Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

2.04.2009 on Rahva Kinnisvara OÜu ja Vectragrupp OÜu vahel sõlmitud jäätmekäitlusteenuste osutamise leping nr 09.05. 2.04.2009 sõlmisid hageja ja kostja Artur Fjodorov käenduslepingu, millega Artu Fjodorov käendas nimetatud jäätmekäitlusteenuste osutamise lepingut. Osutatud teenuste kohta koostas hageja Rahva Kinnisvara OÜle arve nr P90262 ja P90368 kogusummas 10 679 krooni. 29.07.2009 sõlmisid pooled maksegraafiku, mille kohaselt kostjad võtsid endale kohustuse tasuda arvetest tulenev võlgnevus summas 11 979 krooni Kreedix OÜ arveldusarvele. Kostjad ei teostanud järgnevaid kohustuslikke makseid ja avaldasid soovi sõlmida uus lisakokkulepe-maksegraafik. 1.09.2009 sõlmisid pooled lisakokkuleppe maksegraafikule, mille kohaselt võtsid kostjad endale kohustuse tasuda võlgnevus summas 11 979 krooni ja maksegraafiku pikendamise eest 600 krooni, kokku summas 12 579 krooni Kreedix OÜ arveldusarvele. Kokkuleppest tulenevat kohustust kostjad nõuetekohaselt ei täitnud, seoses millega 16.10.2009 hageja esitas Artur Fjodorovile kui käendajale teate tasumiskohustusest. 17.11.2009 sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt võtsid kostjad endale kohustuse tasuda hagejale hiljemalt 16.02.2010 OÜ Kreedix kontole 10 792.57 krooni (10 448.40 krooni, millele lisandub intress 344.17 krooni). Võlga ei ole käesoleva ajani tasutud. Õigussuhted käesolevas asjas tulenevad 17.11.2009 kokkuleppest. 17.11.2009 kokkuleppe p-i 4 alusel nõuab hageja intressi 344.17 krooni (22 eurot), mis on arvestatud 10 448.40 kroonilt. 17.11.2009 kokkuleppe p-i 8 kohaselt kohustusid kostjad tasuma maksete tasumisega viivitamise korral viivist 1,0% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist 10 792.57 kroonilt (põhivõlgnevuse ja intressi pealt). 17.11.2009 kokkuleppe p-i 7 järgi p-is 6 sätestatud rikkumise puhul on solidaarvõlglane kostja 2 kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi kokku 10 000 krooni, hageja nõuab leppetrahvi 319.57 eurot (5000 krooni). Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 667.80 eurot, intressi 22 eurot, viivise 689.80 eurot, leppetrahvi 319.57 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA ARTUR FJODOROVI VASTUS HAGILE

28.06.2011 vastuses hagile märgib kostja esindaja advokaat Valli Murde, et hagi on esitatud ekslikult isiku vastu, kes ei pea olema kostja. Kostja ei tunnista nõudeid ja palub jätta hagi enda osas rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Vaidlust ei ole, et OÜ Rahva Kinnisvara võlgneb hagejale 10 448.40 eurot. Selge ei ole, mis ajavahemiku eest on arvestatud viivist summas 689.80 eurot ja intressi 22 eurot. Siinkohal juhib kostja hageja tähelepanu sellele, et VÕS § 113 lg-s 6 sätestatule, ei ole lubatud nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral. Kostja leiab, et poolte vahel puudub kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. Olukorras, kus võlgnikul on raskused põhivõla tasumisega, ei ole lubatud ega tulene seadusest raskendada võlgniku olukorda, nõudes talt täiendavalt ka kõrvalkohustuste täitmist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-96-10). Samuti vastutab kostja OÜ Rahva Kinnisvara kohustuste täitmise ees käenduslepingu alusel üksnes siis, kui OÜ Rahva Kinnisvara on maksejõuetu või kättesaamatu. Kostja ei ole võtnud endale 17.11.2009 kokkuleppe alusel solidaarvõlgniku kohustust. Ühinemine põhivõlgnikuga kohustuse täitmiseks eeldab seda, et ühinenud solidaarvõlgniku majanduslik olukord võimaldab tal täita endale võetud kohustused. Kostja majanduslik olukord oli alati halb, tal puudusid rahalised vahendid ning vara, mille arvel saaks kohustust täita. Allkirjastades 29.07.2009 maksegraafiku, arvas kostja, et ta juhatuse liikmena lihtsalt kinnitab, et põhivõlgnik täidab oma kohustusi.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja esindaja Sergei Desjatnikov esitatud hagi juurde ja palus selle rahuldada. Vastavalt 17.11.2009.a sõlmitud kokkuleppega ühines A. Fjodorov võlgnevusega ja sellest kokkuleppest tulenevalt on tema solidaarvõlgnik. Vastavalt viimasele kokkuleppele, on põhivõlgnevus 10 448,40 krooni so 667,80 eurot, intress on 344,17 krooni so 22 eurot, intress on arvestatud vastavalt kokkuleppe punktile 4. Leppetrahv tuleneb lepingu punktist 7 ja see on kokku 10 000 krooni. Kuna leppetrahv kehtib OÜ-le Vectragrupp ja OÜ-le Raid, siis jagatakse leppetrahv pooleks, mis on 5000 krooni. Viivised tulenevad kokkuleppe punktist nr 8 ja mille väljamõistmist ei taotle hageja rohkem kui põhivõlgnevuse so 667,80 euro ulatuses. Hageja ei nõua viivist põhivõlgnevuse intressi pealt. Kostja Artur Fjodorovi esindaja advokaat Valli Murde kinnitas kohtuistungil, et kostja tema vastu esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. 17.11.2009.a sõlmitud kokkuleppe ei ole Artur Fjodoroviga siduv, kuna ei koorma teda kohustusega olla solidaarvõlgnik. Viiviste ja leppetrahvide osas tuleb kostja Artur Fjodorovi osas jätta hagi rahuldamata. Kostja kirjutas lepingule alla, kui Rahva Kinnisvara OÜ esindaja, see et lepingus on sõna solidaarvõlgnik, ei tähenda, et lepingule alla kirjutaja saab aru, mida see endaga kaasa toob. Rahva Kinnisvara OÜ seaduslik esindaja Antonio Eremin on kohtule 14.02.2012 kirjas teatanud, et ei soovi kohtuistungil osaleda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et esitatud hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele järgmistel kohtu põhjendustel. Vectragrupp OÜ on koostanud Rahva Kinnisvara OÜ-le arve nr P90262 summas 8 319 krooni ja P90368 summas 2 360 krooni, kokku 10 679 krooni (tl. 15, 16). 17.11.2009 sõlmisid Rait AS ja Vectragrupp OÜ, keda esindas Kreedix OÜ, ning Rahva Kinnisvara OÜ, keda esindas juhatuse liige Artur Fjodorov, kokkuleppe. Kokkuleppe p-i 1 kohaselt on kokkuleppe sõlmimise aluseks Rahva Kinnisvara OÜ (deebitor) võlad võlausaldajatele ja selle põhised maksekokkulepped vastavalt 29.07.2009 summas 33 495.44 krooni ja 02.04.2009 summas 12 579 krooni. Vastavalt maksekokkulepetele ühines võlanõuetega deebitori poolel solidaarvõlglasena Artur Fjodorov. Kokkuleppe p-i 3 kohaselt tunnistavad solidaarvõlglane Artur Fjodorov / deebitor kokkuleppe allkirjastamisega tingimusteta võlausaldajate poolt sätestatud nõudeid kokku 43 774.08 krooni (sh Vectragrupp OÜle tasumata nõuet summa 10 448.40 krooni).

Kokkuleppe p-i 4 kohaselt võtavad solidaarvõlglane/deebitor endale kohustuse tasuda võlanõue 43 774.08 krooni ja makseperioodi arvestuslik intress 1257.59 krooni (sh 344.17 krooni summalt 10 448.40 krooni) hiljemalt 16.02.2010 Kreedix OÜ kontole. Hageja nõuab võlgnevuse väljamõistmist pooltevahelise 17.11.2009 kokkuleppe alusel. Kostja vaidleb esitatud hagile vastu põhjendusel, et nimetatud kokkuleppega ei ole Artur Fjodorov võtnud endale solidaarvõlgniku kohustusi. Artur Fjodorv allkirjastas nimetatud kokkuleppe kui Rahva Kinnisvara OÜu juhatuse liige, kinnitamaks, et osaühing kohustuse täidab. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. 17.11.2009 kokkuleppe p-st 10 tuleneb üheselt, et mõlemad kostjad, sh Artur Fjodorov solidaarvõlgnikuna, kohustuvad tasuma hiljemalt 16.02.2010 võlgnevuse Vectragrupp OÜu ees summas 14 743.98 krooni. Artur Fjodorov on kokkuleppele alla kirjutanud. Kokkuleppes on selgesõnaliselt märgitud, et Artur Fjodorov allkirjastas kokkuleppe nii juhatuse liikme kui solidaarvõlglasena ning kuna kokkuleppes on solidaarvõlgniku kohustus kui füüsilise isiku kohustuse kohta, on kostja Artur Fjodorov teinud solidaarkohustuse kohta kehtiva tahteavalduse. Kostja allkiri kokkuleppel kinnitab tema tahteavaldust (vt. Riigikohtu 23.03.2006 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-8-06 p 11). 17.11.2009 kokkuleppes on kostjad tunnistanud, et võlgnevad hagejale 10 448.40 krooni ja intressi 344.17 krooni, ning kohustunud tasuma raha hiljemalt 16.02.2010. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjad ei ole raha tasunud. Seega tuleb võlg ja intress solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista summas 10 782.57 krooni so. 689.77 eurot. Kuna kostjad on 17.11.2009 kokkuleppes intressi eelnimetatud summas tunnistanud, ei pea hageja hagiavalduses intressi kujunemist selgitama. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 17.11.2009 kokkuleppe p-i 8 järgi on võlgnik p-is 4 sätestatud makse tasumisega viivitamise korral kohustatud tasuma võlausaldajatele viivist 1% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja palub hageja viivise nõude jätta rahuldamata, kuna ei ole arusaada, mis perioodi eest on seda arvestatud ja viivist on arvestatud vastuolus VÕS § 113 lg-ga 6. Hageja viivisearvestusest nähtuvalt on hageja arvestanud 10 792.57 kroonilt viivist 17.02.2010 – 11.10.2010 eest 1% päevas, kokku 25 479.47 eurot (tl. 23). Hageja palub viivise välja mõista põhivõlgnevuse 667.80 euro ulatuses. 17.11.2009 kokkuleppes tunnistatud võlg 10 792.57 krooni sisaldab mh intressi 344.17 krooni, millest tulenevalt on põhivõlaks 10 448.40 krooni (10 792.57 – 344.17). Seega on hageja arvestanud intressilt viivist, mis ei ole VÕS § 113 lg 6 kohaselt lubatud. Samas hageja vähendas kohtuistungil viivise nõude põhivõlgnevuseni, seega on põhjendatud kostjatelt viivis välja mõista põhivõla, s.o 10 448.40 krooni so. 667.77 euro ulatuses. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 17.11.2009 kokkuleppe p 6 näeb ette, et p-is 4 nimetatud maksega viivitamisel rohkem kui kaks kalendripäeva kohustub solidaarvõlglane viie päeva jooksul tasuma kreeditorile kõik lepingust tulenevad maksed. Kokkuleppe p-i 7 kohaselt on solidaarvõlglane kohustatud p-is 6 sätestatud rikkumisel tasuma kreeditoridele leppetrahvi kokku 10 000 krooni. Kostjad ei ole hagejale kokkuleppes märgitud võlga tasunud, seega tuleb Artur Fjodorovilt välja mõista leppetrahv vastavalt hageja nõudele 5000 krooni so. 319.56 eurot.

Eeltoodust lähtudes tuleb esitatud hagi rahuldada. Siinjuures kohus märgib, et hageja on hagiavalduses esitanud nõude kroonides, kuid avalduse resolutsioonis eksinud kroonide ümberarvestamisel eurodeks. Eesti Panga poolt kinnitatud kroonide eurodeks ümberarvestamise kurss on 1 euro – 15.6466 krooni. Seega on kohus võtnud hagi põhjendatuse osas seisukoha kroonides ja vastavalt kehtivale kursile ümber arvutanud eurodeks. Arvestades eeltoodut, tuleb hageja kasuks mõista välja solidaarselt kostjatelt põhivõlg 10 448.40 krooni so. 667.77 eurot, intress 344.17 krooni so. 22 eurot, viivis 667.77 eurot, kokku 1 357.54 eurot ja Artur Fjodorovilt leppetrahv 319.56 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lõike 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täielikult, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.