antud elamu valitsejaks ( koosoleku päevakorrapunkti 2 all) valiti alates 01.01.2008 viieaastaseks perioodiks O. V. K. . Korteriomanikud otsustasid viimasele anda volitused kõigi valitseja kohustustest ja õigustest tulenevate toimingute tegemiseks sh korteriomanike esindamiseks kõigis elamu haldamisega seotud küsimustes, aga samuti volitused kohtus ja kohtuväliselt esitada oma nimel nõudeid ( kaasa arvatud elamu Olevi 34a kõigi kaasomanike vastu) elamu valitsemisest tulenevate kõigi rahaliste nõuete, sh halduskulude, teenustasude ja muude valitsemise korraldamisest tulenevate summade, remondiks vajalike summade, vahendatavate teenuste eest tasutavate summade, viiviste, lepingutrahvide ja kõikvõimalike kahjusummade ning ümberarvestusest tulenevate summade sissenõudmiseks. Samal koosolekul ( päevakorrapunkti 3 all) on otsustatud ka elamu majandamise kulude arvestamise ja jaotamise kord. KOS §-s 21 lg 2 p 1 ja 5 kohaselt valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid, samuti esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.11.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05 on asutud seisukohale, et valitsejal on õigus korteriomanike vastu hagi esitada. Hagi esitamise õiguslikuks aluseks saab KOS § 21 lg 2 p 5 tähenduses lugeda korteriomanike üldkoosoleku otsuseid valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta; majanduskavast nähtub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud üksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud summade tasumiseks, ning majanduskavast nähtub seega ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud 3 (5)
majanduskava ellu viia ning selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.05.2011 otsuses asjas nr 3-2-1-38-11 on asutud seisukohale, et valitsejal on õigus esindada kohtus kõiki korteriomanikke ja mh esitada hagi korteriomaniku vastu hooldustasu sissenõudmiseks, olles nende ühiste huvide esindaja Maakohus leiab, et KOS § 21 sätete ja Võrus Olevi 34a asuva elamu korteriomanike 04.03.2007 üldkoosoleku otsuste ( mille kohaselt otsustati anda valitsejale õigus esitada oma nimel elamu valitsemisest tulenevaid rahalisi nõudeid, kinnitati kulude jaotamise ja arvestamise kord) koosmõjust tulenevalt on OÜ-l Võru Kinnisvara käesolevas asjas hagi esitamise õigus. Registriosa 1094241 väljatrükk ( 61-61) tõendab, et Võrus Olevi 34a -3 asuva korteriomandi omanikuna oli ajavahemikul 07.11.2000 kuni 01.01.2012 sisse kantud kostja Galina Lukjanova. KOS § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Vastavalt KOS § 15 lg 1 valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud paragrahvi lõige 3 näeb ette, et kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Võrus Olevi 34a asuva elamu korteriomanike 04.03.2007 üldkoosolekul otsustati muuhulgas elamu majandamise kulude jaotamise ja arvestamise kord. Arved ( tl 29-60) tõendavad, et hageja on esitanud kostjale kui Olevi 34-3 asuva korteriomandi omanikule arveid ajavahemikul 2009 maist kuni 2011 aasta detsembrini (kaasaarvatud) tarbitud kommunaalteenuste eest, tasumisele kuulunud remondifondi maksete kohta. Kuna kostja omas sellel ajavahemikul hageja poolt valitsetavas elamus korteriomandit, on ta KOS §-st 13 lg 1 tulenevalt kohustatud selle majandamisega seonduvad kulud kandma. Asjakohatu on kostja väide hagi esitamisest vale isiku vastu asjaolu tõttu, et käesoleval ajal kostjale Võrus Olevi 34a-3 asuv korteriomand enam ei kuulu. Hageja ei olegi esitanud kostjale nõudeid ajavahemiku eest, mil viimane enam korteriomandi omanik ei ole. Kohustuse üleminekuks ühelt isikult teisele (õigusjärgluseks) peab olema õiguslik alus. TsÜS § 6 lg 2 kohaselt õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Seadusest ei tulene, et kostja võlg hageja ees oleks korteriomandi uuele omanikule üle läinud. Kostja ei ole millegagi tõendanud ka seda, et võlg oleks üle läinud mõne tehingu alusel. Hageja esitatud võla arvestusest ( tl 8) nähtub, et kostja võlg 01.01.2012 seisuga on 5199,95 eurot. Võla arvestus on kooskõlas ka kohtule esitatud arvetega. Ka kostja ise ei ole hageja arvestuste aritmeetilist õigsust kahtluse alla seadnud. Arvetest nähtub, et hageja nõudest osa moodustab viivis ( nimelt on viivist arvestatud 2010 arvetel). Ka hageja ise on kohtumenetluse käigus täpsustanud, et põhinõue on 4937,87 eurot ja viivis 262,08 eurot. Võrus Lembitu 34a asuva elamu korteriomanike 04.03.2007 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on otsustatud (päevakorrapunkti 3.3 all) viivise maksmise kohustuses 0,25 % tasumata summalt iga maksetähtaega ületava päeva eest. Nimetatud otsusest tulenevalt on hagejal õigus kostjalt ka viivist nõuda. Kuna kostja Võrus Olevi 34-3 asuva korteriomandi omanikuna on jätnud kommunaalteenuste ja muude elamu majandamise kulude eest tasumata, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ajavahemikul 2009 maist kuni 2011 aasta detsembrini (kaasaarvatud) elamu majandamisega seotud kulude võlgnevuse katteks 5199,95 eurot sh 4937,87 eurot põhinõude ja 262,08 eurot viivise katteks.
4 (5)
TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõudel tuleb alates hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 10.02.2012 ( hagi on kohtule esitatud 09.02.2012) kostjalt viivis välja mõista hageja nõutud määras so 0,06 % päevas. See ei ületa Võrus Lembitu 34a asuva elamu korteriomanike 04.03.2007 üldkoosoleku otsusega ette nähtud viivisemäära. Seoses kostja sooviga asi lahendada kompromissiga, märgib kohus järgemist. Kuigi ka hageja menetluse käigus ei ole välistanud asja lahendamist kompromissiga, pole pooled käesoleva ajani allakirjastatud kompromissilepingut kohtule esitanud. Seetõttu puudub kohtul igasugune alus asja lahendada kompromissi alusel. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja väide, et seoses vara puudumisega ja erinevate võlausaldajate nõuete täitmisega saaks ta maksta ainult 50 eurot kuus, puudutab sisuliselt otsuse täitmise korra määramist. Samas ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et otsuse täitmise korda saaks kindlaks määrata üksnes peale otsuse tegemist. TsMS § 445 lg 1 näeb ette, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Kostja ei ole kohtule esitanud taotlust määrata käesolevas otsuses kindlaks otsuse täitmise viis ja kord. TsMS §-st 445 lg 1 tulenevalt saab kohus seda teha üksnes poole taotlusel. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui kostja oleks taolise taotluse esitanud (näiteks määrata võla tasumine ositi), ei oleks käesolevas asjas kohtu hinnangul kostja poolt esitatud põhjendused ( vara puudub, peab täitma muude erinevate võlausaldajate nõudeid) iseenesest aluseks määrata otsuse täitmist ositi või pikendada selle tähtaega. Kostja poolt nimetatud võlakohustused ( kohtutäiturile, erinevatele krediidiasutustele) annavad alust arvata, et kostja ise on võtnud endale mitmeid ülejõukäivaid rahalisi kohustusi. Kostja ei ole hagejale mitme aasta jooksul mitte midagi tasunud. Kostja sellist käitumist arvestades puudub igasugune alus arvata, et käesoleva otsuse täitmine üldises korras ja tähtaja jooksul oleks kostja suhtes ebaõiglane. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMs § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi täielikult rahuldab, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest.
Kohtunik Rita Kulberg
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.