Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

1.2

Pooled lepivad kokku, et seonduvalt AS L (pankrotis) vastuväitest loobumisega vastavalt käesoleva määruse punktile 1.1 tunnustab kostja hageja nõudeid AS-i AF (pankrotis) pankrotimenetluses järgnevalt:

1.3

Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise vastu mingisuguseid täiendavaid nõudmisi ega pretensioone seoses hageja poolt AS-i AF (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetega.

1.4

Hageja ja kostja lepivad kokku, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda ja kumbki pool ei nõua nende väljamõistmist teiselt poolelt.

Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-1460.

Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada Swedbank AS-le (registrikood 10060701) pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, so summas 4633 (neli tuhat kuussada kolmkümmend kolm) eurot ja 59 senti Swedbank AS arveldusarvele . Swedbank AS tasus 13.01.2011.a hagiavalduselt riigilõivus summas 9 267,18 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenu,briga 2900072123 selgitusega „riigilõiv Swedbank AS hagiavalduselt AF AS (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks“.

Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks.

Edasikaebamise kord

2-11-1460 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme (3) kalendripäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-1460, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK

Swedbank AS esitas 13.01.2011.a hagiavalduse AS AF (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsman ja AS L vastu tunnustada AS AF (pankrotis) pankrotimenetluses Swedbank AS nõudeid AS AF (pankrotis) vastu PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena järgnevalt: 08.04.2010.a nõudeavalduse punktis 1 esitatud AS AF (pankrotis) 22.01.2009.a emiteeritud võlakirjadest (ISIN: XXX) tulenevat nõuet 23 515 507,42 eurot; 08.04.2010.a nõudeavalduse punktis 2 nimetatud tasumata arvetest tulenevat nõuet summas 36 749,19 eurot; 28.05.2010.a nõudeavalduses esitatud 22.01.2009.a emiteeritud võlakirjade (ISIN: XXX) tingimuste p 7 tulenevat kulude hüvitamise nõuet summas 36 360,3 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuulutati AS AF (pankrotis) pankrot välja 29.03.2010.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-1818. 08.04.2010.a esitas hageja võlausaldajana AS AF (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada AS AF poolt 22.01.2009.a emiteeritud võlakirjadesttulenevat nõuet kokku summas 23 515 507,42 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. Samuti palus hageja tunnustada samas järgus poolte vahel 05.12.2008.a ja 22.01.2009.a sõlmitud agenditeenuste lepingust tulenevat nõuet summas 36 749,19 eurot. 28.05.2010.a esitas hageja täiendava nõudeavalduse, milles palus tunnustada nõuet summas 31 247,36 eurot tulenevalt emiteeritud võlakirjade tingimuste p 7 sätestatud kohustusest hüvitada emiteeritud võlakirjade investorile kõik kulutused sh kulutused õigusabile, mida investor on kandnud seoses võlakirjade tingimuste rikkumisega. 14.12.2010.a toimus AS AF (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja poolt pankrotimenetluses esitatud nõuetele vaidles vastu pankrotihaldur Andres Tootsman ning võlausaldaja AS L. Tuginedes PankrS § 106 lg 1 esitas hageja hagiavalduse nõuete kaitsmise koosoleku tunnustamata jäänud nõude tunnustamiseks kohtus. Kohus võttis hagiavalduse 14.04.2011.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjaid 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest hagile vastama. Menetlusse võtmise määrus saadeti kostjatele 15.04.2011.a posti teel. Toimiku materjalide järgi sai AS AF (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman menetlusse võtmise avalduse koos hagimaterjalidega allkirja vastu kätte 19.04.2011.a (dokumendid võttis vastu assistent MLT) ning AS-le L (pankrotis) saadetud materjalid võttis allkirja vastu kätte AV (esindaja) 20.04.2011.a. Seega AS AF (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsman ́i hagile vastamise tähtpäev oli 09.05.2011.a ja AS L (pankrotis) vastamistähtpäev oli 10.05.2011.a. 04.05.2011.a esitas AS L (pankrotis) kohtule taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks kuni 31.05.2011.a. Kohus rahuldas taotluse 04.05.2011.a ning määras AS L (pankrotis) hagile vastamise tähtajaks 31.05.2011.a. AS AF (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsman ei esitanud kohtu

2-11-1460 määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust ei ega teinud seda ka hiljem. Ühtlasi ei esitanud ta taotlust vastamistähtaja pikendamiseks. 19.05.2011.esitas hageja Harju Maakohtule taotluse rahuldada hagi kostja 1 AS AF (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsman ́i suhtes tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel. 25.05.2011.a taotles AS L (pankrotis) teistkordselt hagile vastamise tähtaja pikendamist kuni 20.06.2011.a. Vastamistähtaja pikendamise vajadust põhjendas AS L (pankrotis) sellega, et kuna AS L (pankrotis) esimesel võlausaldajate 11.05.2011.a üldkoosolekul tekkis vaidlus halduri poolt häälte määramise üle ning kohus ei lahendanud vaidlust koheselt, vaid tegi seda 20.05.2011.a määrusega (tsiviilasi nr 2-10-64424) ning AS L (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek jätkub 08.06.2011.a. Seetõttu leidis kostja AS L (pankrotis), et hagiavaldusele vastamine on võimalik pärast AS L (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist, kui on selgunud, kas käesolevas tsiviilasjas jätkab kostjana AS L (pankrotis) või soovib haldur astuda menetlusse. Kohus rahuldas AS L (pankrotis) hagile vastamise tähtaega kuni 20.06.2011.a. Kohus rahuldas 01.06.2011.a tagaseljaotsusega hagi. Pankrotihaldur Andres Tootsman sai tagaseljaotsuse kätte 06.06.2011.a (tagaseljaotsuse võttis vastu assistent Mari-Liis Tamme). AS AF pankrotihaldur Andres Tootsman on 20.06.2011.a kohtule teatanud soovist esitada 01.06.2011.a tagaseljaotsuse peale kaja ning taotlenud 01.06.2011.a tagaseljaotsuse täiendamist. 08.08.2011.a tegi kohus täiendatud tagaseljaotsuse, mille peale esitas AS AF pankrotihaldur Andres Tootsman 23.08.2011.a kaja TsMS § 415 lg 1 p 1 alusel. Harju Maakohus saatis kaja hagejale ja kostjale 2 ning palus neil esitada kohtule omapoolne seisukoht esitatud kaja osas. 21.09.2011.a hageja seisukohas palus hageja jätta kaja rahuldamata. Hageja leidis, et TsMS § 415 lg 1 p 1 mõtteks saab olla kaitsta isikut tagaseljaotsuse tegemise eest üksnes juhtumitel, kui hagimaterjale ei toimetatud isikule või tema esindajale allkirja vastu isiklikult kätte ning isik ei ole muul TsMS –s sätestatud dokumente kättetoimetamise viisi kaudu dokumente reaalselt kätte saanud. Hageja lisas, et TsMS § 415 lg 1 p 1 mõtteks ja eesmärgiks ei saa olla võimaldada isikule, kes on hagimaterjalid kätte saanud, kuid sellele vaatamata jätab hagile ilma mõjuva põhjuseta tähtaegselt vastamata, kaja esitamist ilma mõjuva põhjuse olemasoluta. AS L (pankrotis) palus 06.10.2011.a seisukohas kaja rahuldada ja menetluse taastada. Kohus rahuldas 31.10.2011.a määrusega kaja ning taastas menetluse TsMS § 415 lg 1 p 1 alusel. Hageja esitas 14.11.2011.a vastuväite kohtu tegevusele kaja rahuldamisel ja menetluse taastamisel. Hageja ja AS AF (pankrotis) pankrotihaldur esitasid 20.12.2011.a kohtule kompromisslepingu, mille kohus 27.12.2012.a määrusega kinnitas. 27.02.2012.a esitasid hageja ja AS L (pankrotis) kohtule kompromisslepingu, , mille kinnitamist ja menetluse lõpetamist nad kohtult taotlesid. Muu hulgas kinnitasid pooled, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled lühendasid edasikaebe tähtaega kolme (3) kalendripäevani. Lisaks taotles hageja poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

2-11-1460

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et mõlema poole menetluskulud jäävad nende enda kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele (3) kalendripäevale. Kohus leiab, et Swedbank AS-i taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kuna Swedbank AS on hagiavalduselt 13.01.2011.a tasunud riigilõivu 9 267,18 euro suuruses summas, tuleb vastavalt taotlusele tagastada hagejale riigilõiv summas 4 633,59 eurot ja kanda taotluses märgitud arveldusarvele.

2-11-1460

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.