lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-126-11

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 21.11.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-126-11
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
21.11.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1142
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-126-11 Tartu, 21. november 2011. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve Osaühingu Primus PR avaldus Preseco OY suhtes teisese maksejõuetusmenetluse alustamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 23. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 211-6471, millega jäeti läbi vaatamata osaühingu Primus PR määruskaebus Harju Maakohtu 27. aprilli 2011. a määruse peale Osaühingu Primus PR määruskaebus Võlausaldaja osaühing Primus PR (registrikood 10315934), esindaja vandeadvokaat Kersti Põld Võlgnik Preseco OY (Soome registrikood 1587721-9, asukoht Espoo, Soome) (Eestis registreeritud ka Preseco OY Eesti filiaal, registrikood 11626553), esindajad vandeadvokaadid Veikko Puolakainen ja Carri Ginter 24. oktoober 2011. a, kirjalik menetlus

1.Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 23. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-6471, millega jäeti läbi vaatamata osaühingu Primus PR määruskaebus Harju Maakohtu 27. aprilli 2011. a määruse peale.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Arvata osaühingu Primus PR määruskaebuselt 7. juunil 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
1.Osaühing Primus PR (võlausaldaja) esitas 17. veebruaril 2011 Harju Maakohtule avalduse, milles palus nimetada Preseco OY Eesti filiaalile (Preseco filiaal) ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja Preseco OY (Preseco) pankrot teisese maksejõuetusmenetlusena Euroopa Liidu Nõukogu 29. mai 2000. a määruse nr 1346/2000 (EL määrus) tähenduses. Võlausaldaja palus avalduse tagamiseks lisaks arestida Preseco filiaali arvelduskontod ja keelata aktsiaseltsil Kuressaare Veevärk peatöövõtulepingu alusel väljamaksete tegemine vahetult Preseco arvelduskontodele ning kohustada aktsiaseltsi Kuressaare Veevärk ja Sihtasutust Keskkonnainvesteeringute Keskus tegema lepingust tulenevaid väljamakseid ainult Preseco filiaali arvelduskontole.
2.Harju Maakohus rahuldas 7. märtsi 2011. a määrusega avalduse osaliselt ning arestis Preseco filiaali arvelduskonto Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis (kohtumääruses ekslikult märgitud "ASis Nordea Pank") ja teistes Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutustes ja välismaa krediidiasutuste filiaalides.
3.Preseco esitas maakohtule taotluse tühistada avalduse tagamine.
4.Harju Maakohus tühistas 27. aprilli 2011. a määrusega avalduse tagamise abinõu.

Määruse tühistamisel viitas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg-le 2. Alus avalduse tagamiseks on ära langenud Preseco saneerimismenetluse alustamise tõttu Soomes. Saneerimisnõustaja on kinnitanud konto avamise vajalikkust, kuna Eestis asuval pangakontol asuva raha kasutamise võimatus takistab saneerimistoimingute tegemist Soomes.

5.Võlausaldaja palus määruskaebuses maakohtu 27. aprilli 2011. a määrus tühistada ja jätta rahuldamata Preseco taotlus tühistada avalduse tagamine ning peatada maakohtu määruse täitmine. Preseco palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohus määrust ei tühistanud ja saatis määruskaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 23. mai 2011. a määrusega määruskaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste järgi jäetakse määruskaebus läbi vaatamata TsMS § 664 lg 2 alusel, kuna see oli ebaõigesti menetlusse võetud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 18 lg 4 ei võimalda esitada määruskaebust määruse peale, millega maakohus tühistas pankrotiavalduse tagamise abinõu. Seega on esitatud määruskaebus määruse peale, mille peale ei saa PankrS § 5 lg 1 järgi määruskaebust esitada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Võlausaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Võlausaldaja arvates ei ole PankrS § 18 lg 4 asjassepuutuv. Võlausaldaja vaidlustas määruse, millega maakohus rikkus tema ärakuulamise põhimõtet, kui tühistas oma varasema määrusega seatud tagamise abinõu. Puuduvad normid, mis reguleeriks pankrotiavalduse tagamise abinõude tühistamise määruse peale määruskaebuse esitamist. Kohaldada tuleks TsMS § 4771. Kuigi PankrS § 5 lg 1 järgi ei oleks võimalik määruskaebust esitada, on tegemist seaduse lüngaga, mida saab täita TsMS § 8 lg 2 alusel TsMS § 390 lg-s 1 toodud regulatsiooniga. Tühistades pankrotimenetluse tagamise abinõu, on maakohus loonud olukorra, kus võlgnikule on loodud võimalus vara Eestist välja viia ning Euroopa Liidu maksejõuetusmenetluses sätestatud kohalike huvide kaitse eesmärk jääb täitmata. Võlgniku vastu põhimaksejõuetusmenetlust alustades tuleb võlgniku maksejõuetust eeldada ning maakohus on määrusega, millega kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti menetluskulude katteks raha, eeldanud, et võlgnikul ei ole vara isegi teisese maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks.
8.Preseco palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
10.Pankrotiseaduse § 18 lg 1 võimaldab kohtul pankrotiavalduse tagamiseks rakendada hagi tagamise abinõusid. Pankrotiseaduse § 18 lg 4 järgi võib määruse peale, millega pankrotiavaldus tagati, esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Ei PankrS § 18 ega muud pankrotiseaduse sätted ei näe ette õigust esitada määruskaebust määruse peale, millega pankrotiavalduse tagamiseks seatud abinõu tühistati. Pankrotiseaduse § 5 lg 1 järgi võib

pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. Seega on seadusandja soovinud määruskaebuse esitamise õigust pankrotiavalduse tagamise küsimustes reguleerida ammendavalt pankrotiseaduses. Kuigi PankrS § 3 lg 2 kolmandast lausest, TsMS § 475 lg 1 p-st 122 ja § 4771 lg 2 teisest lausest lähtudes tuleb pankrotiavalduse tagamisele kui esialgse õiguskaitse abinõule kohaldada erireeglitega reguleerimata ulatuses tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagi tagamise kohta sätestatut, ei ole praegusel juhul tegemist pankrotiseaduses reguleerimata küsimusega. Seetõttu ei saa pankrotimenetluses kohaldada ka TsMS § 390 lg 1 esimest lauset, milles on poolele ette nähtud õigus esitada määruskaebus mh maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus tühistas hagi tagamise. Tõlgendust ei muuda see, et võlausaldaja taotles EL määruse alusel esitatud teisese maksejõuetusmenetluse avalduse tagamist (vt EL määruse ja teisese maksejõuetuse menetluse kohta ka Riigikohtu 21. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-11, p-d 14-22). Ringkonnakohtu määruse tühistamiseks ei ole seega alust. Küll on võlausaldajal õigus esitada uus pankrotiavalduse tagamise taotlus

11.Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium siiski vajalikuks märkida järgmist. Pankrotiavalduse tagamise abinõu tühistamine välisriigi saneerimisnõustaja kinnituse tõttu konto avamise vajalikkusest välisriigis saneerimismenetluse toimingute tegemiseks võib olla õigustamatu ja Eesti võlausaldajate suhtes ebaõiglane. EL määrus ei näe ette tagamisabinõude tühistamist põhjusel, et nn külmutatud vara on vajalik teises riigis toimuvas põhimaksejõuetusmenetluses, mistõttu on määratud tagamise abinõu võimalik tühistada vaid riigisisese õiguse järgi. Sellele ei ole maakohus aga tuginenud, viidates üksnes Soome saneerimisnõustaja seisukohale. Seejuures on maakohus jätnud märkimata, millisele kohtule esitatud dokumendile ta tugineb. EL määruse art 18 lg 1 esimese lause järgi võib põhimaksejõuetusmenetluse likvideerija kasutada teises liikmesriigis kõiki talle menetluse algatanud riigi seadusega antud õigusi tingimusel, et selles liikmesriigis ei ole algatatud teist maksejõuetusmenetlust ega võetud maksejõuetusmenetluse algatamiseks esitatud taotluse alusel takistavaid kaitsemeetmeid. Sellest järeldub, et põhimaksejõuetusmenetluse likvideerija ei saa vaidlustada teiseses menetluses määratud avalduse tagamise abinõusid. Alles teisese menetluse hilisemates etappides tekivad likvideerijal EL määruse art-tes 33 ja 34 sätestatud õigused, mh õigus taotleda menetluse peatamist.
12.Lisaks märgib kolleegium, et PankrS § 3 lg 2 kolmandast lausest, TsMS § 475 lg 1 p-st 122 ja § 4771 lg 2 teisest lausest ning § 386 lg-st 3 nende koostoimes lähtudes tuleb enne pankrotiavalduse tagamise tühistamist anda võimalikele puudutatud isikutele seisukoha esitamise võimalus.
13.Kuna pankrotiavalduse tagamise taotluse kohta tehtud määrus ei lõpeta menetlust, ei määra kolleegium kindlaks menetluskulude jaotust. Kulujaotus lahendatakse teisese maksejõuetuse avalduse lahendamise menetluses (vt ka Riigikohtu 4. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-11, p-d 811).
14.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Villu Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.