2-11-3948/65 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

Santalle OÜ esitas 31.01.2011 maakohtule hagi OÜ Niknas vastu 15 902,49 euro ning viivise 27.01.2011 seisuga summas 134,62 eurot ja alates 28.01.2011 seaduses sätestatud suuruses kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni väljamõistmiseks. 10.02.2011 esitas hageja kohtule avalduse hagi tagamiseks. Viru Maakohtu 08.03.2011 määrusega hagi tagamise taotlus rahuldati ning arestiti 16 037,24 euro ulatuses kostja arvelduskontod nr XXXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXX . 28.04.2011 esitas hageja uue hagi tagamise taotluse. Viru Maakohtu 02.05.2011 määrusega arestiti 16 037,24 euro ulatuses kostja kõik arvelduskontod erinevates krediidiasutustes. Kostja esitas 17.09.2011 taotluse hagi tagamise tühistamiseks või alternatiivselt hagi tagamise jätkumise sõltuvusse seadmiseks hageja poolt tagatise summas 14 151,82 eurot andmisest hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamise tagamiseks. Taotluse kohaselt on kostja täitmas kahte riigihankelepingut, mille tähtaeg on 26.09.2011. Käiberaha 16 000 eurot ootamatu arestimise tagajärjel on kostja sunnitud ehitustööd peatama, mis toob kostjale kaasa kahju 14 151,82 eurot Narva linnale makstavate leppetrahvidena. Viru Maakohus jättis 17.10.2011 määrusega kostja eeltoodud taotluse rahuldamata. 04.11.2011 esitas kostja taotluse hagejalt tagatise nõudmiseks hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamise tagamiseks summas 9434,55 eurot, mis on kostja väitel 2/3 kostjale tekkivast kahjust. Töövõtulepingute nr 114 ja 122 järgi ehitustööde teostamise tähtaja ületamise eest esitas kostja Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusameti 01.11.2011 e-kirja, et leppetrahvid tulevad igal juhul. 25.11.2011 suurendas hageja nõuet, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja 19 034,14 eurot ning viivis 23.11.2011 seisuga summas 3135,42 eurot ja alates 24.11.2011 viivis töövõtulepingu p-s 6.2 sätestatud suuruses 0,05% kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Samuti palus hageja hagi täiendavaks tagamiseks arestida 3131,65 euro ulatuses kostja arvelduskontod erinevates krediidiasutustes. Hageja on tasunud hagi tagamiselt tagatisena 801,86 eurot ja 156,58 eurot, kokku 958,44 eurot, s.o 5% nõudesummast. Viru Maakohus rahuldas 01.12.2011 määrusega hageja taotluse, arestides suurendatud nõude ulatuses, s.o summas 3131,65 eurot, kostja arvelduskontod Eesti krediidiasutustes. Viru Maakohus tegi 01.12.2011 ka määruse, millega rahuldas kostja 04.11.2011 taotluse ning kohustas hagejat tasuma kohtu deposiiti hagi tagamise täiendava tagatise summas 8632,69 eurot seitsme päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse kohaselt on kostja põhjendanud, et hagi tagamise abinõu põhjustab kostjale kahju 14 151,82 eurot töövõtulepingute nr 114 ja 122 alusel Narva linnale tasutavate leppetrahvide näol. Hageja esitas 08.12.2011 kohtu tegevusele vastuväite, kus leidis, et määratud tagatis on ebamõistlikult suur võrreldes hagihinnaga ning on hageja suhtes ebaõiglane. Kohus ei ole kontrollinud, kas kostjal on hagi tagamise tagajärjel kahju tekkinud ja kas hageja majanduslik seis võimaldab väidetavalt tekitatud kahju hüvitada. Arvestades hageja poolt käesoleva tsiviilasja menetluses juba kantud menetluskulusid ning seda, et hageja tasus Ramirent AS-le ja AS-le CRAMO ESTONIA kostja võlgnevuse töövõtulepingu lisa 1 p 7.4 järgi kokku 81 914,90 krooni, ei ole hageja võimeline tasuma tagatist nii suures summas, kuigi hagejal on

2.Viru Maakohus jättis 19. detsembri 2011 määrusega Santalle OÜ 8. detsembri 2011 vastuväite kohtu tegevuse peale rahuldamata ning tühistas Viru Maakohtu 8. märtsi 2011 hagi tagamise määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega arestiti 16 037,24 euro ulatuses OÜ Niknas arvelduskontod nr XXXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXXX, Viru Maakohtu 2. mai 2011 hagi tagamise määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega arestiti 16 037,24 euro ulatuses OÜ Niknas kõik arvelduskontod erinevates krediidiasutustes, ning Viru Maakohtu 1. detsembri 2011 hagi tagamise määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega arestiti suurendatud nõude ulatuses, s.o summas 3131,65 eurot, OÜ Niknas arvelduskontod Eesti Krediidiasutustes. Määruse kohaselt on kostja esitanud kohtule kostja ja Narva linna vahel 25.07.2011 sõlmitud ehitustööde töövõtulepingu nr 114. Lepingu hind on 29 664 eurot. Lepingus on ette nähtud töövõtja kohustus maksta tellijale tööde tegemise või üleandmise tähtaegade ületamise eest leppetrahvi 0,2% lepingu hinnast iga hilinenud kalendripäeva eest, kuid mitte üle 30%. Kostja on esitanud kohtule Narva linna vastuse päringule, kus Narva linn kinnitab kavatsust pidada leppetrahvinõuded kinni töövõtjale makstavast tasust. Kostja 17.07.2011 taotlusest hagi tagamise tühistamiseks nähtub, et kostja on kohustatud maksma Narva linnale leppetrahvi 30% eelpool nimetatud lepingu väärtusest, s.o 8899,20 eurot (0,3 x 29 664), ning leppetrahvi 30% kostja ja Narva linna vahel sõlmitud ehitustööde töövõtulepingust nr 122, mille hind on 17 507,94 eurot, s.o 5252,38 eurot (0,3 x 17 507,94). Seega on kostja põhistanud ja tõendanud, et kontode arestimine hagi tagamise abinõuna võib tuua kostjale kaasa kahju kokku 14 151,58 eurot. Kostja taotluse järgi on tagatise piisavaks suuruseks 9434,55 eurot. Hageja on 01.03.2011 tasunud hagi tagamise tagatise 5% ulatuses nõudesummalt, s.o 801,86 eurot. Kohus leidis, et kostja taotletav täiendav tagatis on proportsionaalne võimaliku kostjale tekkiva kahjuga ning nõudis 01.12.2011 määrusega hagejalt täiendava tagatise 8632,69 eurot tasumist võimaliku kahju hüvitamise tagamiseks ja selgitas, et tagatise määratud tähtajaks tasumata jätmisel tühistab kohus hagi tagamise TsMS § 383 lg 2 alusel. Hageja kohtu nõuet tähtaegselt ei täitnud. Kostja esitas 13.12.2011 kohtule taotluse hagi tagamise tühistamiseks põhjendusel, et hageja ei tasunud kohtu määratud tähtajaks tagatist. Kuna hageja jättis täitmata kohtu 01.12.2011 nõude tasuda kohtu deposiitarvele täiendav hagi tagamise tagatis summas 8632,69 eurot, tuleb maakohtu 8. märtsi, 2. mai ja 1. detsembri 2011 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud TsMS § 386 lg 2 ja § 383 lg 2 alusel tühistada.

19.detsembri 2011 määruste tühistamist; alternatiivselt teha määrus hagejalt nõutud täiendava tagatise summa vähendamise kohta kuni 884,94 euroni (2793 x 66% - 958,44) ning tühistada Viru Maakohtu 19. detsembri 2011 määrus. Kuna hagejal ei ole TsMS § 383 järgi määruskaebuse esitamise õigust maakohtu 01.12.2011 määruse peale, millega kohus kohustas hagejat tasuma täiendava tagatise, esitab hageja TsMS § 660 lg 2 alusel 01.12.2011 kohtumäärusele vastuväited käesolevas määruskaebuses. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole poolte vahel vaidlust, et hagi tagamiseks oli alust. Hagi tagamisel arvestas kohus kõigi hageja ja kostja poolt esiletoodud asjaoludega. Samuti valis kohus põhjendatult hagi tagamise abinõuks kostja vara arestimise, sest kostjal ei ole kinnisvara, millele oleks võimalik seada kohtulikku hüpoteeki. Kostjal tuleb arvestada, et hageja rahaline nõue võidakse kohtus rahuldada. Kostja oli teadlik, et 8. märtsi, 2. mai ja 1. detsembri 2011 kohtumääruste kohaselt tühistab kohus hagi tagamise, kui kostja esitab hagisumma ulatuses pangagarantii; 2) ei olnud hagejalt täiendava tagatise nõudmise eeldused täidetud, mistõttu ei ole maakohtu 19.12.2011 määrus, millega kohus tühistas seatud hagi tagamise abinõud hagejale määratud tagatise maksmata jätmise tõttu, põhjendatud. Kohus on hagejalt täiendava tagatise nõudmisel ületanud kaalutlusõiguse piire. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hageja väited, et 17.09.2011 ja 04.11.2011 menetlusdokumentides ei ole kostja veenvalt põhistanud väidetavat kahju ega põhjuslikku seost kahju ja arvelduskontode arestimise vahel. Töövõtulepingute nr 114 ja 122 p 10.5 järgi peab kostja tasuma tööde tegemise tähtaja ületamise eest leppetrahvi 0,2% lepingu hinnast iga hilinenud päeva eest. Kostja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusameti poolt leppetrahvi nõudmise kohta. Kostja väide, et ta on ületanud töövõtulepingute nr 114 ja 122 järgi tööde teostamise tähtaega hagi tagamise tõttu, on vastuolus kohtutoimikus olevate tõenditega. Töövõtulepingud nr 114 ja 122 on sõlmitud 25.07.2011, seega pärast kostjale 08.03.2011 kohtumääruse, millega arestiti kostja arvelduskontod hagihinna ulatuses, kättetoimetamist. Seega töövõtulepingute nr 114 ja 122 sõlmimisel oli kostja teadlik 08.03.2011 kohtumääruse alusel arvelduskontode arestimisest ning pidi arvestama sellega kaasnevate riskidega. 15.09.2011 on sõlmitud töövõtulepingute nr 114 ja 122 muutmise kokkulepped, millega pikendati tööde teostamise tähtaega kuni 26.09.2011. Kostja arvelduskontol olev rahasumma 16 000 eurot arestiti 29.09.2011, seega pärast töövõtulepingute nr 114 ja 122 muutmise kokkulepete sõlmimist ja pärast kokkulepete p-s 5.2 sätestatud tööde teostamise tähtaega. Kostja on 10.08.2011 saatnud Narva Linnavalitsusele kirja, milles palub leping nr 114 lõpetada seoses ehitusspetsialistide puudumisega. Lasteasutuse „Kirsike“ direktori 11.08.2011 kirja kohaselt ei olnud kostja 11.08.2011 seisuga asunud tööde teostamisele, kuigi lepingu järgi pidi ehitustöid alustama 25.07.2011. Kostja arvelduskontol olev summa 16 000 eurot arestiti 29.09.2011, seega hiljem. Peale selle sõlmis kostja töövõtulepingud nr 114 ja 122 ühispakkujana Optic Line OÜ-ga, millest tulenevalt vastutavad ühispakkujad nimetatud lepingute täitmise eest, sh ka väidetavalt tekkida võiva kahju eest solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt, kui isegi lugeda kostjale kahju tekkinuks, ei põhjustanud seda hagi tagamine; 3) jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta hageja väited, et arvestades hageja poolt tsiviilasja menetluses kantud menetluskulusid ja seda, et hageja tasus Ramirent AS-le ja AS-le CRAMO ESTONIA kostja võlgnevuse töövõtulepingu lisa 1 p 7.4 järgi 81 914,90 krooni, ei ole hageja võimeline tasuma seitsme päeva jooksul tagatist nii suures summas, kuigi hagejal on piisavalt muud vara, mille arvelt väidetavat kahju tasuda. Kohus jättis samuti tähelepanuta, et kostja poolt 17.09.2011 ja 04.11.2011 menetlusdokumentides kirjeldatud

4.OÜ Niknas vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei lükka määruskaebuse väited ja lisatud materjal ümber asjaolu, et hagi tagamisega on kostjale põhjustatud kahju, mis on hagejale täiendavalt määratud tagatisest suurem. Ei ole vaidlust, et kostjal ei ole muudel arvetel rahalisi vahendeid ning kõnealuse kahe ehituslepingu täitmine toimus selle raha arvelt, mida maksis tellija Narva linn. Tellija maksis raha ja kostja maksis selle arvelt arveid. Kui tellija makstud summad arestiti, kadus ootamatult võimalus tasuda juba tellitud tööde, teenuste ja kaupade eest. Lisanduma hakkas viivisintress nii tellijalt kui tarnijatelt. Kuna tellija viivisenõue (0,2% lepingu summalt päevas) oli niigi suur, siis ei esitanud kostja hagejalt suuremat tagatist taotledes muid kahjusid. Kõik kahjud esitab kostja hüvitamiseks eraldi hagina käesoleva menetluse lõppemisel; 2) on arusaamatu mõttekäik, et kostja pidi arvestama 08.03.2011 määrusest tulenevate riskidega. Kostja tegigi seda, mida seadus võimaldab – avas uue pangaarve ja jätkas majandustegevust seni, kuni ka see arve arestiti. Kostja ei saanud ette näha, et see toimub 2011 septembris; 3) ei ole 10.-11.08.2011 kirjavahetus asjakohane. Pärast seda, kui Narva linn vastas kostjale, et nõuab lepingute lõpetamise korral 9000 eurot trahvi, oli kostja sunnitud puuduvad töötajad leidma, tegi seda ning jätkas lepingu täitmist kuni pangaarve arestiti; 4) on Optic Line OÜ puutumus lepingute täitmisesse minimaalne. Kuna hanke tingimuseks oli elektritööde litsentsi omamine, siis kaasas kostja hankesse isiku, kes teostas tellija poolt makstavate summade arvelt elektritöid. Optic Line OÜ ei ole vastutav selle eest, et hageja tegevuse tõttu lakkab raha liikumine kostja arvetel; 5) on hageja viide Ramirent AS-le ja AS-le CRAMO ESTONIA eksitav, sest nende summade üle on põhivaidlus ja kostja leiab, et hageja on mh teinud kostja kulul tööd teistel objektidel; 6) tõendab Narva linna kiri määratud trahvide kohta esiteks seda, et 2793 eurot on summa, mida kostja ei oleks pidanud maksma, kui oleks saanud lepingulisi töid jätkata (hagi tagamisega põhjustatud kahju), teisalt on aga kostja esitanud Narva linna 21.11.2011 vastuse, millest nähtub, milline on trahvisumma – iga päev 98 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et 2793 eurot oleks lõplik, seda linna kirjast ei nähtu ja see pole teada ka kostjale.

6.Asja materjalidest nähtub, et maakohus rahuldas 01.12.2011 määrusega OÜ Niklas 04.11.2011 taotluse ja kohustas OÜ-t Santelle tasuma kohtu deposiiti hagi tagamise täiendava tagatise summas 8632,69 eurot. Seoses OÜ Santelle poolt täiendava tagatise mittemaksmisega tühistas maakohus 19.12.2011 määrusega 08.03.2011, 02.05.2011 ja 01.12.2011 määrustega seatud hagi tagamise abinõud. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu 19.12.2011 määruse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel annab ringkonnakohus ühtlasi hinnangu maakohtu 01.12.2011 määrusele, millega maakohus kohustas hagejat tasuma kohtu deposiiti täiendava tagatise. Maakohus on 01.12.2011 määruses, millega ta rahuldas kostja 04.11.2011 taotluse, põhjendanud hagejalt täiendava tagatise nõudmist sellega, et kostja arvelduskontode arestimine hagi tagamise abinõuna võib tuua kostjale kahju 14 151,58 eurot. Kostja 04.11.2011 taotlusest nähtuvalt on maakohus 08.03.2011 määrusega kohaldanud hagi tagamise abinõuna kostja pangaarvetel 16 037,24 euro arestimist ning seejuures on hageja tasunud tagatist 5% ulatuses nõudesummast. Taotluses märgitu kohaselt arestiti kostja pangaarvetel enamus 16 037,24 eurost 16.09.2011 ning arestimise tagajärjel seiskusid kostja poolt tehtud tööd Narva linna ehitusobjektidel, millest tingituna viibib kostja täitmisviivituses ning hagi tagamine põhjustab kostjale kahju 14 151,82 eurot. Ringkonnakohus märgib, et TsMS §-s 386 sätestatuga on hõlmatud ka kohtu õigus otsustada poole põhjendatud taotlusel TsMS § 383 järgi antud tagatise suurendamise või vähendamise üle. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus ei ole põhjendatud ning maakohus on ebaõigesti kostja 04.11.2011 taotluse rahuldanud. Kostja on põhjendanud hagi tagamise tõttu kahju tekkimist ja seoses sellega hagejalt täiendava tagatise nõudmist 25.07.2011 sõlmitud ehitustööde töövõtulepingute nr 114 ja 122 mittetähtaegse täitmisega. Asja materjalidest nähtub, et nimetatud töövõtulepingute sõlmimise ajaks olid jõustunud maakohtu 08.03.2011 ja 02.05.2011 määrusega, millega arestiti kostja arvelduskontod krediidiasutustes 16 037,24 euro ulatuses. Seega pidi kostja lepingute sõlmimisel arvestama, et tema arvelduskontod on nimetatud summa ulatuses arestitud. Kui kostja otsustas töövõtulepingud sõlmida ning võtta endale kohustuse anda tööd tellijale üle 08.09.2011, siis kannab ta tööde tellijale tähtaegse üleandmise riski ning kohustuse mitteõigeaegne täitmine ei ole sõltuvuses hagi tagamise abinõuga. Asja materjalidest nähtub veel see, et kostja esitas maakohtule esmakordselt taotluse hagejalt täiendava tagatise nõudmiseks 17.09.2011, s.o pärast töövõtulepingutes tööde tellijale üleandmise tähtaega (08.09.2011). Nimetatud asjaolu kinnitab hageja väidet, et kostja ei suutnud täita töövõtulepingutes ettenähtud tööde tähtaegselt tellijale üleandmise kohustust mitte seoses maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamisega seoses, vaid muudel põhjustel. Kostja 10.08.2011 kirjast Narva Linnavalitsusele (II kd, t.l 129) nähtub, et kostja palus lõpetada töövõtuleping (leping nr 114) remonditööde kohta lasteaias Kirsike seoses ehitusspetsialistide puudumisega.