lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-165-11

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 28.02.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-165-11
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
28.02.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1115
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 139 lg 1PõhikiriÄS § 175 lg 2Põhikirja muutmise otsustamineÄS § 506 lg 41Käesoleva seadustiku kohaldamine äriühinguteleÄS § 160 lg 2ReservkapitalÄS § 33 lg 5Äriregistri kannePS § 12TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Genira Group Holdings OÜ11695732(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-165-11 Tartu, 28. veebruar 2012. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Peeter Jerofejev Genira Group Holdings OÜ kandeavaldus Tallinna Ringkonnakohtu 29. augusti 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-37461 Genira Group Holdings OÜ määruskaebus Avaldaja Genira Group Holdings OÜ (registrikood 11695732), esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius 30. jaanuar 2012. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. augusti 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-37461 ja Harju Maakohtu kohtunikuabi 19. juuli 2011. a määrus samas asjas (registriasi nr Ä10132370/5). Saata Genira Group Holdings OÜ kandeavaldus Harju Maakohtu registriosakonnale uueks lahendamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Advokaadibüroo Lentsius & Talts OÜ-le (konto nr 10220072173010, AS SEB Pank) Genira Group Holdings OÜ määruskaebuselt 13. septembril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
TsMS § 172 lg 2Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
Genira Group Holdings OÜ (avaldaja) esitas 8. juunil 2011 Harju Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles palus mh kanda äriregistrisse avaldaja põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise aja.
2.Harju Maakohtu kohtunikuabi jättis kandeavalduse 19. juuli 2011. a määrusega põhikirja muutmise osas rahuldamata. Määruse põhjenduste järgi ei saa kandeavalduse alusel äriregistrisse kannet teha, kuna põhikiri ei sisalda seadusega ettenähtud andmeid. Põhikirjas ei ole märgitud reservkapitali suurust. Avaldaja on asutatud enne 1. jaanuari 2011. Äriseadustiku (ÄS) § 506 lg 41 kohaselt kohaldatakse enne 1. jaanuari 2011 asutatud osaühingute reservkapitali suhtes ÄS § 139 lg 1 p 7, § 156 lg 3, § 160 lg 2 ja § 1992 lg 4 enne 1. jaanuari 2011 kehtinud redaktsiooni. Enne 1. jaanuari 2011 kehtinud ÄS § 160 lg 2 kohaselt tuli osaühingu reservkapitali suurus ette näha põhikirjas ja see ei võinud olla väiksem kui 1/10 osakapitalist. ÄS § 139 lg 1 p 7 kohaselt tuli põhikirjas märkida reservkapitali suurus.
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja kandeavalduse rahuldada Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. augusti 2011. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega.

Ringkonnakohus leidis, et ÄS § 506 lg 41 ei ole vastuolus põhiseadusega. Tegemist on vaid rakendussättega, mis reguleerib äriseadustikus tehtud muudatuste kehtima hakkamist ja kohaldamist. Üldjuhul ei ole seadusemuudatustel tagasiulatuvat jõudu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks lahendamiseks. Avaldaja leiab, et ÄS § 506 lg 41 on vastuolus põhiseaduse (PS) § 12 lg 1 esimese lausega, mis sätestab igaühe võrdsuse seaduse ees, osas, milles see näeb ette, et enne 1. jaanuari 2011 asutatud osaühingutel on reservkapitali olemasolu või moodustamine kohustuslik ning alates 1. jaanuarist 2011 asutatud osaühingutel vabatahtlik. Ringkonnakohus ei ole määrust piisavalt põhjendanud ning ei ole sisuliselt hinnanud avaldaja põhjendusi ÄS § 506 lg 41 vastuolu kohta PS § 12 lg-ga 1. Asjaolu, et tegemist on rakendussättega, ei tähenda, et see ei saa olla põhiseadusega vastuolus. Äriseadustiku varasema redaktsiooni järgi tuli igal majandusaastal reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist ja kohustuslik reservkapital ei tohtinud olla väiksem kui 1/10 osakapitalist. Reservkapitali võib kasutada üksnes äriühingu kahjumi katmiseks ja osakapitali suurendamiseks ning sellest ei või teha osanikele väljamakseid. ÄS § 506 lg 41 järgi on enne 1. jaanuari 2011 asutatud osaühingud kohustatud osa oma puhaskasumist kandma reservkapitali määramata ajaks, kuid pärast
1.jaanuari 2011 asutatud osaühingutel sellist kohustust ei ole, mistõttu on neil rohkem vaba raha näiteks osanikele kasumi jaotamiseks või investeeringute tegemiseks. Seega on pärast 1. jaanuari 2011 asutatud osaühingud eelisseisundis võrreldes enne 1. jaanuari 2011 asutatud osaühingutega. Avaldaja kohustusliku reservkapitali suurus oleks 60 918 000 krooni. Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et ÄS § 506 lg-ga 41 täiendamise eesmärgiks on reguleerida, mis saab enne 1. jaanuari 2011 asutatud osaühingute reservkapitalidest, kui kaob kohustus reservkapitali moodustada, ja et säte on eelkõige vajalik osaühingutele, mis on loodud näiteks 2010. aastal ning mille reservkapitali suurus ei ole seaduse jõustumise hetkel jõudnud veel ÄS § 160 lg-s 2 sätestatud tasemeni. Eeltoodu ei ole asjakohane ja mõistlik põhjus, mis võiks õigustada kahe osaühingute grupi ebavõrdset kohtlemist. Selline vahetegu on meelevaldne.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning ringkonnakohtu määrus ja maakohtu kandemäärus TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada. Kandeavaldus tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata uueks lahendamiseks sama maakohtu registriosakonnale.
7.Asjas tuleb lahendada küsimus, kas on võimalik teha registrikanne avaldaja uue põhikirja kohta, kuigi selles ei olnud sätestatud reservkapitali suurust. ÄS § 33 lg 5 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse mh siis, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. ÄS § 175 lg 2 kohaselt jõustub põhikirja muutmise otsus vastava kande tegemisel äriregistrisse ning äriregistrile esitatavale avaldusele tuleb lisada osanike otsus põhikirja muutmise kohta, osanike koosoleku protokoll või hääletusprotokoll ja põhikirja uus tekst.

Enne 1. jaanuari 2011 kehtinud ÄS § 139 lg 1 p 7 ja § 160 lg 2 kohaselt pidi osaühingu põhikirjas olema märgitud reservkapitali suurus. Kuni 11. novembrini 2011 kehtinud ÄS § 506 lg 41 redaktsiooni kohaselt kohaldusid need sätted enne 1. jaanuari 2011 asutatud osaühingute suhtes ka pärast 1. jaanuari 2011. Samas alates 1. jaanuarist 2011 asutatud osaühingutele ei olnud nõuet sätestada põhikirjas reservkapitali suurus. Registrimenetluse ajal on seadus selles osas aga muutunud. 12. novembril 2011 jõustunud muudatusega täiendati ÄS § 506 lg-t 41 teise ja kolmanda lausega, mille kohaselt võivad enne

1.jaanuari 2011 asutatud osaühingu osanikud võtta vastu otsuse kohustusliku reservkapitali moodustamise või suurendamise lõpetamise kohta. Selle otsuse vastuvõtmisele kohaldatakse ÄS § 175 lg-t 1. Kuigi muudatuste eesmärki ei ole seaduseelnõu seletuskirjas märgitud, saab kolleegiumi arvates selleks pidada erineval ajal asutatud osaühingute põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise kõrvaldamist. Arvestades seda, et määruskaebuse menetlemise ajal on materiaalõigus muutunud ning praegu oleks avaldaja tehtud samasisuline otsus kooskõlas kehtiva õigusega, on menetlusökonoomiat silmas pidades võimalik praeguses asjas kohaldada ÄS § 506 lg 41 kehtivat redaktsiooni. Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul ÄS § 506 lg 41 enne 12. novembrit 2011 kehtinud redaktsioonis asjas enam asjassepuutuvaks normiks ning avalduse uuel lahendamisel tuleb lähtuda ÄS § 506 lg 41 hetkel kehtivast redaktsioonist.
8.Avaldaja osanikud on võtnud vastu otsuse muuta põhikirja selliselt, et selles ei ole enam sätestatud reservkapitali suurust. Kolleegiumi arvates saab seda otsust pidada ÄS § 506 lg 41 teise lause kohaseks otsuseks kohustusliku reservkapitali moodustamise lõpetamise kohta, arvestades ka seda, et ÄS § 506 lg 41 kolmanda lause kohaselt kohaldatakse sellisele otsusele põhikirja muutmise otsusele esitatud häälteenamuse nõudeid.
9.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi tagastada.
10.Määruskaebuse rahuldamise tõttu võib avaldaja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud, mh esindajakulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11, p 23). Jaak Luik, Henn Jõks, Peeter Jerofejev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.