2-25-6668/21 - Muud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

EE181010102411769006. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik V.M esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnik on abielus alates xxxxxxxxxx ja tal pole ülalpeetavaid. Abikaasade varasuhteks on ühisvara. Võlgnik töötab AS-s Gaasivõrk käidujuhina ja tema töötasuks on 2100 eurot kuus. Võlgnikule kuulub elukohaks olev kinnisasi väärtusega 170 000 eurot, 1/2 kaasomandi osa xxxxxxxx kinnistust xxxxxxxx külas väärtusega 7000 eurot ja 1/5 kaasomandi osa xxxxx kinnistust xxxxxxxx külas väärtusega 700 eurot. Muu vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on 755 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 45 613,58 eurot. Võlgnik selgitas, et võttis maamaja renoveerimisega laenu. Kuna tal ei õnnestunud võlgnevust korrektselt tasuda, võttis ta kiirlaenu, millega kaasnevad kohustused üha kasvasid. Seejärel võttis ta uue kiirlaenu. Praeguseks on kasvanud laenudega kaasnevad intressid ja viivised ning võlausaldajate ring on suureks läinud. 13.05.2025.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Katre Kivi. Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 50 667,05 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 2100 eurot. Võlgnikule kuulub elukohaks ja ühisvaras olev kinnistu väärtusega 170 000 eurot, 34/61 kaasomandi osa tootmismaastxxxxxxxxx külas väärtusega 7000 eurot ja 1/5 kaasomandi osa elamumaast xxxxxxxxxxväärtusega 700 eurot. Muu vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on 755 eurot. Võlgnikule vabaks kasutamiseks jääb 1345 eurot. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. Võlgnik selgitas, et eluaseme laenujääk peaks olema 86 000 eurot ning laen on tagatud hüpoteegiga. Võlgnik ei soovi eluasemelaenu ümberkujundamist. Võlgnik hakkas laene võtma 2022.a sügisel ja siis hakkasid need kuhjuma. Võlgnik on laenanud ka eraisikutelt maamaja renoveerimiseks. Võlgnik on abikaasale kandnud üle summad, mis on läinud abikaasa lahusvaras oleva maja renoveerimiseks xxxxxxxxxxxx. Eraldi lepingut selle maja kohta abikaasade vahel tehtud ei ole. xxxxxxxx kinnistu on võlgniku oma, samuti xxxx talu tootmismaa jaxxxxxx kinnistu. Raha parendamiseks läks abikaasa kinnistule, võlgnik võttis laenud, sest abikaasa palus võtta. Võlgnik ei tea, kas tema abikaasal endal on laene. Sularaha on võlgnik võtnud välja, et osta materjale, maksta töömeestele ja maksta laene tagasi. Võlgnikul ei ole täpseid arvestusi, kui

palju sinna majja tal kulunud on. Võlgnik maksis vahepeal laenud tagasi ja siis võttis uuesti laene. Võlgniku sõnul käib abikaasa tööl ja võlgnik arvas, et jõuaks kuus 1600 eurot maksta. Võlgnikul ema aitab ja on ka praegu aidanud teda. Võlgnik saab oma kulusid kokku tõmmata. Hetkel tuli Coopilt teade, et laenumakse on vähenenud. 700 eurot kuus saaks ta lisaks panustada kava täitmisesse. Võlgnik arvas, et oleks võimeline kava täitma 66 kuud. Võlgnik ei soovi lähiajal kinnisvara müüa. Usaldusisiku sõnul on laen võetud novembris 2023.a 20 aastaks. Nelja laenu puhul võib saada kõrvalnõudeid maha. Julianuse puhul on tegu kokku ostetud laenudega. 750 eurot jääb Coopi laen ja kui muud laenud jagada ära 5 aasta peale, siis teeb see kuus 1600 eurot. Kohus määras 12.06.2025 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 950 eurot, mille võlgnik pidi tasuma 3 kuu jooksul osamaksetena, mis on võlgniku poolt tasutud. 16.07.2025.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. Usaldusisik esitas kohtule võlgade ümberkujundamise kava 13.10.2025 ning täiendatud kavad 01.12.2025, 31.12.2025 ja 20.03.2026, sest esinesid ebaselgused nõuetes ning selles, kas usaldusisik kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtet. 20.03.2026 esitatud kava kohaselt täidab võlgnik kõik põhinõuded ja kõrvalnõuded 100 % ulatuses. Kava täidab võlgnik 60 kuu jooksul: võlgnik maksab võlausaldajatele kokku 36 408,68 eurot igakuise maksega kokku umbes 606,81 eurot. Kavast jääb välja eluasemelaen, kuna see on pandiga tagatud nõue ning võlausaldaja polnud nõus nõude ümberkujundamisega. Võlgniku sissetulekuks on 2147,44 eurot ning pärast kava makseid, eluasemelaenu 654,22 eurot ja elamiskulusid 400 eurot, jääb võlgnikule 486,41 eurot vaba raha ettenägematuteks kuludeks. Usaldusisik esitas võrdluse pankrotimenetluse kohta ning märkis, et pankrotimenetluses saaksid võlausaldajad sisuliselt samas ulatuses oma nõudeid täidetud, kuid võlgnik kaotaks oma kinnisasja, mida ta säilitada soovib. Kõigi huvidega on rohkem kooskõlas võlgade ümberkujundamine. Usaldusisik ei arvestanud lahenditest tulenevaid nõudeid ümber. Heimondo Estonia OÜ, Julianus Inkasso OÜ ning B2 Impact OÜ nõuete osas leidis usaldusisik, et võlausaldajad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning arvestas nõuded ümber. Kavaga nõustusid kõik võlausaldajad. Usaldusisik esitas kohtule taotluse võlgniku pangakontode arestide tühistamiseks, et võlgnik saaks kasutada oma rahalisi vahendeid kava täitmiseks. Kuna kohaldamisele ei tule FIMS § 26 lg 3, siis ei pidanud kohus vajalikuks kuulata ära võlgnikku ega võlausaldajaid. Kohtumääruse põhjendused I Nõuete kindlaks määramine FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja usaldusisiku. Võlgnik ega ükski võlausaldaja ei esitanud kavas märgitud nõuete suurustele vastuväiteid. Usaldusisik on hinnanud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning koostatud on

ümberarvestused. Võlausaldajad on nõustunud ümberarvestatud nõuetega. Seega on võimalik nõuded kinnitada vastavalt kavale (vt resolutsiooni p 1). II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on võlgnikul ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 36 408,68 eurot. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul ei ole kavale vastu vaielnud ükski võlausaldaja, kelle nõue kava alusel ümberkujundamisele kuulub. Kohus leiab, et ümberkujundamiskava on võimalik kinnitada FIMS § 26 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate põhinõudeid ning kõrvalnõudeid täidetakse 100%. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline ümber kujundatavaid nõudeid täitma (püsiv töö ja sissetulek olemas) ja seejuures on tagatud tema enda toimetulek ning võimekus tasuda kavast väljajäänud kohustust. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus FIMS § 26 lg 1 alusel ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 3034. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st 35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada üks kord aastas 01. aprilliks, millest viimane 01. aprilliks 3031.a Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 20. aprilliks 2031. 13.11.2025.a määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad võimalikud sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse

lõppemiseni. Kuna kohus kinnitab kava, tuleb tühistada täitemenetluste peatamine tühistada. Kohus selgitab, et kavaga hõlmatud nõuete täitmine toimub võlgade ümberkujundmaise kava alusel- st aktiivset täitemenetlust ei toimu. Täitemenetlust saab sisuliselt jätkata vaid nõuete suhtes, mis ei ole kavaga hõlmatud (FiMS § 32 lg 2), kuid kohus selliseid täitemenetlusi kindlaks ei teinud. Usaldusisik on esitanud taotluse võlgniku pangakontodel olevate arestide tühistamiseks. Kohus leiab, et usaldusisiku taotlust ei saa rahuldada, kuid sellel eesmärk on põhjendatud. Kohtule esitatu kohaselt on võlgniku pangakontod arestitud täitemenetluste tagamiseks. Kohus selgitab, et kohtutäiturite poolt pandud areste võlgade ümberkujundamise menetluses ei tühistata, sest käsutukeelud (arestid) peavad säilitama oma järjekoha juhuks kui kava ei täideta. Samas on võlgnik praegu olukorras, kus kohus on kava kinnitanud ja tal tuleb teha kava alusel makseid võlausaldajatele. Lisaks kava täitmisele on võlgnikul vaja täita oma igakuiseid kohustusi, sh tasuda eluasemelaenu ja igakuiseid elamiskulusid. Kohtutäiturite poolt kontole pandud limiidi tõttu ei ole võlgnikul võimalik kõiki kohustusi täita. Seega on pangakontol olev limiit kava täitmisele ja menetluse eesmärgi saavutamisele takistuseks: kuigi võlgnikul on olemas rahalised vahendid, ei ole tal nende käsutusõigust. Kohus leiab, et menetluslikult otstarbekas on võlgniku pangakonto limiidi tõstmine, sest selliselt jäävad pangakontol olevad arestid püsima ja võlausaldajatel säilivad arestimisaktide alusel nõuete täitmise järjekorrad. Samal ajal on võlgnikul võimalik kava korrektselt täita ning ka ennast ülalpidada. Arvestades võlgniku kavaväliseid kohustusi ja kulusid ning kava alusel igakuiselt tasutavat summat, peab kohus mõistlikuks limiidiks 2500 eurot, millise osas tuleb käsutuskeelu tingimusi muuta. Kuna kohus käesolevalt tühistab täitemenetluste peatamise, on ära langenud takistus kohtutäituritel krediidiasutustele käsutuskeelu muutmiseks vajalike korralduste andmine ja kohtutäiturid peavad võlgniku pangakontodel olevat limiiti tõstma 2500 euroni kuus. Menetluskulude jaotus FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 957 eurot (km-ta). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud võlgade ümberkujundamise menetluses. FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.