Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud, nõue Hageja ja kostja vahel sõlmiti 16.11.2008 leping nr. XXX, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale teenuseid. 16.11.2008 sõlmisid pooled seadme kasutamise lepingu nr. XXX, millega hageja andis kostjale kasutamiseks digibox’i. 06.12.2008 sõlmisid pooled seadme kasutamise lepingu nr. XXX, millega hageja andis kostjale kasutamiseks teise digibox’i. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 260,74 eurot. AS S teenuste kasutamise üldtingimuste p. 8.1 järgi oli poolte vahel viiviseintressiks kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 260,69 eurot ning alates hagi esitamisest viivise 0,2% päevas põhivõlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt ja samuti nendelt viivis. Tõendid: kliendileping nr. XXX, lepingud nr. XXX, üldtingimused, arved nr. XXX, XXX,

XXX-XXX.

Kostja vastuväited Kostja esitas vastuse hagiavaldusele, milles võtab hagi õigeks summas 260,74 eurot. Kostja palub jätta rahuldamata viivise nõude summas 260,69 eurot ja vaidleb vastu menetluskuludele. Kostja viibib kinnipidamisasutuses ning puudub võimalus tasuda nimetatud summasid. Tõendeid ei esitanud Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud kolm lepingut, s.o nr. XXX (t/l 4), XXX (t/l 5) ja XXX (t/l 6). Samuti ei ole vaidlust põhinõude summas 260,74 eurot üle, kuivõrd kostja on nimetatud võlga ja selle ulatust oma vastuses tunnistanud (t/l 34, 50). Kuna kostja on põhivõlga tunnistanud, siis on ta kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses ning hagejal on VÕS §101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodu tõttu on hageja põhivõla nõue tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb võlg 260,74 € hageja kasuks välja mõista. Kostja vaidles viivisenõudele vastu põhjusel, et tema olukord ei võimalda viivist tasuda. Samas ei ole kostja vaielnud vastu viivise määrale ega sellele, et ta on olnud viivituses põhivõla tasumisega 880 päeva, mis teeks viiviseks hagi kohaselt hagi esitamise 28.09.2011 seisuga 464,20 €. Hageja nõuab viivist põhivõlast vähemas ulatuses e 260,69 €. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb lepingut täita. ASS üldtingimuste p. 8.1 esimese lause kohaselt kumbki pool võib nõuda teiselt poolelt rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt tasumata summalt kuni 0,2% kalendripäevas. Seega on pooled lepingus kokku leppinud viivise määras. Kuna kostja ei ole vaidlustanud põhivõla tasumisega viivitamise aega 880 päeva hagi esitamise seisuga 28.09.2011, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 113 lg 1 alusel kokkulepitud viivist, milleks on 0,2% päevas 260,74€-lt. 2 (4)

Kostja palub vähendada viivise summat, kuivõrd ta viibib kinnipidamisasutuses ning tal ei ole võimalik viivist nimetatud summas tasuda. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohtu arvates tuleb hagejal kui võlausaldajal viivisenõuet põhjendada rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel siis, kui ta nõuab põhivõlast suuremat viivist ja kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ning viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu (vt RK otsus 3-2-87-10, 3-2-1-167-10). Hageja ei ole põhjendanud põhivõlast suurema viivisenõude vajadust ning hagejale tekkinud võimalikku kahju. Hageja poolt ühekordse nõudena esitatud viivisenõue 260,69€ ei ületa põhivõlga, seega ei ole see hageja viivisenõue põhjendamatult ega ebamõistlikult suur. Samas tuleb ajas arvestada asjaoluga, et hageja on palunud viivise välja mõista alates hagi esitamisest 0,2% päevas põhivõlalt kuni selle tasumiseni. Kohus leiab, et sellisel viisil viivise edaspidine väljamõistmine toob kaasa viivisenõude suurenemise üle põhivõla. Eeltoodu alusel leiab kohus, et selles osas on kostja väited viivise vähendamiseks põhjendatud. TsMS § 405 lg 1 p 8 alusel on kohus teinud järelpärimised kinnistusregistrisse, sõidukite registrisse ja päringud pankadesse ja maksu - ja tolliametisse. Nende andmete kohaselt ei ole kostjal kinnistuid, kostja nimele on registreeritud sõiduk Audi 80, vla 1984, 2009-2011 puudus tal tulu, millelt maksta makse, kostjal on AS Swedbank kontol raha 2,11 €. Seega on kostja varanduslik olukord selline, mis välistab viivise väljamõistmise üle põhivõla, st kohtul on alus viivist vähendada VÕS § 113 lg 8 ja § 162 selliselt, et ühekordse summana väljamõistetav viivis ja edaspidine viivis 0,2% päevas ei ületaks põhivõlga 260,74€. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja viivisenõue edaspidiselt selle väljamõistmiseks 0,2% päevas põhivõlalt TsMS § 367 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 76 lg 1 alusel on osaliselt põhjendatud. Mis puudutab kostja väiteid sellest, et menetluse käigus on hageja viiviseid vähendanud ja seega on viivised alusetult suured, siis kohus sellega ei nõustu. Hageja pakkus välja kompromissi (vt hageja kiri 02.11.2011, edastatud kostjale 07.11.2011, väljastusteade 11.11.11), milles vähendas oma viivisenõuet, millega ei nõustunud aga kostja (vastus 21.11.11), kusjuures hageja kinnitas, et kompromissiga mittenõustumise korral palub ta hagi rahuldada täies ulatuses. Seega ei tähenda hageja poolt pakutud kompromiss viivise vähendamiseks viivisenõude enda alusetust. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 260,74€ ja 28.09.2011 seisuga viivis 260,69€ ja alates hagi esitamisest 29.09.2011 viivis 0,2% päevas kuid selliselt, et igapäevane viivis ja ühekordselt väljamõistetav viivis ei ületaks 260,74€. Kooskõlas TsMS 405 lg 1 p 10 kuulub otsus viivitamatule täitmisele põhivõla ja viivise osas. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ja § 163 lg 1 sätestab, et kui kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad kulud proportsionaalselt rahuldatud osale poolte kanda. Kohus rahuldas põhivõla nõude, ühekordse viivisenõude ja piiras edaspidist viivist, seega rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 järgi jäävad hageja menetluskulud 99%kostja kanda. Hageja tasus riigilõivu 63,91 €, seega jääb lõiv 63,27€ kostja kanda. Hageja tasus lepingulise esindaja tasuna kokku 159,78 €, sellest käibemaks 26,63€. Hageja ei ole kinnitanud TsMs § 174 3 (4)

lg 6 alusel seda, et ta ei saa käibemaksu käibelt tagasi või et ta pole käibemaksukohustuslane. Seega ei ole hagejal esindaja kulude hüvitamisel õigust saada TsMS § 174 lg 6 alusel käibemaksu 26,63 € hüvitist. Eeltoodu tõttu on asjas lepingulise esindaja kulu kokku 133,15€. Viidatu on kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 04.092008 § 1 lg 1, mille kohaselt hagihinna puhul 640 € on lepingulise esindaja kulu hüvitamise piirmäär 320€. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulusid 131,82€ /99% 133,15€-st/. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulude tasumisega viivitamise korral viivise. Kooskõlas TsMS § 177 lg 2 mõistab kohus hageja taotlusele kostjalt välja menetluskulude 195,09€ tasumisega viivitamise korral viivise VÕS §113 lg 1 II lauses sätestatud määras päevas alates lahendi jõustumisest kuni nende kulude tasumiseni. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks põhinõude hind 260,74 eurot.

Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.