Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
13. märts 2012. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-62590
Tsiviilasi
AS Starman hagi Ene-Ly Kütt vastu võlgnevuse 134,89 euro ja viivise 134,84 euro nõudes
Tsiviilasja hind
134 eurot 89 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Starman (registrikood 10069659, Akadeemia tee 28 Tallinn) Hageja esindaja: Silver Eensaar (Julianuse Õigusbüroo OÜ, registrikood 11930038, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: *) Kostja: Ene-Ly Kütt (isikukood *,elukoht *
Menetlustoiming
Tagaseljaotsuse tühistamine, kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja 1⁄2 riigilõivu tagastamine
Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: Riigilõiv AS Starman hagilt Ene-Ly Kütt vastu.
Võttes arvesse , et Kostja tunnistab võlgnevust 269,73 eurot ning hageja kohtukulusid summas 191,74 eurot (1/2 riigilõivu summas 31,96 eurot ja esindustasu 159,78) eurot ja on nõus need hagejale tasuma maksegraafiku alusel, Võttes arvesse , et sõlmimise teel,
Pooled peavad võimalikuks vaidluse lahendamist kompromissilepingu
on pooled käesolevaga kokku leppinud alljärgnevas:
Kostja kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva põhivõla katteks 134,89 eurot, viivisevõla katteks 134,84 eurot, hageja õigusabikulude katteks 159,78 eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 31,96 eurot (1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust), kokku 461,47 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel:
Kuupäev 12.02.2012 12.03.2012 Kokku:
Kuumakse 230,74 230,73 461,47
Jääk 230,73 0,00
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 10.01.2012 tehtud kohtulahend (tagaseljaotsus) jõustunud ei ole. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kuna tagaseljaotsus jõustunud ei ole, siis võivad pooled TsMS § 430 lg 1 järgi lõpetada menetluse kompromissiga. Kehtivas õiguses puudub otsene regulatsioon olukorraks, kui kohtulahend on tehtud ja pooled esitavad kohtule kinnitamiseks kompromissi. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole täpsustatud milline kohus on pärast hagi lahendava tagaseljaotsuse tegemist pädev kompromissi vastuvõtmise üle otsustama. Asja menetlemisel peab kohus TsMS § 8 lg 1 kohaselt lähtuma Eesti tsiviilmenetlusseadusest. Sama paragrahvi teise lõike järgi kohaldab kohus menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Kui vaieldavale suhtele lähedast suhet reguleeriv seadusesäte samuti puudub, lähtub kohus TsMS § 8 lg 3 kohaselt õiguse üldisest mõttest. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi võib seejuures piirata üksnes juhul, kui see võimalus on ette nähtud seaduses. Eelnevat arvestades, tuleb kohtu arvates lähtuda selle küsimuse lahendamisel TsMS § 8 lg 3 kohaselt õiguse üldisest mõttest. Muu hulgas saab lähtuda TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandest, milleks on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, et tagada asja õiglane lahendamine. Analoogseid põhimõtteid on Riigikohus kohaldanud oma lahendis nr 3-2-1-138-07 p 11-13. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 431 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega. Kohus leiab, et pärast asja lahendamist tagaseljaotsusega saab asja lahendanud kohus ise otsustada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise üle ning vajadusel hagi lahendava otsuse tühistada. Pooled esitasid 30.01.2012 kohtule kinnitamiseks kompromissi, seega tuleb 10.01.2012. a kohtulahend (tagaseljaotsus) tühistada ning kinnitada poolte poolt kohtule kinnitamiseks esitatud kompromiss. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku avalikku huvi. Seetõttu tuleb kompromiss kinnitada selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 30.01.2012 kohtule esitatud kompromissiga pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lg 4 alusel. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on hageja ja kostja leppinud kokku, et kostja tasub hagejale hageja menetluskulud summas 191,74 eurot. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 63,91 eurot /tlk 30/, mille tasumist on kohus kontrollinud 20.12.2011 /tlk 32/. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Julianus Inkasso OÜ-le tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 31,96 eurot.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.