2-11-60307/2 - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-11-58552 Kohtutäitur Elin Vilippus esitas 08.12.2011.a Harju Maakohtule avalduse, milles palub lubada kohtutäituril ja kohtutäituri abi Sergei Volfil siseneda võlgnikule MS kuuluvasse korteriomandisse reg.osa numbriga XXX (XXX) ajavahemikul 12.12.2011.a kuni 17.01.2012.a, et läbi viia korteriomandi arestimistoiming ning kindlaks määrata vara seisukord. Avalduse kohaselt on kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses on võlgnik MS vastu algatatud täiteasi hüpoteegiga tagatud võlgnevuse 46044,38 euro sissenõudmiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notar Egle Uri 29.11.2007.a notariaalsed dokumendid ja sissenõudja Swedbank AS täitmisavaldus võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud allkirja vastu 23.10.2011.a. Täitedokumendis märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. 07.11.2011.a saadeti võlgnikule postiga ja e-postiga teade, et kinnisasja nr XXX (XXX) ülevaatamine arestimise akti koostamiseks toimub 15.11.2011.a kell 11:30 kinnisasja asukohas. Võlgnik võttis kohtutäituriga ühendust ning teatas, et määratud kuupäeval juurdepääsu võimaldada ei saa. Võlgnik lubas ise ühendust võtta ning uue aja teatada. Seisuga 01.12.2011.a võlgnik kohtutäituriga ühendust ei võtnud ning võlgnikule saadeti 01.12.2011.a uus teade, et kinnisasja ülevaatamine toimub 08.12.2011.a kell 09:45. Antud teatele võlgnik aga ei reageerinud ning 08.12.2011.a ei võimaldanud varale juurdepääsu. Korteri uksed jäid suletuks. Kohtutäituri abi üritas võlgnikule ka helistada, kuid edutult. Võlgniku sellist käitumist saab järeldada ka kui vastuseisu täitemenetlusele, kuna võlgnik on teadlik tema vastu algatatud täitemenetlusest ning kohtutäituri soovist temale kuuluvatesse ruumidesse siseneda. Alust eeldada, et võlgnik ei ole teadet kätte saanud, kohtutäituril puudub. Samuti ei ole võlgnik kohtutäituriga tänase päeva seisuga ühendust võtnud. Kui võlgnik oleks sisenemisega nõus või oleks muu võimalus kinnisasja ülevaatamiseks, puuduks kohtutäituril avalduse esitamiseks õiguskaitsevajadus. Kuna võlgnik on lubanud võimaldada varale juurdepääs ning kohtutäituriga ühendust võtta, kuid pole seda teinud, siis saab võlgniku sellist käitumisest järeldada ka vastuseisuna täitemenetlusele, kuna võlgnik on teadlik tema vastu algatatud täitemenetlusest ning kohtutäituri soovist temale kuuluvatesse ruumidesse siseneda. Oma tegevuse ning tegevusetusega on võlgnik takistanud täitemenetluse läbiviimist ning hoidnud kõrvale täitemenetlusest. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja arestimiseks vara üles kirjutada ning hinnata vara tegelikku väärtust vastavalt vara seisukorrale. Varale juurdepääsu mittevõimaldamise läbi rikub võlgnik oma tegevusega ka sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit, et sissenõutav summa rahuldada, kuna kohtutäitur on sunnitud vara hindama ilma vara väärtusest reaalset ettekujutust omamata. Mida madalam on vara hind, seda suuremad kohustused jäävad võlgnikul sissenõudja ees pärast kinnsasja reaalset müüki enampakkumisel. Täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda võlgniku eluruumi, et kohtutäituril oleks võimalik viia läbi arestimistoiming. Teisiti ei ole kohtutäituril võimalik kinnisasja päraldiste koosseisu, kinnisasja seisukorda ja hinda kindlaks määrata. Efektiivse ja võimalikult väikeste kuludega täitemenetluse läbiviimiseks peaks heauskselt käituv võlgnik täituriga vajalikul määral koostööd tegema. Arestitud vara võimalikult täpne hindamine teenib muu hulgas ka võlgniku enda huve. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ja ei esine avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS § 475 lg 2 lahendab kohus käesolevat avaldust hagita asjana. TMS § 28 lg 2 sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse

ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg 3 järgi on nimetatud talumiskohustus ka isikutel, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on täiteasja võlgnik MS XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX) omanik. Kohtutäituri avalduses esitatud asjaolude kohaselt on võlgnik oma tegevuse ning tegevusetusega takistanud täitemenetluse läbiviimist ning hoidnud kõrvale täitemenetlusest. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja arestimiseks vara üles kirjutada ning hinnata vara tegelikku väärtust vastavalt vara seisukorrale. Lähtudes TMS § 52 lg 1 sätestatust, toimub täitemenetluses võlgniku varale sissenõude pööramine vara arestimise ja müümise kaudu. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur vastavalt TMS § 142 lg 1 sätestatule üles nii kinnisasja kui selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Vastavalt TMS § 143 sätestatule peavad kinnisasja arestimisaktis olema muu hulgas märgitud kinnisasja päraldised ja olulised osad, samuti kinnisasja hind ning ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on põhjendatud määrusega kohtutäiturile ja kohtutäituri abi Sergei Volfile TMS § 28 lg 2 kohase loa andmine. Varale juurdepääsu mittevõimaldamisega takistab võlgnik täituril kinnisasja arestmiseks vajalike toimingute teostamist. Täitemenetluse jätkamiseks on täituril vajalik siseneda võlgnikule eluruumi. Teisiti ei ole kohtutäituril võimalik kinnisasja päraldiste koosseisu, kinnisasja seisukorda ja hinda kindlaks määrata. Efektiivse ja võimalikult väikeste kuludega täitemenetluse läbiviimiseks peaks heauskselt käituv võlgnik täituriga vajalikul määral koostööd tegema. Käesoleval juhul aga nähtub täituri poolt esitatust, et võlgnik ei ole võimaldanud kohtutäituril korduvatele pöördumistele vaatamata ruumidesse siseneda. Kohus märgib, et arestitud vara võimalikult täpne hindamine teenib muu hulgas võlgnike endi huve. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 3 kohaselt on kohtutäituri büroo töötaja pädev kohtutäituri nimel ja vastutusel toimetama kätte ametitegevuse käigus loodud dokumente ning abistama kohtutäiturit ametitegevuses. Kohtutäituri abi on pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea KTS § 7 lg 1 kohaselt tegema isiklikult. Eeltoodud põhjendustel tuleb kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus rahuldada ning kohtutäiturile ja kohtutäituri abi Sergei Volfile tuleb anda luba siseneda täiteasja raames ilma võlgniku MS nõusolekuta võlgniku valduses olevale kinnisasjale aadressil XXX, mis on kinnistusraamatu registriosa numbriga XXX korteriomandi reaalosaks, ajavahemikul 12.12.2011.a kuni 17.01.2012.a, korteriomandi arestimistoimingute läbiviimiseks ning vara seisukorra kindlaksmääramiseks. TsMS § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.