Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-103-11 Tartu, 16. november 2011. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu Osaühingu VASAALIA (pankrotis) hagi kohtutäitur Oksana Kutšmei, Ektornet Commercial Estonia OÜ ja Swedbank ASi vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 13. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 210-46534 Osaühingu VASAALIA (pankrotis) määruskaebus Hageja osaühing VASAALIA (pankrotis) (registrikood 10005493), esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi Kostja kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe Kostja Ektornet Commercial Estonia OÜ (registrikood 11638935) Kostja Swedbank AS (registrikood 10060701) 17. oktoober 2011. a, kirjalik menetlus
3.Tagastada Kalev Koortile 4. mail 2011 Osaühingu VASAALIA (pankrotis) määruskaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Osaühing VASAALIA (pankrotis) (hageja) esitas 23. septembril 2010 Tartu Maakohtusse hagi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei vastu hageja suhtes toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus jättis 29. septembri 2010. a määrusega hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 15. oktoobril 2010 kooskõlas viidatud maakohtu määrusega hagi kohtutäitur Oksana Kutšmei, Ektornet Commercial Estonia OÜ ja Swedbank AS-i (kostjad) vastu 23. augustil 2010 hageja suhtes algatatud täiteasjas nr 084/2010/531 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus jättis 25. oktoobri 2010. a määrusega hagi uuesti käiguta ja andis tähtaja 175 000 krooni suuruse riigilõivu tasumiseks. Maakohus liitis 2. novembri 2010. a määrusega ühtsesse menetlusse OÜ Inkasso Center avalduse hageja pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-10-46662) ja Swedbank AS-i avalduse hageja pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-10-48389), ning andis ühendatud tsiviilasjale numbriks 210-46662. Sama määrusega nimetas maakohus hageja (võlgniku) ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo, kohaldas käsutuskeeldu võlgniku vara suhtes ja peatas võlgniku suhtes toimuva sundtäitmise.
2.Hageja esitas 15. novembril 2010 maakohtule menetlusabi taotluse, milles palus riigilõivust vabastamist hagi esitamisel, ja 19. novembril 2010 selle täiendused koos taotlusega tunnistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-d 182 ja 183 põhiseaduse vastaseks osas, millega nimetatud sätetes on piiratud menetlusabi andmine juriidilistele isikutele, mistõttu on välistatud
hageja õigus saada menetlusabi kohtusse pöördumisel.
3.Maakohus kuulutas 30. detsembri 2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-46662 välja hageja pankroti, ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.
4.Maakohus tegi 5. jaanuaril 2011 pankrotihaldurile järelepärimise, paludes halduril teatada, kas ta asub hageja kui pankrotivõlgniku asemel praeguses tsiviilasjas menetlusosaliseks. Maakohus selgitas, et hagiavaldus on jäetud 25. oktoobri 2010. a määrusega käiguta, hagejale on antud tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja hageja on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Pankrotihaldur teatas 31. jaanuaril 2011, et tulenevalt pankrotitoimkonna 25. jaanuari 2011. a otsusest ei astu haldur praeguse asja menetlusse ning võlgnikul on õigus jätkata soovi korral hagejana.
5.Hageja teatas 2. veebruaril 2011 maakohtule oma soovist praeguses tsiviilasjas menetlusosalisena jätkata. Ta esitas täiendavad selgitused ja tõendid ning palus menetlusabi taotluse rahuldada. Hageja esitas 10. veebruaril 2011 täiendavad põhjendused talle menetlusabi andmiseks ning taotluse kontrollida riigilõivu määra suuruse põhiseaduspärasust.
6.Tartu Maakohus keeldus 10. veebruari 2011. a määrusega hageja hagiavaldust kostjate vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks menetlusse võtmast. Maakohus tugines pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p-le 2 ja § 43 lg-le 1 ning leidis, et võlgnik saab halduri teadmisel jätkata iseseisvalt kohtumenetluses, mis on alanud enne pankroti väljakuulutamist. Haldur on kohtule teatanud, et ta ei astu võlgniku asemel tsiviilasja menetlusse ning et võlgnikul on õigus jätkata soovi korral hagejana. Praeguses asjas ei ole kohtumenetlus alanud enne pankroti väljakuulutamist ning seetõttu ei ole PankrS § 43 lg 1 kohaldamine hageja suhtes võimalik. Hagi esitamist ja hagi menetlusse võtmise otsustamist võib piiritleda kui asja algatamise etappi. Kui kohus jätab hagi käiguta, siis asja ei ole algatatud ja hagi jääb ootele. Praeguses asjas on hagi jäetud käiguta, hagi ei ole võetud kohtumenetlusse ega toimetatud kätte kostjatele. Kuivõrd haldur ei ole kasutanud õigust olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks ja praeguse ajani ei ole kohtumenetlus tsiviilasjas alanud, ei saa hageja iseseisvalt menetlust jätkata ning hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.
7.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks hagi menetlusse võtmise staadiumis. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tartu Ringkonnakohus jättis 13. aprilli 2011. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et kuigi vaidlustatud määrusest ei nähtu, millisel alusel keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast, nähtub määruse põhjendustest, et maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel. Viidatud sätte kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. TsMS § 3401 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et hageja hagiavaldus ei olnud veel menetlusse võetud, kuna tasumata oli riigilõiv ja maakohus oli andnud 29. septembri ja 25. oktoobri 2010. a määrustega
hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks). PankrS § 43 lg 1 käsitleb olukorda, kus kohtumenetlus on alanud enne pankroti väljakuulutamist. Märgitud sättest järeldub, et kui haldur menetlusse ei astu, siis võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. PankrS § 35 lg 1 p 2 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Kuivõrd hagi ei olnud veel menetlusse võetud, st hagi ei olnud veel kohtumenetluses PankrS § 43 lg 1 tähenduses, siis ei olnud hagejal sellest sättest tulenevalt õigust hagi esitada ning maakohus keeldus põhjendatult hagi menetlusse võtmast. Tähtsust ei ole siinjuures sellel, et hagiavaldus oli kohtule esitatud enne, kui kuulutati välja hageja pankrot. Maakohus oleks saanud hagi menetlusse võtta üksnes siis, kui haldur oleks menetlusse astunud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Määruskaebuses palub hageja maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ja teha uus määrus, millega saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks hagi menetlusse võtmise staadiumis. Hageja palub kontrollida TsMS-de § 182 ja 183 põhiseaduspärasust osas, millega nimetatud sätetes on piiratud menetlusabi andmine juriidilistele isikutele, mis välistab hageja õiguse saada oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumisel menetlusabi. Samuti palub hageja kontrollida TsMS § 126, § 133 lg 1 ja § 137 ning riigilõivuseaduse § 57 lg-te 1 ja 19 ning lisa 1 nende koostoimes põhiseaduspärasust ning TsMS § 190 lg 4 põhiseaduspärasust. Hageja leiab, et ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui leidis, et hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel menetlusse võtmata. Praeguses asjas ei esine TsMS §-s 371 sätestatud aluseid hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et hagejal ei olnud hagi esitamise õigust ning hagi võis esitada üksnes pankrotihaldur. Ringkonnakohus kohaldas valesti PankrS § 43 lg-t 1. See säte ei andnud õigust hagi menetlusse võtmisest keelduda olukorras, kus enne pankroti väljakuulutamist oli esitatud hagi ning menetlusabi taotlus ja hageja oli vaidlustanud talle menetlusabi andmist välistavad sätted. Praeguses asjas oli kohtumenetlus alanud hagi esitamisega.
10.Vastuses määruskaebusele leiab kohtutäitur Oksana Kutšmei et hagejal ei ole kaebeõigust, samuti ei pea kohtutäitur kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Ektornet Commercial Estonia OÜ hageja määruskaebusele ei vastanud. Swedbank AS ei vastanud hageja määruskaebusele nõuetekohaselt.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et hageja määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel läbi vaatamata.
12.Kohtud leidsid õigesti, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 371 lg 1 p 12 järgi. PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Tartu Maakohus kuulutas 30. detsembri 2010. a määrusega välja hageja pankroti. Alates selle määruse jõustumisest ei olnud hageja juhatuse liikmetel
hageja esindamise õigust. Kuna hageja esindamise õigus on alates maakohtu eelnimetatud määruse jõustumist pankrotihalduril ning pankrotihaldur ei ole soovinud osaühingut VASAALIA hagi esitamisel esindada, siis oli hagi menetlusse võtmine TsMS § 371 lg 1 p 12 järgi võimatu.
13.Hageja leiab ebaõigesti, et hagi menetlemine on võimalik tulenevalt PankrS § 43 lg-st 1 (enne
24.märtsi 2011 kehtinud sõnastuses). PankrS § 43 lg 1 esimese lause järgi võib haldur astuda menetlusse võlgniku seadusliku esindajana juhul, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis on seotud pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna. PankrS § 43 lg 1 teise lause järgi võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna, kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu. Praegusel juhul ei olnud hagi kohtumenetluses läbivaatamisel ajal, mil kuulutati välja hageja pankrot. Hagi läbivaatamise staadium PankrS § 43 lg 1 mõttes algab hagi menetlusse võtmisest kohtu määrusega TsMS § 372 lg 1 järgi. Praegusel juhul ei ole hagi siiamaani võetud selle sätte järgi kohtu menetlusse. Seega ei tulnud PankrS § 43 lg-t 1 praegusel juhul kohaldada.
14.TsMS § 682 lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. Tulenevalt TsMS §-st 695 kehtib nimetatud säte ka määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus. Riigikohtul on ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt Riigikohtu 10. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-08, p 12). TsMS § 696 lg 1 järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 372 lg-s 5 sätestatakse, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse TsMS § 371 lg 1 p-des 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. Määruse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel, s.o põhjusel, et õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Nimetatud sätetest tulenevalt ei olnud hagejal õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust ning Riigikohus on määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud. Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav, tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.
15.Kuna hageja määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tagastada. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Kalev Koort. Hageja on TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb tagastada Kalev Koortile. Henn Jõks, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.