Kohtulahend

2-11-6416 Avaldus koos lisadega on hagejale kätte toimetatud 10.11.2011.a. Vastuväidet või vastust ei ole esitatud. Menetluskulud on vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud. Seega TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 tulenevalt on avaldajal õigus nõuda hagejalt menetluskuluna esindaja kulu väljamõistmist.

-TsMS § 175 lg 1 tulenevalt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. -TsMS § 175 lg 4 järgi on Vabariigi Valitsus kehtestanud teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad. (VV määrus "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad"). TsMS § 175 lõige 1 tuleneva esindaja kulude (õigusabi kulu, so esindaja ja nõustaja kulu TsMS § 144 p 1 mõttes) põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seose tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja (õigusabi kulu) kulu on vastavuses tegelikult tehtud tööga. Hageja avaldusele on õigusabikulude kohta lisatud MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ arved nr XXXXXXXXX 30.04.2011.a ja nr 20110492 31.05.2011.a koos tööde kirjeldusega. Arve nr 20110321 järgi on OI osutatud õigusabi 3,5 tundi tunnitasuga 110 eurot, summa 385 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 462 eurot. Arvele lisatud tööde kirjelduse kohaselt toimus kliendiga kohtumine, dokumentidega tutvumine ja olukorra analüüs 1 h, dokumentidega tutvumine ja vastuse koostamine 0,50 h, vastuse koostamine ja kohtule edastamine 2 h, kokku 3,50 h. Kostja vastus asub toimikus tl 41-45, selle on koostanud ja kohtule saatnud vandeadvokaat Ene Mõtte. Arve nr 20110492 järgi osutati õigusabi 2 tundi tunnitasuga 110 eurot, summa 220 eurot, mis koos käibemaksuga 20% on 264 eurot. Vastavalt tööde kirjeldusele olid esindaja töödeks: 19.05.2011.a kohtuks ettevalmistumine, kohtus esindamine, info edastamine kostjale kokku 2 h. Nähtuvalt toimikus tl 55asuvast kohtuistungi protokollist toimus kohtuistung 19.05.2011.a kell 14.00-15.00, kostja esindaja osales istungil. Kohtunikuabi võrrelnud toimikus sisalduvaid dokumente ja kulude nimekirjas nimetatud toiminguid, tunnitasu määra, leiab kohtunikuabi, et kulude nimekirjas märgitud (eelpool loetletud) õigusabiteenused on vajalikud toimingud osalemiseks kohtuvaidluses kostja huvides ja need on vastavuses tehtud tööga ning seepärast esindaja kulu suuruses 726,00 eurot on põhjendatud kulu, mida teiselt poolelt kostja kasuks välja mõista võiks. Menetluskulude väljamõistmiseks teiselt menetlusosaliselt tuleb arvestada TsMS § 175 lg 4 sätestatud hüvitatavate kulude piirmäära. Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär on seatud sõltuvusse tsiviilasja hinnast ja menetletavast nõudest. Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud õigusabikulude sissenõudmise piirmäära ületatavat osa teiselt poolelt sisse nõuda ei saa. Hageja esitas hagiavalduse maakohtule 16.02.2011.a, hagi hinnaks oli 15 327,19 eurot (varaline nõue). Vastavalt VV 04.09.2008.a määrusele nr 137 („Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“) on kuni 19 200 euro suuruse hagihinna puhul teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 6 400,00 eurot. Avaldaja esindaja kulud summas 726,00 eurot ei ületa Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud õigusabikulude sissenõudmise lubatud piirmäära.

2-11-6416 Ülaltoodust lähtudes leiab kohtunikuabi, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu summas 726,00 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

Tiina Adoberg Kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.