Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

01.09.2011. a esitas AF kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja alates 2005. aastast olnud töökohtade kõrval tegev ka eraettevõtluses, tegelenud kinnisvaraga, mille tarbeks võttis AS-ist SEB Pank laenu. Peale avaldajale kuuluva äriühingu L OÜ (pankrotis) maksejõuetuks muutumist on avaldaja üritanud leida vahendeid peamise võlausaldaja AS SEB Pank ees kohustuste täitmiseks, kuid kahjuks on see olnud tulutu. Avaldajal lasub kohustusena hüpoteeklaen AS-i SEB Pank kasuks laenulepingu nr XXX alusel, mille käesolev võlgnevus on 20 665,36 eurot. Avaldaja aktsepteerib laenujääki summas 18 099,65 eurot, ei aktsepteeri viimasest maksest alates arvestatud kõrvalnõudeid, kuivõrd võlausaldaja poolt võlgniku arveldusarve sulgemine on takistanud kohustuste täitmist. Teise kohustusena on avaldajal käendusleping AS-i SEB Pank kasuks, mis tagab äriühingu L OÜ (pankrotis) nõudeid. Võlgniku arvates muutus L OÜ (pankrotis) maksejõuetuks just tänu AS-i SEB Pank tegevusest tulenevalt. Lisaks on avaldajal võlgnevused: • OÜ Tallinn Õigusbüroo – nõue 7 669,40 eurot; • AS Era Liising Grupp – nõue 98 423,93 eurot; • Eesti Vabariik Kohtute raamatupidamiskeskuse kaudu – trahv 500 eurot; • Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu – nõue 772,37 eurot; • OÜ Hansa Inkasso Agentuur – nõue 473,73 eurot. Avaldaja aktsepteerib AS-i SEB Pank nõuet summas 18 099,65 eurot, OÜ Tallinna Õigubüroo nõuet summas 7 669,40 eurot, AS-i Era Liising Grupp nõuet summas 98 423,93 eurot, Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti nõuet summas 772,37 eurot ja OÜ Hansa Inkasso Agentuuri nõuet summas 473,73 eurot. Avaldaja ei aktsepteeri AS-i SEB Pank esitatud kõrvalnõuete ulatuses nõuet ega Eesti Vabariigi Kohtute raamatupidamiskeskuse kaudu esitatud nõuet suuruses 500 eurot. Avaldaja palub eeltoodust lähtuvalt võlgade ümberkujundamist kõikide võlausaldajate suhtes võrdsetel alustel, v.a. AS-i SEB Pank hüpoteeklaenust tulenevad kohustused. Võlgnik palub peatada täiteasjas nr 023/2011/978 menetlus, mis on kohtutäituri Priit Petter menetluses. 09.09.2011. a määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja kohustas avaldajat teatama, milliste sissetulekute arvelt soovib avaldaja võlgade ümberkujundamist teostada. Lisaks soovis kohus teada, kas võlgniku suhtes on alustatud täitemenetlus(ed). 28.09.2011. a teatas võlgnik, et otsib hetkel tööd ning peab suure tõenäosusega võimalikuks enda oskustele vastava töö leidmist järgneva kahe kuu jooksul. Lisaks esitas võlgnik KA ja IA nõusolekud võlgade ümberkujundamise käendamiseks. Võlgnik teatas, et kohtutäitur Marek Laanemets on algatanud täitemenetluse sissenõudja AS-i SEB Pank avalduse alusel. 11.10.2011. a esitas võlgnik kohtule teistkordse täpsustuse kohtu nõudmisel ning 24.10.2011. a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning edastas asjast puudutatud isikutele võlausaldajatele AS-ile SEB Pank, OÜ-le Tallinna Õigusbüroo, AS-ile Era Liising Grupp, Eesti Vabariigile Kohtute raamatupidamiskeskuse kaudu ja Maksu- ja Tolliameti kaudu ning OÜ-le Hansa Inkasso Agentuur küsides viimastelt seisukohta avalduse osas.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

04.11.2011. a esitas OÜ Tallinna Õigusbüroo seisukoha avaldusele, milles märgib, et on nõus avaldusega avaldaja võlgade ümberkujundamiseks. 04.11.2011. a esitas AS SEB Pank seisukoha avaldusele, milles palub jätta avaldus läbivaatamata eelkõige asjaolul, et võlgniku poolt avaldatud andmetest tema sissetuleku ja varalise seisu kohta ei ole alust arvata, et võlgniku maksejõuetus on ajutist laadi. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku poolt teatatud nõude summadega ega võlgade nimekirjaga ning märgib, et võlausaldaja nõuded on kogu ulatuses tagatud muuhulgas pandiga, mille nõuete ümberkujundamine ei ole õiguspärane (VÕVS 2 (4)

§ 24 lg 6 kohaselt). 04.11.2011. a esitas Era Liising Grupp AS arvamuse avaldusele, milles märgib, et aktsepteerib avaldust võlgade ümberkujundamiseks võrdsetel alustel. 14.11.2011. a esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu seisukoha, milles märgib, et ilma võlgade ümberkujundamiskava esitamiseta ei ole võimalik anda hinnangut võlgade ümberkujundamise viisi kohta, sest ei ole teada, millises ulatuses maksunõudeid vähendada soovitakse ning samuti ei ole teada, millise perioodi jooksul toimub nõuete osadena täitmine. Isik märgib, et esitab seisukoha pärast ümberkujundamiskava esitamist. Teised võlausaldajad kohtule oma seisukohta esitanud ei ole.

EDASINE MENETLUSE KÄIK

02.12.2011. a esitas avaldaja kohtu nõudel selgituse koos tõenditega, milles jääb seisukohale, et tema maksejõuetuse põhjustajaks on võlausaldaja AS SEB Pank. 15.02.2012. a ärakuulamisel ei andnud avaldaja kohtu korduvale küsimisele vastust sellele, kui suur on tema igakuine sisetulek. Sissetulek on kantud äriühingule, mitte avaldajale. Avaldaja lisas, et soovin ümber kujundada kõik laenud ja mitte aktsepteerida käenduslepingut, kaitsta peret ja kodu.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, vaadanud läbi avalduse, puudutatud isikute seisukohad ja kuulanud ärakuulamisel ära avaldaja (võlgniku), leiab, et avaldus tuleb jätta läbivaatamata. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 28 lg 3 sätestab, et kohus jätab avalduse läbi vaatamata eelkõige juhul, kui võlgnik seda taotleb või kui selgub, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Sama paragrahvi lõige kolm kohaselt võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei pidanuks avaldust menetlusse võtma (VÕVS § 17), samuti kui selgub, et võlgnik peidab või raiskab oma vara, teeb tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve, või rikub oma kaasaaitamiskohustust, või kui võlgnik jätab tasumata nõustaja või eksperdi tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Sama paragrahvi lõige üks alusel võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse pärast menetlusse võtmist, kuid enne kinnitamist läbi vaatamata. VÕVS § 28 lg 4 kohaselt kuulas kohus enne avalduse läbivaatamata jätmist ära võlgniku ning on küsinud seisukohti puudutatud võlausaldajatelt. Kohtu hinnangul ei ole võlgade ümberkujundamisel perspektiivi, sest avaldajal puudub sissetulek, mille arvelt kohustusi täita. Avaldaja poolt esitatud käendused ei kata avaldaja kulutusi. Võlgade ümberkujundamise käigus ei ole võimalik kohustustest vabaneda, kuid avaldaja põhiliseks sooviks on vabaneda täielikult käenduslepingust tulenevast kohustusest. Juhul, kui avaldaja leiab, et käendusleping ei ole kehtiv, tuleb kasutada teistsuguseid õiguskaitsevahendeid. Vaatamata kohtu korduvatele järelepärimistele ei ole avaldaja piisava veenvusega selgitanud, kuidas ja millise vara arvelt toimuks võlgade ümberkujundamine. Ilma võlausaldaja nõusolekuta ei saa ümber kujundada hüpoteegiga tagatud nõudeid. Kohus peab vajalikuks märkida, et VÕVS § 18 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus nimetada nõustaja ka pärast võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmist. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole avalduses esitatud andmete ja ärakuulamisel märgitud ütluste alusel avaldusel perspektiivi, ei pea kohus vajalikuks ka nõustaja nimetamist. 3 (4)

VÕVS § 36 lg 1 kohaselt lõpeb võlgade ümberkujundamise menetlus võlgade ümberkujundamise avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmisel, ümberkujundamiskava tühistamisel, menetluse lõpetamisel või ümberkujundamiskavas märgitud täitmise tähtaja möödumisel. Sama paragrahvi lõige kaks kohaselt langevad avalduse läbivaatamata või rahuldamata jätmisel või menetluse lõpetamisel tagasiulatuvalt ära kõik avalduse menetlusse võtmise tagajärjed. VÕVS § 28 lg 5 kohaselt tuleb avalduse läbivaatamata jätmise määruse teha avalikult teatavaks avaldades selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. VÕVS § 28 lg 6 kohaselt võib võlgnik avalduse läbivaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse.

Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.