Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtutäitur Elin Vilippus esitas 28.11.2011 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale avalduse, milles palub anda endale, kohtutäituri abile Sergei Volf’ile ja kinnisvara hindajale luba siseneda DB kuuluvatesse ja VB valduses olevatesse eluruumidesse aadressil XXX ja XXX kohtutäituri poolt kindlaks määratud aegadel ajavahemikul 01.-13.12.2011, eesmärgiga kindlaks teha vara seisukord ja turuväärtus. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku vastu algatatud täiteasi hüpoteegiga tagatud võlgnevuse sissenõudmiseks summa 273 701,14 eurot. Võlgnikku esindab volikirja

alusel VB. Täitmisteade on võlgnikule kättetoimetatud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. 07.07.2009 koostati võlgnikule kuuluvate kinnisasjade arestimise aktid ning 19.08.2009 kuulutati välja võlgnikule kuuluvate varade enampakkumised. Võlgniku esindaja vaidlustas vara arestimise hinna, kuid Harju Maakohus jättis 08.03.2010 määrusega nr 2-09-44132 ekspertiisi määramise avalduse rahuldamata, kuna hindamise vaidlustaja ei maksnud eksperditasu. 19.06.2011 palus sissenõudja täitemenetlust jätkata. Kuna vara arestimisest on palju aega möödas, on kohtutäituril alus eeldada, et vara seisukord on oluliselt muutunud ning seetõttu on vara turuväärtuse määramiseks ja seisukorra hindamiseks vajalik sisenda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse. 14.09.2011 saadeti lihtkirja ja e-postiga teade, et kinnisasjade ülevaatamine toimub 22.09.2011. 20.09.2011 saatis võlgniku esindaja e-kirja ja palus aja muutmist. 16.11.20011 saadeti lihtkirja ja e-postiga korduv teade, et kinnisasjade ülevaatamine toimub 22.11.2011, kuid antud teatele võlgnik ei reageerinud, määratud ajal jäi korteri uks suletuks ning võlgnik ei võimaldanud juurdepääsu varale. Oma tegevusega takistab võlgnik täitemenetluse läbiviimist ja rikub sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kohtutäituri avaldus tuleb rahuldada osaliselt ning vaid kohtutäiturile ja tema abile ruumidesse sisenemise loa andmise osas. TMS § 28 lg 1 ja 2 koosmõjul võib kohtutäitur võlgniku nõusolekuta siseneda tema valduses olevatesse ruumidesse üksnes kohtu määruse alusel, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Avalduse materjalide kohaselt on võlgnik täitemenetlusest teadlik. Võlgnik andis 03.04.2007 notariaalse volikirja VB teha võlgniku nimel kõiki tehinguid ja toiminguid, esindama võlgnikku kõikide isikute ja asutuste ees, saama kõiki nimetatud toiminguteks vajalikke dokumente, esitama avaldusi ning sõlmima võlgniku nimel nimetatud toimingutega seotud kokkuleppeid ja lepinguid. Seega andis võlgnik volikirja ka enda esindamiseks täitemenetluses ning võlgniku esindaja on täitmisteate kättetoimetamise akti kohaselt täitmisteate kätte saanud. Samuti vaidles võlgnik 10.08.2009 kaebusega täitemenetluse algatamisele vastu, olles seega täitemenetlusest teadlik. Riigikohtu 29.12.2010 määruse nr 3-2-1-140-10 p 10 kohaselt tuleb kohtu loa saamiseks tõendada, et võlgnik ei ole nõus kohtutäiturit oma valduses olevatesse ruumidesse lubama, ning sissenõudja õiguste ning tõhusa täitemenetluse huvides on võimalik võlgniku vastuseisu järeldada ka tema käitumisest. Antud asjas on võlgniku esindajale kohtutäituri tahe kinnisasjaga tutvuda teada, sest võlgniku esindaja on taotlenud tutvumise aja edasi lükkamist. Järgnevatele täitetoimingutele ei ole võlgnik vastanud ning kohtutäiturile ei ole võimaldatud juurdepääsu kinnisasjadele. Eeltoodust järeldub võlgniku käitumisest ammendavalt, et ta ei ole nõus kohtutäiturit oma valduses olevatesse ruumidesse lubama. Seega on põhjendatud anda kohtutäiturile ja kohtutäituri abile luba siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse. Kohus märgib, et kuigi avalduse materjalide kohaselt on võlgnikul kinnisasjade üle vaid kaudne valdus ja vähemalt ühel kinnisasjal elab hoopis võlgniku esindaja, peavad TMS § 28 lg 3 alusel ruumide läbiotsimist taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum on.

Kohtutäitur on taotlenud ka kinnisvara hindaja lubamist võlgniku valduses olevatesse ruumidesse, kuid ei ole avaldust vastavas osas põhjendanud. Kohus leiab, et avaldus tuleb selles 2 (3)

osas jätta rahuldamata. TMS § 74 lg-te 4 ja 5 koosmõjus määrab vara kohtutäitur, lähtudes asja harilikust väärtusest. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil (lg 6). Seega on asja hindamine kohtutäituri kohustus. Vaid erandlikul juhul võib vara väärtuse hindamise läbi viia ekspert, kui hindamine osutub keerukaks. Avalduse andmete kohaselt on viiakse täitemenetlust läbi korterite suhtes, mille väärtus võib olla ajas muutunud. Korter on täitemenetluse tavapärane objekt, mille väärtuse hindamist ei saa pidada kohtutäituri jaoks raskeks. Kinnisvara hindaja ei ole samuti kohtutäituri büroo töötaja, kellel on pädevus abistada kohtutäiturit ametitegevuses (KTS § 23 lg 3). Vajadusel on kohtutäituril võimalik teha korterist pilte või jooniseid, mille alusel on kinnisvara hindajal võimalik oma arvamus anda. Kaaludes ühelt poolt põhiseadusega kaitstud omandi ja kodu puutumatuse riivet ja teiselt poolt asjaolu, et vara väärtuse hindamine on eelkõige kohtutäituri pädevuses, ei saa kinnisavara hindaja poolt ruumidesse sisenemist pidada taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalseks. Kohtupraktikas on tunnustatud võimalike ostjate huvi enampakkumisel müüdava asjaga tutvuda, et määratleda reaalne ostuhuvi ja tagada vara müügi õnnestumine. Kohus leiab, et käesolev avaldus ei ole ostjatele juurdepääsuks loa andmisega analoogne. Ostja õigus müüdava asjaga tutvuda on tagatud TMS §-ga 85 ning ostuhuvi väljaselgitamine erinevalt vara hinna määramisest ei pruugi olla ilma asjaga tutvumata võimalik.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.