Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-2-2-11 Tartu, 11. jaanuar 2012. a Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik OÜ Mangelbert hagi Andrey Kolosovi vastu 262 037 euro ja 76 sendi (4 100 000 krooni) ja viivise saamiseks Harju Maakohtu 8. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-088242 Andrey Kolosovi teistmisavaldus Hageja OÜ Mangelbert (registrikood 10536612), esindaja vandeadvokaat Anto Kasak Kostja Andrey Kolosov (sünniaeg xx. xxxxxxxx xxxx), esindaja vandeadvokaat Küllike Namm 12. detsember 2011. a, kirjalik menetlus
kätte toimetanud. Kirja manusena esitatud väljastusteatest nähtub, et dokumendid on toimetatud kostja töökohta. Tegelikult kostja neid dokumente kätte ei saanud. Maakohus edastas ka otsuse kättetoimetamiseks Vene Föderatsiooni kompetentsele kohtule ja hagejale. Kostja elukohas kohtuotsust kätte toimetada ei õnnestunud. Hageja esitas kohtule e-kirja, mille manuses oleva kullerifirma saatelehe kohaselt on dokumendid edastatud kostja töökohta. Kostja leiab, et toimikust ei nähtu, millised menetlusdokumendid anti üle hagejale selleks, et viimane need kostjale kätte toimetaks. Sellega rikuti TsMS § 315. Hageja väitis, et menetlusdokumendid on vastu võtnud kostja töökohaks oleva ettevõtte sekretär. TsMS § 322 ei võimalda menetlusdokumenti kätte toimetada saaja töökohaks oleva ettevõtte sekretärile. Kostja ei ole dokumente (26. veebruari 2010 kohtukutse, hageja 17. septembri 2009 taotlus ja 23. oktoobri 2009 nõude suurendamise avaldus) kätte saanud. TsMS § 323 lg 1 võimaldab dokumendi kätte toimetada majandus- või kutsetegevusega tegeleva füüsilise isiku äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. Väljastusteatelt ei nähtu, millisel põhjusel kostjale dokumente isiklikult üle ei antud. Kostja ei ole kätte saanud ka väidetavalt tema tööandja sekretärile üle antud maakohtu otsust. Kullerifirma saatelehel, mille hageja kohtule esitas, on märgitud, et advokaadibüroo Kasak & Missik on edastanud mingisugused dokumendid kostjale tema töökoha aadressil. Saatelehel ei ole viidet kohtuotsusele ega praegusele tsiviilasjale. Saadetis on üle antud 29. novembril 2010 sekretär Nastuptšinale, kuid ettevõtte templit saatelehel ei ole. Saateleht ei vasta seega TsMS § 313 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Kullerifirma saatelehega, eriti kui see on puudulikult vormistatud, ei saa tõendada dokumentide kättetoimetamist. Kostja sai teistmise alusest teada 25. mail 2011, mil ta tutvus maakohtu otsuse ja tsiviilasja toimikuga.
et toimikus olevad väljastusteated ei vasta TsMS § 313 lg-s 3 sätestatud nõuetele. TsMS § 316 lg 3 kohaselt võib menetlusdokumendi välisriigis kätte toimetada ka tähitult väljastusteatega, mis ei pea vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud vorminõuetele. Praegusel juhul on väljastusteadetest võimalik tuvastada, et saadetised on üle antud kostja tööandjale.
nähtud viisil ja mõlemal juhul on dokument antud kätte või üle õigel ajal, et võimaldada kostjal ennast kaitsta. Eesti on konventsiooni art 15 lg 2 kohaselt deklareerinud, et kohus võib asjas otsuse teha vaatamata sama artikli lõikele üks ka juhul, kui pole saadud teatist dokumentide kätteandmise või üleandmise kohta. Selleks peavad aga olema täidetud järgmised kolm eeldust: dokument on edastatud ühel konventsiooniga ette nähtud viisil; kohtuniku arvates on dokumendi edastamisest möödunud piisav aeg (vähemalt kuus kuud); pole saadud mingit teatist sellele vaatamata, et on tehtud kõikvõimalikke mõistlikke pingutusi, et seda adressaatriigi pädevate asutuste kaudu saada. Kolleegiumi arvates ei olnud praeguses asjas täidetud ka eeldused, et maakohus oleks võinud konventsiooni kohaselt teha otsuse olukorras, kus puudusid andmed kohtukutse ja hageja nõude suurendamise avalduse kättetoimetamise kohta kostjale. Eelkõige ei olnud tehtud kõikvõimalikke mõistlikke pingutusi, et saada teatist menetlusdokumentide üleandmise kohta adressaatriigi pädevate asutuste kaudu. Maakohus märkis küll Vene Föderatsiooni kompetentsetele kohtutele adresseeritud taotlustes hagis ja kostja vastuses hagile toodud kostja aadressi ning samuti kostja töökoha aadressi (I kd, tl-d 150 ja 174), kuid maakohus jättis tähelepanuta selle, et hagiavalduses oli märgitud ka kostja e-posti aadress. Kuigi iseenesest õigusabi lepingu ega konventsiooni kohaselt ei võinud menetlusdokumente sellele e-posti aadressile kätte toimetada, oleks maakohtul olnud võimalik üritada seda e-posti aadressi kasutades välja selgitada kostja tegelik elukoht, kus menetlusdokumendid oleks konventsiooni kohaselt saanud talle kätte anda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.