2-04-2332/15 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud 10.03.2004.a otsusega kuulutas Tallinna Linnakohus välja AS KK pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. 14.04.2004 määrusega nimetas kohus AS KK(pankrotis) pankrotihalduriks Peep Lillemäe. 29.10.2010.a esitas AS KK(pankrotis) pankrotihaldur kohtule aruande, milles palub lõpetada AS KK(pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 07.12.2010 kohtumäärusega lõpetas kohus AS KK(pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 05.01.2011 esitasid JK ja IH määruskaebuse Harju Maakohtu 07.12.2010 määruse peale. Määruskaebuse kohaselt on määruses jäänud märkimata IH tunnustatud nõue ja selle rahuldamata osa, mille osas oleks pankrotimenetluse lõpetamise määrus täitedokumendiks. Määruskaebuse kohaselt on IH nõue tunnustatud Tallinna Ringkonnakohtu 24.03.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-2/606/05. Nimetatud otsuse on kaebuse esitaja ka pankrotihaldurile esitanud. Samuti ei nõustu määruskaebuse esitajad seisukohaga, et võlgniku maksejõuetust ei ole põhjustanud kuriteo tunnustega tegu. 23.03.2011 määrusega rahuldas Harju Maakohus JK ja IH määruskaebuse ja tühistas 07.12.2010 pankrotimenetluse lõpetamise määruse. Kohus kohustas pankrotihaldurit esitama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastav aruanne ning palus muuhulgas selgitust, millistele asjaoludele tuginedes on haldur jõudnud järeldusele, et AS-i KK(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. 26.10.2011 esitas pankrotihaldur kohtule aruande AS KK(pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pankrotiseaduse § 158 alusel. 17.11.2011 esitas pankrotihaldur kohtule selgituse, mille kohaselt pankrotimenetluses ei leidnud tõendamist väide, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu vastav asjaolu. Haldur on analüüsinud põhjalikult võlgniku tegevust nii Karistusseadustiku, Pankrotiseaduse kui Äriseadustiku valguses ning leidnud, et puuduvad alused väita, et võlgnik oleks tahtlikult põhjustanud enda maksejõuetuse ehk siis kuriteo või raske juhtimisvea. Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2008. otsuses tsiviilasjas nr. 2-04-850 on küll paljasõnaliselt väljendatud seisukohta, et võlgniku juhatuse liikmed on oma õigusi kuritarvitanud, täpsemalt oli kostja AS KK(pankrotis) juhtorganitesse hageja määratud isikute tegevus suunatud kostja tegevuse destabiliseerimisele ja majandustegevuse halvamisele ilmse eesmärgiga viia äriühing sellisesse majanduslikku olukorda, mil nõuete rahuldamine toimub läbi täitemenetluse. Samas puuduvad Tallinna Ringkonnakohtu otsuses igasugused viited Karistusseadustiku, Pankrotiseaduse või Äriseadustiku sätetele, mida siis konkreetselt võlgnik rikkus või millise kuriteo sooritas. Vastavalt pankrotiseaduse § 28 lg.1 „Kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks“. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks väljaselgitatust teatada prokurörile või politseile, siis on alust arvata, et kohtus ei leidnud võlgniku kuritegu ega raske juhtimisviga tõendamist.

laekunud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et asjas on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, mistõttu on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tähenduses maksejõuetu ning kuna võlgnikul puudub vara ka masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 alusel. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Vastuseks kohtu päringule on haldur 17.11.2011 selgitanud, millistest asjaoludest juhindudes on sellisele järeldusele jõudnud. Haldur viitab vastuses muuhulgas PankrS §-s 28 sätestatud kohtu kohustusele teatada politseile või prokuratuurile, kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo ning märgib, et kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks väljaselgitatust teatada prokurörile või politseile, siis on alust arvata, et kohtus ei leidnud võlgniku kuritegu ega raske juhtimisviga tõendamist. Kohus nõustub pankrotihalduri kui maksejõuetuse spetsialist põhjenduste ja seisukohaga selles, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 28 mõttes. Vastavalt PankrS § 130 lg 3 kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Kohus leiab, et AS KK(pankrotis) tuleb likvideerida ja registrist kustutada ning pärast äriühingu registrist kustutamist tuleb pankrotihaldur Peeter Lillemäe vabastada AS KK(pankrotis)pankrotihalduri ülesannete täitmisest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid 10 aastaks hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et AS KK(pankrotis) dokumendid tuleb anda vastavalt pankrotihalduri taotlusele võlgniku endise juhatuse liikme JK (isikukood XXX) vastutavale hoiule. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pärast võlgniku kustutamist äriregistrist tuleb pankrotihaldur Peeter Lillemäe vabastada AS KK(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.