Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
20.12.2011 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-8243
Hagi ese Hagi hind Menetlusosalised
Nõude tunnustamine pankrotimenetluses 1595 eurot Hageja: AS SEB Pank 10004252 Tallinn, Tornimäe 2 Esindaja: Liivi Väärsi e-post: [email protected] Kostja: Hans Krais’i pankrotihaldur Terje Advokaadibüroo Eipre&Partnerid e-post: [email protected]
Istungi toimumise aeg
Eipre
Kirjalikus menetluses
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-11-8243 kannab hageja. Hans Kraisi pankrotihalduril on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Edasikaebamise
kord
Kohtuotsuse
peale
võib
esitada
apellatsioonkaebuse
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui pooled ei taotle asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 6.04.2009.a. sõlmis hageja Hans Kraisiga käenduslepingu nr.xxxxxxxxxx, millega Hans Krais tagas solidaarselt OÜ-ga Ksenigma (10088059) panga nõudeid OÜ Ksenigma vastu, mis tulenesid hageja ja nimetatud äriühingu vahel sõlmitud laenulepingust nr.xxxxxxxxxx. Käendusega tagati nii põhikui kõrvalnõuded 1 000 000 EEK ehk 63 911.65 euro ulatuses. 26.08.2009.a. kuulutati välja OÜ Ksenigma pankrot. 28.08.2009.a. teavitas hageja käendajat OÜ Ksenigma pankrotist ja esitas käendajale käenduslepingust tuleneva nõude summas 1 000 000 EEK, millist nõuet Hans Krais kuni käesoleva ajani täitnud ei ole. Hageja on Hans Kraisiga sõlminud kolm hüpoteegi seadmise lepingut (19.08.1998.a., 22.12.2004.a. ja 19.05.2006.1.), millega koormati Hans Kraisile kuuluv kinnitu (registriosa nr.xxxxxx) hüpoteekidega hageja kasuks ja tagati kõik hüpoteegipidaja nõuded Hans Kraisi vastu. 3.09.2010.a. kuulutatid välja Hans Kraisi pankrot. Hageja esitas 17.09.2010.a. Hans Kraisi pankrotimenetluses I järgu nõude summas 2 906 348.69 EEK (185 749.53 eurot). Lisaks käenduslepingust nr.xxxxxxxxxx tulenevale nõudele summas 63 911.65 eurot esitas hageja Hans Kraisi pankrotimenetluses nõudeavalduse järgmiste lepingute alusel: 25.07.1997.,a. sõlmitud laenuleping nr.xxxxx summas 24 915.52 eurot ja 29.08.2007.a. sõlmitud laenuleping nr.xxxxxxxxxx summas 91 059.73 eurot. 30.01.2011.a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja nõuet I järgu nõudena summas 162 128.53 eurot. Osaliselt jäi tunnustamata käenduslepingust nr.xxxxxxxxxx tulenev nõue summas 23 620.99 eurot, kuna sellele vaidles vastu Hans Kraisi pankrotihaldur Terje Eipre. OÜ Ksenigma pankrotimenetluses on hageja esitanud I järgu nõude summas 715 810 eurot, milline on tunnustatud ja kaitstud. Laenulepingu nr.xxxxxxxxxxx alusel esitatud nõue moodustab sellest 76 078.60 eurot. OÜ Ksenigma laenulepingust nr.xxxxxxxxxxx tulenevate kohustuste tagamiseks on sõlmitud tagatisleping nr.xx xxxxx /t.l.56/ Maaelu Edendamise Sihtasutusega. Nimetatud lepingu p.2.2.2. sätestab sihtasutuse vastutuse juhul, kui pank ei saa oma nõuet laenusaaja vastu rahuldada. OÜ Ksenigma pankroti väljakuulutamisel teostas Maaelu Edendamise Sihtasutus hagejale avansilise väljamakse summas 31 955.82 eurot /t.l.58/, milline kuulub panga poolt tagastamisele, kui pankrotimenetluses panga nõue rahuldatakse. Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja hageja vahel 23.04.2008.a. sõlmitud koostöölepingu p.9.8 sätestab: „Kui laenusaaja (antud juhul OÜ Ksenigma) on kohtuotsusega kuulutatud pankrotis olevaks, on pangal õigus taotleda tagatise avansilist väljamakset. Pank on kohustatud pärast tagatise avansilist väljamakset jätkama tagatisvara arvelt nõuete rahuldamist viisil, mis võimaldab rahuldada nõudeid laenusaaja vastu võimalikult suuremas ulatuses. Kui pärast tagatisvara arvel nõuete rahuldamist selgub, et tagatisvara katab ära panga nõude laenu ja tasumata tasude osas, maksab
pank avansiliselt makstud summa sihtasutusele tagasi. Tagatise väljamaksmisega omandab sihtasutus tagasinõudeõiguse laenusaaja vastu“. Koostöölepingu p.9.12 sätestab, et tagatise summa või selle osa väljamaksmisega pangale omandab sihtasutus väljamakstu ulatuses tagasinõude laenusaaja vastu, mille kohta sõlmivad pooled nõude loovutamise lepingu. Nimetatud lepingut ei ole panga ja sihtasutuse vahel sõlmitud. Koostöölepingu p.9.14 sätestab, et koos nõude loovutamisega kohustub pank sõlmima sihtasutusega ka lepingud loovutatud nõude tagamiseks antud tagatiste üleminekuks sihtasutusele, mille hulka kuulub ka Hans Kraisiga sõlmitud käendusleping nr.xxxxxxxxxx. Hageja on seisukohal, et nimetatud avansiline väljamakse ja kostja poolt esitatud OÜ Ksenigma laenukaardi väljavõte /t.l.71/ ei anna Hans Kraisile ja tema pankrotihaldurile õigust vaidlustada käenduslepingust tulenevat nõuet Hans Kraisi vastu. Nõude tunnistamise läbivaatamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas pankrotimenetluse käigus selle katteks raha laekub. Võlgnikul vara puudumine ei mõjuta võlausaldaja nõude suurust. Koostöölepingu eesmärk ei olnud võlgniku ja tagatise andja, so käendaja vabastamine kohustuste täitmisest. Avansilise väljamakse tegemine ei muutnud panga nõude suurust võlgniku vastu ja pank on kohustatud jätkama võlgnevuse sissenõudmist ilma sihtasutuselt laekunud summat arvestamata. Toetudes VÕS §-dele 142 lg.1,4, 145 lg.1, 2, 146, 150 leiab hageja, et tema poolt Hans Kraisi pankrotimenetluses esitatud nõue on põhjendatud, tõendatud, tähtaegselt esitatud ja pandiga tagatud ning kuulub rahuldamisele I järgu nõudena täies ulatuses, so lisaks koosolekul tunnustatud nõudele tuleb tunnustada täiendavalt nõuet summas 23 620.99 EUR.
Kostja seisukoht Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õiguslik alus esitada käendaja vastu nõue selle rahuldatud osas ning taotleda selle tunnustamist Hans Kraisi pankrotimenetluses. Nõude aluseks on panga ja Hans Kraisi vahel sõlmitud käendusleping nr.xxxxxxxxxx, mille alusel Hans Krais käendas 63 911.65 euro (1 000 000 EEK) ulatuses laenulepingust nr.xxxxxxxxxx tulenevaid panga nõudeid OÜ Ksenigma (pankrotis) vastu. OÜ Ksenigma (pankrotis) laenulepingust nr.xxxxxxxxxx tulenevate kohustuste tagamiseks on väidetavalt sõlmitud koostööleping ka Maaelu Edendamise Sihtasutusega, mille kohaselt vastutab sihtasutus üksnes juhul, kui pank ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada. OÜ Ksenigma pankroti väljakuulutamisel teostas Maaelu Edendamise Sihtasutus hagejale avansilise väljamakse summas 31 955.82 EUR, millest tulenevalt vähenes Ksenigma OÜ (pankrotis) laenukaardi väljavõtte kohaselt käendaja Hans Kraisi kohustuste jääk 23 620.99 EUR võrra. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et väidetavalt sõlmitud koostööleping, milline on edastatud kostjale ja kohtule, on poolte poolt allkirjastamata ega oma seega tõenduslikku väärtust. Juhul kui koostööleping on poolte poolt allkirjastatud ja seeläbi kehtiv ning kohus arvestab seda
tõendina, on kostjal järgmised vastuväited: koostöölepingu p.9.12 kohaselt omandab sihtasutus tagatise summa väljamaksmise korral väljamakstu ulatuses tagasinõude laenusaaja vastu, mille kohta pooled sõlmivad nõude loovutamise lepingu. Koostöölepingu p.9.14 sätestab, et nõude loovutamisel kohustub pank sõlmima sihtasutusega ka lepingu loovutatud nõude tagatiste ülemineku kohta sihtasutusele väljamakstu ulatuses. Tagatiste hulka kuulub ka Hans Kraisiga sõlmitud kändusleping. Kostja hinnangul on koostöölepingu eelkirjeldatud sätted suunatud sellele, et peale tagatise summa või selle osa väljamaksmist pangale kuulub nõue laenusaaja vastu sihtasutusele. Koostöölepingus on selgelt sõnastatud panga kohustus sõlmida peale tagatise või avansi väljamaksmist vastavas osas nõude ja selle tagatiste loovutamiseks lepingud. Seega omandab sihtasutus väljamakstu ulatuses nõude laenusaaja vastu ning tagatise summa väljanõudmine laenu käendajalt panga nimel ei ole õiguslikult põhjendatud. Koostöölepingu p.9.2 (mille kohaselt kohustub pank tegema kõik võimaliku, et rahuldada nõudeid laenusaaja vastu võimalikult suures ulatuses) ja 9.12 alusel asub kostja seisukohale, et nimetatud lepingust tulenevalt on pangal käsundisaaja ja sihtasutusel käsundiandja roll. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid, käsundiandja aga maksab talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Koostöölepingust tulenev käsund kohustab panka võimalikult suures ulatuses tegelema nõuete rahuldamisega laenusaaja vastu, kuid kostja on seisukohal, et pank ei ole õigustatud tegelema nõuete rahuldamisega enda (so panka) nimel, vaid käsundiandja (so sihtasutuse) nimel ja huvides. Kostja on seisukohal, et käesolevas olukorras puudub hagejal nõue, sest sihtasutus on koostöölepingut järgides tagatise välja maksnud ning seeläbi omandanud nõude laenusaaja vastu. Koostöölepingust tulenevalt on hagejal kohustus jätkata nõuete rahuldamist tagatisvara arvel, kuid mitte panga vaid sihtasutuse nimel ja huvides. Juhul, kui kohus teeb lahendi hageja kasuks, palub kostja jätta menetluskulud poolte enda kanda, sest hageja on pankrotimenetluse ja hagimenetluse vältel tegelenud kostja ja kohtu eksitamisega, esitades asjas tähtsust omava tõendi, so koostöölepingu, alles 27.09.2011.a.
Tuvastatud asjaolud Hageja ja OÜ Ksenigma (10088059, pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingust nr.xxxxxxxxxx tulenevad hageja nõuded on tagatud hüpoteekidega, komertspandiga, Hans Kraisi käendusega (käendusleping nr.xxxxxxxxxx, t.l. 9-11) ning hageja ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahel sõlmitud tagatislepinguga nr.xx xxxxx /t.l.56-57/ Tagatislepingu p.2.1. kohaselt vastutab Maaelu Edendamise Sihtasutus laenusaaja kõrval täiendavalt lepingu p.2.2. fikseeritrud mahus (so 75%) ja tingimustel panga nõuete ees, millised tulenevad panga ja laenusaaja vahel sõlmitud laenulepingust.
26.08.2009.a. kuulutati välja OÜ Ksenigma pankrot. OÜ Ksenigma (10088059, pankrotis) pankroti väljakuulutamisel teostas Maaelu Edendamise Sihtasutus panga taotlusel Tagatislepingu nr.xx xxxxx alusel avansilise väljamakse 500 000 EEK ehk 31 955.82 eurot /t.l.58/, mille tulemusena vähenes OÜ Ksenigma kohustuste jääk panga ees 23 620.99 euro võrra (t.l.71). 3.09.2010.a. kuulutati välja Hans Kraisi pankrot. Hageja esitas Hans Kraisi pankrotimenetluses muuhulgas käenduslepingust nr.xxxxxxxxxx tuleneva nõude summas 63 911.65 eurot, mille Hans Kraisi pankrotihaldur jättis 23 630.99 euro ulatuses tunnustamata põhjendusega, et kuna põhivõlgniku kohustus on selles ulatuses panga ees vähenenud, on samas ulatuses vähenenud ka hageja nõue käendaja vastu. Peale hageja poolt Maaelu Edendamise Sihtasutuse, AS SEB Pank ja AS SEB Liising vahel 23.04.2008.a. sõlmitud koostöölepingu esitamist (allkirjastatud kujul esitatud kohtule 19.12.2011.a.), milline sätestab Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt tagatise ja avansilise väljamakse teostamise tingimused ja tagajärjed, asus haldur seisukohale, et avansilise väljamakse ulatuses on hageja nõue nii põhivõlgniku kui käendaja vastu üle läinud Maaelu Edendamise Sihtasutusele, mistõttu enda nimel hageja sellist nõuet esitama ei ole enam õigustatud. Hageja on seisukohal, et avansilise väljamakse tegemine ei mõjutanud panga nõude suurust põhivõlgniku (ja seega ka käendaja vastu) ning pank on kohustatud, lähtuvalt koostöölepingu p.9.8 „jätkama tagatisvara arvelt nõuete rahuldamist viisil, mis võimaldaks rahuldada nõudeid laenusaaja vastu võimalikult suuremas ulatuses“. Kohtu seisukoht Ebaõige on hageja seisukoht, et tagatise andja poolt avansilise väljamakse tegemine ei vähendanud hageja nõuet põhivõlgniku vastu. Hageja ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahel sõlmitud tagatislepingu /t.l.56-57/ puhul on tegemist käendusega VÕS § 142 tähenduses, milline oli tagatislepingu p.2.1. ja p. 2.2. tulenevalt piiratud rahasummaga ning seotud muude tingimustega. Muuhulgas oli lepingus ette nähtud, et sihtasutus vastutab üksnes juhul, kui pank ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada. VÕS § 142 lg.1 kohaselt vastutab käendaja võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 152 lg.1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle nõue põhivõlgniku vastu. Seega, kui tagatise andja (so käendaja) koostöölepingus kokkulepitud ulatuses põhivõlgniku kohustuse täitis, vähenes selles ulatuse hageja nõue põhivõlgniku vastu ning läks VÕS § 152 lg.1 tulenevalt üle Maaelu Edendamise Sihtasutusele. Eelkirjeldatud seaduses sätestatud põhimõte kajastub ka hageja ja tagatise andja vahel sõlmitud Koostöölepingus. Nimetatud lepingu p.9.12 sätestab, et tagatise summa või selle osa väljamaksmisega pangale omandab sihtasutus väljamakstu ulatuses tagasinõude laenusaaja vastu, mille kohta pooled sõlmivad nõude loovutamise lepingu, milles loovutatava nõude summaks on summa, mis on võrdne sihtasutuse poolt väljamakstuga. Koostöölepingu p.9.14 kohaselt kohustub pank tegema kõik vajalikud toimingud lepingu p.9.12 ja 9.13 nimetatud nõuete (so avansilise väljamakse ja tagatise) ülemineku võimaldamiseks ja vormistamiseks. Koos nõuete loovutamisega kohustub pank sõlmima sihtasutusega ka lepingud loovutatud nõude tagamiseks antud tagatiste ja kõrvalkohustustest tulenevate õiguste (tagatisvara) üleminekuks sihtasutusele loovutatud nõude
ulatuses. Seega on panga nõue laenusaaja vastu seadusest ja koostöölepingust tulenevalt tagatise andjale üle läinud olenemata sellest, kas pooled sellekohaseid lepinguid vormistanud on või mitte. Nõude üleminekut tõendab muuhulgas ka põhivõlgniku laenukaardi xxxxxxxxxx väljavõte /t.l.71/. Kuna hageja nõue põhivõlgniku vastu on Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt teostatud avansilise väljamakse ulatuses vähenenud, on samas ulatuses vähenenud ka tema nõue käendaja Hans Kraisi vastu ning halduri seisukoht, nimetatud ulatuses hageja nõuet Hans Kraisi pankrotimenetluses mitte tunnustada, on põhjendatud ja seaduslik. Hageja ei saa oma nõudes toetuda üksnes Koostöölepingu p.9.8, mille kohaselt on pank kohustatud pärast tagatise avansilist väljamakset jätkama tagatisvara arvelt nõuete rahuldamist viisil, mis võimaldab rahuldada nõudeid laenusaaja vastu võimalikult suures ulatuses, ignoreerides samas Koostöölepingu p.9.12 ja 9.14 sätestatud tagatise või avansilise väljamakse teostamise tagajärgi. Kohus nõustub halduri seisukohaga, et kõnesoleva nõude esitamine hageja poolt olnuks võimalik üksnes juhul, kui tagatiskohustuse täitja oleks hagejat selleks kas käsunduslepingu kaudu või mõnel muul viisil volitanud. Koostöölepingu p.9.8 viimast lauset kohtu hinnangul sellise käsundina käsitleda ei saa, kuna sama lepingu järgnevates sätetes on väljamaksete teostamise tagajärjed reguleeritud teisiti.
Kohtunik:
Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.