Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2026, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
2-25-100823 Tallinn, Xxx tn 16a korteriühistu avaldus N Ga ja M Gi vastu majandamiskulude võlgnevuse ja viivise nõudes Avaldaja: Tallinn, Xxx tn 16a korteriühistu (registrikood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merli Eichler Puudutatud
isik
I:
N
Ga
(isikukood xxx)
Puudutatud
isik
II:
M
G
(isikukood xxx)
Kirjalikus menetluses
1.Avaldus rahuldada.
2.Mõista N Galt ja M Gilt solidaarselt Tallinn, Xxx tn 16a korteriühistu kasuks välja perioodi 01.07.2024–31.03.2025 majandamiskulude võlg 968,14 eurot, viivis 09.04.2026 seisuga 124,17 eurot ja viivis alates 10.04.2026 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg.
3.Jätta menetluskulud solidaarselt N Ga ja M Gi kanda.
4.Rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 887 eurot ja mõista see summa N Galt ja M Gilt solidaarselt Tallinn, Xxx tn 16a korteriühistu kasuks välja. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-25-100823 Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinn, Xxx tn 16a korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 10.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 15.04.2025 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud 24.02.2026) N Ga ja M Gi (puudutatud isikud, korteriomanikud) vastu majandamiskulude võlgnevuse ja viivise nõudes.
1.1.Korteriühistu tõi esile, et puudutatud isikutele kuulub xxx mõttelist osa kinnisasjast (registriosa nr xxx) ja reaalosana eluruum nr xxx, mille üldpind on 43,40 m 2. Puudutatud isikud on korteriomandi nr xxx kaasomanikud võrdsetes osades.
1.2.Korteriühistu põhikirja punkti 4.2.6 ja selle alapunktide kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid. Arvestuse aluseks võetakse: (1)
üldelekter – vastavalt eelmisel kuul tarbitudüldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korteriomandite (eluruumide) arvule;
(2)
vesi ja kanalisatsioon – vastavalt ühistu liikme poolt esitatud arvesti näidule. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide rikkumisel, veemõõtja näitude mistahes viisil muutmisel, mõõturi mittetaatlemisel, taatlustähtaja möödumisel võimõõturi rikkumisel on õigus juhatusel vee- ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt juhatuse otsusele;
(3)
prügivedu – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi (eluruumi) 1 m2 kohta;
(4)
küte – vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele tarnija poolt esitatud arvele korteriomandi (eluruumi) 1 m2 kohta;
(5)
sooja vee energia – vastavalt ühistu liikme poolt esitatud arvesti näidule;
(6)
elamu remondifond – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna korteriomandite (eluruumide) 1 m2 kohta;
(7)
halduskulud – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna korteriomandite (eluruumide) arvule;
(8)
raamatupidamisteenus – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna korteriomandite (eluruumide) arvule;
(9)
koristus – vastavalt üldkoosoleku korteriomandite (eluruumide) arvule;
poolt
vastuvõetud
otsusele
jagatuna
2 (6)
(10) üldvesi – vastavalt üldkoosoleku korteriomandite (eluruumide) arvule;
poolt
vastuvõetud
2-25-100823 otsusele jagatuna
(11) avariifond – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna korteriomandite (eluruumide) 1 m2 kohta; (12) laenu tagasimakse – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna korteri-omandi (eluruumi) 1 m2 kohta; (13) reservfond – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna korteriomandi (eluruumi) 1 m2 kohta; (14) kindlustustasud – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna korteriomandi (eluruumi) 1 m2 kohta.
1.3.Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Majanduskava 2024. a ja 2025. a kohta on kinnitatud korteriomanike üldkoosoleku 11.07.2024 hääletusprotokolliga.
1.4.Puudutatud isikud tegid viimase makse avaldajale 23.07.2024 arve nr 24078 tasumiseks, s.o juuni 2024 kulude eest. Puudutatud isikutel on täielikult tasumata arved perioodi juuli 2024 kuni märts 2025 eest. Erandiks on märts 2025 kohta esitatud arve nr 25048, mille tasumise tähtpäev saabub 30.04.2025. Kuna puudutatud isikud on jätnud täitmata juba kaheksa järjestikuse kuu arved, on avaldajal alust eeldada, et puudutatud isikud ei tasu ka 2025. a märtsi kohta esitatud arvet. Avaldaja palub puudutatud isikutelt enda kasuks solidaarselt välja mõista: (1)
võlgnevuse majandamiskulude eest 968,14 eurot;
(2)
14.04.2025 seisuga sissenõutava viivise 25,77 eurot;
(3)
viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni lahendi tegemiseni kindla summana ning edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude summa.
2.Puudutatud isikutele on avaldus ja menetlust algatav määrus kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 alusel 17.07.2025. Avalduse täiendus ja menetluskulude nimekiri on puudutatud isikutele kätte toimetatud 03.04.2026. Puudutatud isikud avaldusele ja selle täiendusele ei vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada. Menetluskulud jäävad solidaarselt puudutatud isikute kanda ja kohus määrab need rahaliselt kindlaks.
4.Korteriühistu nõuab korteriomanikelt majandamiskulude tasumist. Vaidlusalune on majandamiskulude periood alates 2024. a juulist 2025. a märtsini. Sel ajal reguleeris korteriomandiga seonduvaid õigussuhteid korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).
5.Kuigi hagita menetluses kohaldub TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses teabe kogumises ega tõendite otsimises. Uurimispõhimõtte eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 13). Kohtul ei ole kohustust igaks 3 (6)
2-25-100823 juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave ei anna selleks alust. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ega või oma õigusi kuritarvitada (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2). Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda, et ta teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663, p 23). Korteriühistu majandamiskulude üle peetavas vaidluses on need asjaolud, mis võimaldavad hinnata nõude suurust ja nõude aluseks olevate üldkoosoleku otsuste kehtivust (TlnRnK 19.10.2021, 2-18-19635, p 9.1).
6.Põhivõla nõude õiguslik alus on KrtS § 40 lg 1. Selle sätte kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Nii on korteriomanikult majandamiskulude maksmise nõude eeldus üldjuhul kehtiv majanduskava. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on vaidlusaluse perioodi kohta KrtS § 41 lg 3 järgi liikmete 2024. a juulis toimunud üldkoosolekul (dtl 43-45) kehtestatud majanduskavad. Avaldaja selgitas, et varasem 2023. a majanduskava ja selle alusel kehtestatud ühikuhinnad kehtisid kuni 2024. a majanduskava kinnitamiseni. Avaldaja on esitanud kohtule vaidlusaluse majandamiskulude perioodi kohta 2024. a majanduskava (dtl 113-114) ja 2025. a majanduskava (dtl 4142). Kohtule ei ole teada asjaolusid, et eelpool viidatud üldkoosolekul vastu võetud otsus majandamiskavade kinnitamise kohta ei kehtiks.
7.Esitatud asjaoludel on puudutatud isikud avaldaja liikmed ja korteriomandi nr 8 kaasomanikud: neile kuulub 434/7542 mõttelist osa kinnisasjast (dtl 38). Puudutatud isikutele kuuluva korteri pindala on 43,40 m 2 ning korteriühistu majandavate korterite üldpind on majanduskavade järgi 713 m2 (dtl 41 ja 113). KrtS § 40 lg 1 näeb ette, et majandamiskulu makstakse vastavalt kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg-st 2 tuleneb, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Avaldaja põhikirja p-st 4.2.6 ja selle alapunktidest (dtl 47) tuleneb, et ühistu liikmed kohustuvad tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Täpsed kulude jaotuse põhimõtted nähtuvad määruse p-st 1.2
8.Avalduses esitatud arvestus vastab KrtS § 40 lg-tele 1 ja 2, korteriühistu põhikirjale (dtl 4651) ja majanduskavadele (dtl 41-42 ja 113-114). Korteriomanike vastuväidete puudumisel lähtub kohus avaldaja poolt esile toodust. Avaldaja esitatust nähtub, et perioodil 2024. a juuli – 2025. a märts tekkis puudutatud isikutel majandamiskulude võlgnevus 968,14 eurot: Arve Arve Kokku Jrk nr Makstähtaeg kuupäev summa tasumata 1 12.08.2024 31.08.2024 66,77 66,77 2 11.09.2024 30.09.2024 61,64 128,41 3 10.10.2024 31.10.2024 62,62 191,03 4 11.11.2024 30.11.2024 94,47 284,50 5 17.12.2024 31.12.2024 120,10 404,60 6 11.01.2025 31.01.2025 145,26 549,86 7 10.02.2025 28.02.2025 159,13 708,99 8 10.03.2025 31.03.2025 141,15 850,14 9 10.04.2025 30.04.2025 118 968,14 4 (6)
2-25-100823
9.Korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt (KrtS § 15 lg 2). Kokkuvõtvalt tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt 01.07.2024–31.03.2025 majandamiskuludena avaldaja kasuks välja mõista 968,14 eurot.
10.Viivise nõude õiguslik alus on KrtS § 42 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367. Põhinõude rahuldamise tõttu on edukas ka viivise nõue – puudutatud isikutelt tuleb avaldaja kasuks solidaarselt välja mõista viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 14.04.2025 seisuga 25,77 eurot. Lisaks eelnevale tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista viivis 98,40 eurot alates 15.04.2025 (v.a 2025. a märtsi majandamiskulud, millelt viivist on arvestatud alates 01.05.2025) kuni käesoleva määruse tegemiseni järgneva tabeli alusel: Jrk nr
10.1.Ühtlasi kuulub puudutatud isikutelt avaldaja kasuks solidaarselt väljamõistmisel viivis alates 10.04.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte enamas ulatuses kui põhivõlg. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Maakohtu menetluses kantud menetluskulud jäävad seoses avalduse rahuldamisega TsMS § 172 lg 1 teise lause, TsMS § 477 lg 1 ja 165 lg 3 koosmõjus solidaarselt puudutatud isikute kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p st 1 määrab kohus menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks avaldaja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
12.Avaldaja palub mõista puudutatud isikutelt menetluskulude hüvitamiseks välja avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot, õigusabikulud 4,5 tunni õigusteenuse eest tunnitasuga 195 eurot (lisandub käibemaks) ja registripäringute tasu 12 eurot, kokku 1136,45 eurot. Puudutatud isikud avaldaja menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid ei esitanud.
13.Kohus rahuldab taotluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 euro hüvitamiseks. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 6) ning tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb seoses avalduse rahuldamisega avaldajale hüvitada. Põhjendatud ja vajalikuks ei saa aga pidada dokumentaalsete tõendite saamise (kinnistusraamatu päringute tegemine) kulu 12 euro ulatuses, kuivõrd kinnistusraamatuseaduse § 7716 lg-st 3 ja §-st 798 tulenevalt on korteriühistul õigus korteriomandi registriosade andmetega tutvuda tasuta. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja ei ole 5 (6)
2-25-100823 seda võimalust kasutanud, vaid tema esindaja on nimetatud päringud teostanud tasu eest, ei võimalda selliseid kulusid välja mõista korteriomanikult.
14.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.
15.Avaldaja esindaja tasumäär on 195 eurot (koos käibemaksuga 241,80 eurot) tunnis. Kohus leiab, et vaidluse vähest keerukust saab hüvitatavaks (s.o konkreetse vaidluse kontekstis mõistlikuks, vajalikuks ja ettenähtavaks) pidada maksimaalselt tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 186 eurot).
16.Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks, mille kulu vastaspool peaks kandma, hindab kohus avalduse (ja selle täienduse) mahtu ning õiguslikku keerukust arvestades: −
17.Kohus määrab avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 887 eurot (837 eurot lepingulise esindaja tasu 4,5 tunni eest tasumääraga 186 eurot tunnis (sh käibemaks) ja riigilõiv 50 eurot). Avaldaja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kohus mõistab kindlaksmääratud menetluskulud puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja käibemaksuga.
18.Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
19.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.