Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
8. märts 2012. a
Tsiviilasja number
2-11-28548
Tsiviilasi
Jaan Aiaotsa, Rein Luhti, Tiit Kulu ja Viktor Meisteri hagi OÜ PG D (pankrotis) vastu 34 263 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2012. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ PG D (pankrotis) määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ PG D (pankrotis) (registrikood: 11633116; asukoht: Tallinn Künnapuu 9), esindaja pankrotihaldur Rein Vaiksaar Vastustajad (hagejad):
Tühistada Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2012. a määrus osas, millega jäeti 20.06.2011. a kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamata.
Teha selles osas uus määrus, millega tühistada 20.06.2011. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega keelati väljamaksete tegemine mistahes isikutele notar Tiina Tombergi juures hoiustatud summade arvelt 31 955.82 euro ulatuses.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord
Määrus on lõplik.
ASJAOLUD
1.Jaan Aiaotsa, Rein Luht, Tiit Kulu ja Viktor Meister esitasid hagi OÜ PG D (pankrotis) vastu 34 263 euro väljamõistmiseks. Koos hagiga esitasid hagejad hagi tagamise taotluse, milles palusid keelata Tiina Tombergil väljamaksete tegemine mistahes isikutele OÜ PG D kasuks ning ka Jaan Aiaotsa, Rein Luhti, H.A., Tiit Kulu, Viktor Meisteri ja L.P. kasuks notar Tiina Tombergi juures hoiustatud summade (kokku XXX XXX.XX eurot) arvelt summa XX XXX.XX euro ulatuses. Hagiavaldusest ja hagi tagamise taotlusest nähtuvalt sõlmisid hagejad ja OÜ P.G. 31.12.2009. a osaühingu osa müügilepingu, mille kohaselt hagejad omandasid OÜ P.G. osad nimiväärtusega XXXX krooni. Vastavalt lepingule jäid omandatud osad OÜ P.G. väärtpaberikontole tähtajatule hoiule, kuid OÜ P.G. kohustus hagejatelt sellekohase korralduse saamisel viivitamatult OÜ P.G. osa üle kandma hagejate poolt osundatud isikule. Hagejate ja kostja vahel sõlmiti 05.01.2010. a kokkulepe, mille kohaselt võõrandavad hagejad kõik koos neile kuuluva OÜ P.G. osa kostjale. Pooled leppisid kokku, et osa eest kuulub hagejatele tasumisele sama tasu, mida kostja saab nende osade edasimüügilt OÜ-le D Investeeringud. Hagejad edastasid 21.04.2010. a sellekohase korralduse OÜ-le P.G. ja viimane kandis vastavalt hagejate ja tema vahel sõlmitud lepingule selle osa kostja väärtpaberikontole. Kostja sõlmis 2010. a aprillis OÜ-ga D Investeeringud OÜ P.G. osade ostu-müügilepingu. Nimetatud lepingu alusel ja selle täitmiseks on 26.04.2010. a Tartu notar Tiina Tombergile tehtud avalduse alusel OÜ D Investeeringud poolt hoiustatud XX miljonit krooni. Nimelt on hagejatele saanud teatavaks asjaolu, et oma lepingust tulenevate kohustuste täitmise asemel on kostja asunud kõrvaldama tema kasuks notar Tiina Tombergi juures deponeeritud raha. Kostja on andnud notarile korralduse kolme miljoni krooni väljamaksmiseks OÜ-le D Investeeringud. Väljamakse sooritatakse 20.06.2011, kui hagejad ei ole esitanud notarile hagi tagamise määrust. Hagejate hinnangul on tagasivõtmatu deposiidi likvideerimine ilmne viide sellele, et kostja on astumas samme, et muuta ennast varatuks. Olukorras, kus deposiit likvideeritakse, jääb kostja ilmselt maksejõuetuks ja ei suuda hagejate ees võetud kohustusi täita. Tartu Maakohtu 20.06.2011. a määrusega rahuldati Jaan Aiaotsa, Rein Luhti, H.A. , Tiit Kulu ja Viktor Meisteri taotlus hagi tagamiseks ja keelati Tiina Tombergil väljamaksete tegemine mistahes isikutele OÜ PG D kasuks, samuti Jaan Aiaotsa, Rein Luhti, H.A. , Tiit Kulu, Viktor Meisteri ja L.P. kasuks notar Tiina Tombergi juures hoiustatud summade (XXX XXX.XX eurot) arvelt XX XXX.XX euro ulatuses. OÜ PG D (pankrotis) esitas Tartu Maakohtu 20.06.2011. a määruse peale määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist. Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2011. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus jättis 09.01.2012. a määrusega läbi vaatamata Jaan Aiaotsa, Rein Luhti, Tiit Kulu ja Viktor Meisteri hagi OÜ PG D (pankrotis) vastu XX XXX euro väljamõistmiseks. Kohus jättis menetluskulud hagejate kanda. Kohus tagastas N N OÜ kontole nr 221050311722 maksja poolt 17.06.2011. a hagejate eest Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumber 2900072699 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 3834.69 eurot. Kohus jättis jõusse Tartu Maakohtu 20.06.2011. a hagi tagamise määruse, millega keelati notar Tiina Tombergil väljamaksete tegemine mistahes isikutele OÜ PG D (pankrotis) kasuks, samuti Jaan Aiaotsa, Rein Luhti, H.A. , Tiit Kulu, Viktor Meisteri ja L.P. kasuks notar Tiina Tombergi juures hoiustatud summade (kokku X XXX XXX krooni/XXX XXX.XX eurot) arvelt XX XXX.XX euro ulatuses. Tartu Maakohtu 19.10.2011. a määrusega on eespool nimetatud hagi tagamise määrus tühistatud H.A. osas. Kohus jättis hagejatele tagastamata N N OÜ poolt 17.06.2011. a hagejate eest hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud tagatise XXX.XX eurot. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Hagejad esitasid hagi OÜ PG D (pankrotis) vastu Tartu Maakohtule 17.06.2011. a (tsiviilasi nr 2-11-28548). Nimetatud tsiviilasjas ei ole kohtuotsust tehtud. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja 23.11.2011. a kohtumäärusega kuulutati tsiviilasjas nr 2-11-47278 välja OÜ PG D (pankrotis) pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Rein Vaiksaar. 23.11.2011. a esitas pankrotihaldur kohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks tsiviilasjas nr 2-11-28548. Hagejatel ei ole vastuväiteid hagi läbivaatamata jätmiseks. Neil asjaoludel leidis kohus, et hagi kostja vastu tuleb jätta läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud hagejate kanda. Hagejate eest on N N OÜ tasunud 17.06.2011. a hagi esitamisel riigilõivu 3834.69 eurot. Hagejad on palunud riigilõivu tagastada selle kandnud isiku (N N OÜ) kontole. TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel tagastab kohus N N OÜ kontole maksja poolt 17.06.2011. a hagejate eest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 3834.69 eurot. Hagejad esitasid kohtule taotluse ka hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud tagatise tagastamiseks. 29.12.2011. a küsis kohus menetlusosalistelt seisukohta antud tsiviilasjas tehtud hagi tagamise osas seoses hagi läbi vaatamata jätmisega ja tagatise tagasiandmise taotlusega. 04.01.2012. a esitas kostja esindaja seisukoha tagatise tagastamise ja hagi tagamise osas. Nimetatud seisukoha kohaselt palus haldur kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada ja jätta rahuldamata hagejate taotluse tagatise tagastamiseks. Halduri hinnangul ei ole võimalik hagi tagamist mitte tühistada nagu näeb seda ette TsMS § 386 lg 4. Haldur rõhutas, et Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-143-10 välja toodud järeldused kehtivad üksnes ja ainult kohtuliku hüpoteegi kui hagi tagamise abinõu puhul. Kuna TsMS § 391 lg-s 2 sätestatud asjaolud ei ole saabunud, siis ei saa kohus halduri arvates ka tagatist hagejatele tagastada. 05.01.2012. a esitas hagejate esindaja kohtule esialgsed seisukohad hagi tagamise osas koos taotlusega vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks. Vandeadvokaat Andrus Lillo seisukohast tuleneb, et hagi tagamise tühistamise vältimatuks tagajärjeks on vaidlusaluse deposiidisumma kandmine mitte antud menetluses olnud kostjale, vaid kolmandale isikule OÜ-le D Investeeringud, kes sai 12.12.2011. a toimunud esimesel võlausaldajate koosolekul absoluutse
häälteenamuse. Seega jäävad hagi tagamise tühistamise järgselt kostja võlausaldajateks olevad hagejad ja ka kostja ise ilma sisuliselt ainsast varast, millele saaks ja võiks pöörata sissenõuet. Samas deposiidisumma ülekandmisel OÜ-le D Investeeringud ei pruugi nimetatud summade tagasivõitmine tulevikus enam reaalselt õnnestuda. Hagejate esindaja palus anda kohtul täiendav tähtaeg seisukohtade kujundamiseks kuni 12.01.2012. a põhjusel, et saada selgust selles, kas haldur planeerib esitada tagasivõitmise hagi OÜ D Investeeringud vastu, sh esitades taotluse notar Tiina Tombergi valduses olevate rahasummade mitte väljamaksmiseks, või teised võlausaldajad on sunnitud esitama taanduse halduri vastu või iseseisva nõude tagasivõitmise korras rahasummade väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu 20.06.2011. a hagi tagamise määruse kohaselt on notar Tiina Tombergil keelatud teha väljamakseid mistahes isikutele OÜ PG D (pankrotis) kasuks, samuti Jaan Aiaotsa, Rein Luhti, H.A. , Tiit Kulu, Viktor Meisteri ja L.P. kasuks notar Tiina Tombergi juures hoiustatud summade (kokku X XXX XXX krooni/ XXX XXX,XX eurot) arvelt XX XXX.XX euro ulatuses. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohtu hinnangul ei pea hagi läbi vaatamata jätmisega kostja pankrotimenetluse tõttu vältimatult kaasnema hagi tagamise tühistamine. Kostja pankroti väljakuulutamise tõttu hagi läbi vaatamata jätmisel suunatakse hageja nõue sisuliselt pankrotimenetlusse, mis iseenesest ei too kaasa hagi tagamise aluse äralangemist. Selliselt jääb kohaldatud hagi tagamise abinõu tagama sama nõuet, mille tagamiseks see seati ja mis esitatakse tunnustamiseks pankrotimenetluses. Hagi tagamise saab tühistada, kui hagejate nõuet pankrotimenetluses ei tunnustata ja võlausaldaja ei esita hagi nõude tunnustamiseks või kui see hagi jäetakse rahuldamata. Kohtu arvates on hagejate esindaja seisukohas toodut arvestades selliselt tagatud kõigi võlausaldajate võrdne kohtlemine pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus jõusse Tartu Maakohtu 20.06.2011. a hagi tagamise määruse tsiviilasjas nr 2-11-28548. Tagatis tagastatakse tagatise andja avalduse alusel TsMS §-s 195 ja § 391 lg-s 2 nimetatud asjaoludel. TsMS § 195 lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. TsMS § 391 lg 2 kohaselt hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul TsMS § 391 lg-s 1 nimetatud ajast alates. Vastavalt TsMS § 391 lg 1 p-le 1 peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi läbi vaatamata. Seega on kostjal antud määruse jõustumisest kahe kuu jooksul õigus esitada hagejate vastu oma nõue hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejate nõue tagatise tagastamiseks käesoleval ajal põhjendatud, mistõttu jättis kohus hagejatele tagastamata N N OÜ poolt 17.06.2011. a hagejate eest hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud tagatise XXXX.XX eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.OÜ PG D (pankrotis) esindaja pankrotihaldur esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osaliselt osas, millega jäeti kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega tühistada 20.06.2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-28548 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega keelati väljamaksete tegemine mistahes isikutele notar Tiina Tombergi juures hoiustatud summade (kokku XXX XXX.XX eurot) arvelt XX XXX.XX euro ulatuses.
Määruskaebuse kohaselt: 1) on kohus rikkunud menetlusõiguse norme ning samuti ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi tegemise. Tulenevalt TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Halduri hinnangul on kohus eeltoodud menetlusnormi rikkunud. Eeltoodud sätte mõtteks on see, et lisaks sellele, et kohus peab otsust põhjendama, peab vastav põhjendus olema ka kohane ning põhinema seadusel. Antud juhul ei ole halduri hinnangul kohus välja toonud õigusnormi, millest tulenevalt saaks antud vaidluse raames kohus jätta jõusse hagi tagamise abinõu, vaatamata tagatud hagi läbi vaatamata jätmisele. Halduri hinnangul selline õigusnorm puudub. Samuti on haldur hinnangul kohus ebaõigesti kohaldanud PankrS § 43 lg 2 ja 45 koosmõjus TsMS § 386 lg 4; 2) on kohus õigesti välja toonud, et juhul, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata (millise tagajärje näeb antud juhul üheselt ette PankrS § 43 lg 2), siis kohus tühistab hagi tagamise määrusega tulenevalt TsMS § 386 lg 4. Eelnevast tulenevalt ei olnud kohtul halduri hinnangul võimalik käesoleval juhul jätta jõusse kohaldatud hagi tagamise abinõu, st seda mitte määrusega tühistada nagu näeb ette TsMS § 386 lg 4. Kohtu põhjendus, millest tulenevalt tuleb hagi tagamine jõusse jätta, ei põhine seadusel. Samuti leiab haldur, et kohus on vastava otsuse tegemisel väljunud hagi piiridest. Haldur tõi ka 04.01.2012. a kohtule esitatud seisukohas välja, et Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-143-10 välja toodud järeldused kehtivad üksnes ja ainult kohtuliku hüpoteegi kui hagi tagamise abinõu puhul, st kohtulik hüpoteek hagi tagamise abinõuna võib erandina üldisest korrast jääda püsima ka hagi läbi vaatamata jätmise korral. Sama tuleneb ka PankrS § 45 kehtivast redaktsioonist, mille järgi lõpeb pankroti väljakuulutamiseks enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest.
4.Jaan Aiaots, Rein Luht, Tiit Kulu ja Viktor Meister vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastustajad paluvad menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus ammendavalt põhjendanud, millisel motiivil on ta otsustanud jätta jõusse 16.06.2011. a hagi tagamise määruse. Maakohtu põhjendused tuginevad Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-2-1-143-10. Riigikohus on nimetatud lahendis märkinud, et hagi läbi vaatamata jätmisega ei pea vältimatult kaasnema hagi tagamise tühistamine. Seega on pankrotihalduri väide hagi tagamise tühistamise möödapääsmatusest tuginedes TsMS § 386 lõikele 4 ekslik. Vastustajad on seisukohal, et kuigi osundatud Riigikohtu lahendis käsitletud kaasuse puhul on hagi tagamise abinõuks olnud kohtulik hüpoteek, on kohtu poolt väljendatud seisukohad kohaldatavad ka antud tsiviilasjas. Võlausaldaja(te) olukorras ei ole kahte kaasust kõrvutades põhimõttelist erinevust. Mõlema kaasuse puhul on kostja pankroti väljakuulutamise tõttu suunatud hageja nõue pankrotimenetlusse, mis kohtute hinnangul ei too aga iseenesest kaasa hagi tagamise aluse äralangemist. Seda enam, et käesoleval juhul ei tähendaks hagi tagamise tühistamine mitte üksnes tagatise kaotamist, vaid hagi tagamise tühistamise järgselt jääksid hagejad kui kostja teised võlausaldajad sisuliselt ilma ainsast varast, millele võlausaldajad võiksid sissenõuet pöörata ehk neil kaoks reaalne võimalus oma nõudele mistahes rahuldust saada, kuivõrd ainus pankrotivõlgniku vara, s.o hagejate kasuks notarikontol deponeeritud summa, kantakse hagi tagamise tühistamise järgselt notari poolt OÜle D Investeeringud (käesoleval hetkel ühinenud OÜga P.G. ), kes on ühtlasi pankrotivõlgniku suurim võlausaldaja;
2) tähendaks hagi tagamise tühistamine, et hoiustatud summa kantakse üle üksnes ühele võlausaldajale – OÜ-le P.G. (kellega OÜ D Investeeringud on ühinenud) ja nimetatud summa tagasivõitmine ei pruugi tulevikus enam reaalselt õnnestuda ning seega saaksid ülejäänud võlausaldajate huvid jäädavalt kahjustatud. Hagi tagamise tühistamist nõudes lähtub pankrotihaldur põhjendamatult üksnes ühe pankrotimenetluse võlausaldaja, s.o OÜ P.G. huvides, eelistades seda teiste võlausaldajate ja ka võlgniku huvidele. Menetletav määruskaebus on sisuliselt suunatud selleks, et pankrotistunud äriühingu kasuks deponeeritud summad saaks võimalikult kiiresti välja maksta üksnes ühele võlausaldajale ja seda vaatamata asjaolule, et juba pool aastat enne pankrotimenetluse algust oli Tartu Maakohtu menetluses tsiviilvaidlus, milles objektiks oli eelpoolviidatud deponeeritud raha; 3) on pankrotihalduri poolt menetletava määruskaebuse esitamine üksnes ühe võlausaldaja huvides vastuolus TsMS § 200 lg 1 ja 2 sätestatud regulatsiooniga, mille kohaselt tohib menetlusosaline kasutada oma menetluslikke õigusi üksnes heas usus ning kohtule on antud pädevus keelata menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada; 4) jääb hagejatele pankrotihalduri poolt esitatud määruskaebuse motiiv täielikult arusaamatuks. Määruskaebuse rahuldamisel, s.o hagi tagamise tühistamisel, muutub pankrotivara praktiliselt olematuks. Mõistmatu on, miks soovib haldur nii kiirelt ja täielikult sisuliselt pankrotivõlgniku ainsa vara kandmist ühe võlausaldaja arvele. Ometi peaks haldur eelistama olukorda, kus pankrotivaras leiduks võimalikult palju vahendeid, et täita enamate võlausaldajate huve, järgides PankrS § 55 lõikes 1 sätestatut. Vastustajate hinnangul ei ole PankrS § 45 käesoleval juhul kohaldatav. Kaebuse esitaja on kaebuses piirdunud üksnes viitega nimetatud sättele ega ole seda kaasuse asjaoludega sidunud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega jäeti pärast asja läbivaatamise määruse jõustumist kehtima hagi tagamise abinõu. Ringkonnakohus tühistab käesoleva määrusega Tartu Maakohtu 20.06.2011 määruse resolutsiooni p-s 1 kohaldatud hagi tagamise abinõu.
6.Hagejate hagi jäeti läbi vaatamata kostja pankrotimenetluse tõttu. Asjas on vaidlus selle üle, kas hagi läbi vaatamata jätmisega PankrS § 43 lg 2 alusel kaasneb vältimatult hagimenetluses kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamine. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et käesolevas asjas tuleb hagi tagamise abinõu tühistada. Maakohtu poolt viidatud RKTKo 3-2-1-143-10 p-des 16-21 käsitleti hagimenetluses hagi tagamisena seatud kohtuliku hüpoteegi kehtima jäämist pärast hagi läbivaatamata jätmist kostja pankrotimenetluse tõttu. Nimetatud lahendis on analüüsitud pandiga tagatud nõuete õiguslikku positsiooni pankrotimenetluses. Riigikohus asus seisukohale, et hagi tagamise saab tühistada ja võlgniku taotlusel kohtuliku hüpoteegi kustutada üksnes juhul, kui hageja nõuet või selle rahuldamisjärku pankrotimenetluses ei tunnustata ja võlausaldaja ei esita hagi nõude või rahuldamisjärgu tunnustamiseks või kui see hagi jäetakse rahuldamata. Riigikohtu lahendi kohaselt on selline seisukoht kooskõlas kohtuliku hüpoteegi aktsessoorse olemusega AÕS § 363 lg 2 mõttes. Samuti kinnitab eelnevat ka see, et PankrS § 45 kehtiva redaktsiooni järgi lõpeb pankroti väljakuulutamisega üksnes enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest, kui sama sätte enne 1. jaanuari 2006 kehtinud redaktsiooni järgi lõppes pankroti väljakuulutamisega ka kohtulik hüpoteek. Sätet muudeti tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadusega. Muudatuse kohta on eelnõu
(273 SE) seletuskirjas märgitud, et selle eesmärk on anda kõikidele hüpoteegipidajatele võrdne kaitse. PankrS § 45 kohaselt lõpeb enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest pankroti väljakuulutamisega. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukoht hagi tagamise kehtima jäämisest hagi läbivaatamata jätmise korral, kehtib üksnes pandiõiguse sh kohtuliku hüpoteegi korral. Muud hagi tagamise abinõud s.h arest, kuuluvad seadusest tulenevalt tühistamisele. Kostja OÜ PG D pankrot kuulutati välja 23.11.2011. a ja sel põhjusel jättis maakohus õigesti hagejate nõuded hagimenetluses läbi vaatamata. Kuna käesoleval juhul jättis maakohus hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 kohaselt ning OÜ PG D pankrot on välja kuulutatud, tuleb enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada. Käesolevas asjas on hagi tagamise abinõuna keelatud notari juures hoiustatud summadest väljamaksete tegemine ning nimetatud hagi tagamise abinõu tuleb tühistada PankrS 45 ja TsMS § 386 lg 4 kohaselt.
8.Määrus ei kuulu edasikaebamisele TsMS § 390 lg 1 kohaselt.
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.