Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Seoses viivitusega arve tasumisel, on tekkinud hagejal ka põhjendatud viivisenõue määras 8% aasta kohta. Käesolevaks hetkeks on kogunenud viivist kogusummas 3,05 eurot. Seoses viivitusega arve tasumisel, on tekkinud hagejal ka põhjendatud mõistlike sissenõude kulude hüvitamise nõue kogusummas 200 eurot. Hageja seaduslik esindaja on kulutanud oma aega kostja esindajatele meeldetuletuste saatmisele, juristi konsultatsioonile ning juriidilise konsultatsioonile sissenõude võimalikkuse osas, samuti on hageja lepinguline esindaja kulutanud aega hageja juhatuse liikmega kontakteerumiseks. Hageja taotleb kohtult põhivõla summas 556,80 eurot, mõistlike sissenõudekulude summas 200 eurot ja viiviste summas 3,05 euro ja alates 13.09.2011.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni viivise määras 8% aastas välja mõistmist. Kostja vastus Kohtule 27.10.2011. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja nõustub, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud rahvusvaheline kaubaveoleping ning vaidlusalune arve on kostja poolt hagejale tasumata. Hageja on aga jätnud kohtule avaldamata olulised asjaolud seoses vaidlusaluse nõude tasaarvestamisega. Hagejal puudub alus kostjalt väidetava nõude ja viiviste ning menetluskulude sissenõudmiseks. Kostja tasaarvestas hageja väidetava nõude kui vedaja (CMR 000999) poolt rikutud kostja kauba (s.o. Hülsta diivanlaua ja garderoobi vaheseinad kogumaksumusega 740,03 eurot), sest kaup muutus vedaja süül kasutuskõlbmatuks. Tasarvestuse teostamist tõendab hagejale 22.08.2011. a saadetud e-kiri. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et on hageja osutanud kostjale kaubaveoteenust (tl 25) ning selle kohta on hageja kostjale väljastatud arve nr 1469 summas 556,80 eurot (tl 9), tasumise tähtajaga 19.08.2011. a. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud arve tasumata, ühtegi pretensiooni nimetatud arve osas kostja hagejale esitanud ei ole (tl 5). Kostja ei eita arve tasumata jätmist (tl 20). Kostja vastuväite kohaselt puudub hagejal nõue kostja vastu, kuna nõue on lõppenud tasaarvestamisega (tl 20). Nimelt purunes kostja poolt tellitud kaup mahalaadimisel (tl 23-25). Kostja on esitanud hagejale 04.07.2011. a reklamatsiooni, mille kohaselt on kostjale tekitatud otsene kahju summas 740,03 eurot. 05.08.2011. a on kostja esitanud hagejale kahju hüvitamise nõude (tl 43). Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud. Hageja hinnangul ei ole tasaarvestuse avaldust tehtud. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt tema kohustuse täitmist nõuda. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 23. aprillil 2004. a tsiviilasjas nr 3-2-1-50-04 seisukohale, et juhul kui kostja esitab hageja nõude tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kohus edastas kostja vastuse 31.10.2011. a hagejale ning hageja esitas

oma seisukoha kohtule 02.11.2011. a. Eeltoodust tulenevalt on hageja tasaarvestuse avalduse kätte saanud ning tasaarvestuse saab lugeda tehtuks hiljemalt 02.11.2011. a. Tasaarvestuse õiguse tekkimise eelduseks on, et kahe isiku vahel on vastastikused rahalised või muud samaliigilised nõuded. Seega peab kohus tuvastama, kas hageja peab kostjale hüvitama kahju, mis tekkis kaubaveol 20.06.2011. a, vastavalt rahvusvahelise kaubaveo saatelehele nr 000999. Kohtule on esitatud seletuskiri, mille kohaselt tekkis kostjale kahju kauba mahalaadimisel. Hageja ei eita kahju tekkimist, kuid hageja hinnangul toimus kauba purunemine hoopis seoses teise kaubaga, mis ei puutu antud vaidlusesse (tl 46). Kohus on seisukohal, et hageja vastuväide ei takista tasaarvestuse teostamist. Tasaarvestuse eelduseks on vastastikused samaliigilised nõuded. Nõuete vastastikune seotus tasaarvestuse eelduseks ei ole. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Seega VÕS § 200 lg 4 järgi ei välista tasaarvestust igasugune teise poole vastuväide. Selle sätte kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Kohtu hinnangul ei ole hageja käesolevas menetluses esitanud selliseid vastuväiteid tasaarvestusele, mis välistaksid tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Hageja on tunnistanud kahju tekkimist kauba mahalaadimisel ja möönnud nõude esitamist enda vastu. VÕS § 197 lg 2 esimese lause järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega lõppes kohtu hinnangul hageja 05. augusti 2011. a arves esitatud 556,80 euro nõue kostja kahju hüvitamise nõudega kattuvas ulatuses tasaarvestamise tulemusena. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hageja nõue rahuldamisele ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.