Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

2-10-6648 kaotusega tuleb hagejal kõik menetluskulud tagasi maksta. Hageja peab riigi poolt määratud advokaadi tasu 249,29 eurot igati õiglaseks. Samas jääb arusaamatuks, kuidas saab olla kostja advokaadi tasu nii palju kordi suurem s.o 2 100 eurot, kuigi töömaht ühes ja samas tsiviilasjas on praktiliselt võrdne. Hageja peab sellist kostja poolset nõuet ebaõiglaseks ja põhjendamatuks. Samas ei ole usutav, et kostja tasus oma esindajale ühekordse maksena ja nii suure summa sularahas, mis tekitab kahtlust selle päritolus. 07.07.2011 esitas kostja lepinguline esindaja Katrin Veldi Harju Maakohtule avalduse tsiviilasjas 2-10-6648 menetluskulude välja mõistmiseks. Avalduses on kostja menetluskuluna, mida kostja palub hagejalt välja mõista, näidatud kokku summas 2 100 eurot, millega hageja ei saa nõustuda, kuna see ei ole mõistlik. Hagejana leian, et kuigi kostja puhul on tegemist esindajaga, kes osutab õigusteenuseid ja kellel on juriidiline kompetents, on õigusteenuste osutamiseks kulutatud aja hulk liialt suur ning ta ei jätnud võimalust kompromissideks. Nii on ta arvestanud vastuse koostamiseks 3 tundi, samas kui hagimaterjalidega on eelnevalt juba 1,5 tundi tutvutud. Samuti vastus hagi täiendustele ning vastus hageja tõenditele, mis sisuliselt seonduvad esmalt esitatud hagi nõudega, on kokku aja kulu 5,5 tundi, mis ei saa olla proportsionaalne hagi esemeks olevaid asjaolusid arvestades. Ei saa kuidagi nõustuda sellega, et kostja esindaja esitab menetluskulud kokku summas 2 100 eurot olukorras, kus ta ise kohtuistungil, (kus kohus andis aega kompromissiks) sellega ei nõustunud, millest aga omakorda sõltub menetluskulude suurus. Samal istungil oli kostja huvitatud sellest, et hageja loobuks oma nõudest ning selle tulemusel ta oli nõus loobuma menetluskulude nõudest hoopiski. Hageja küsimuse peale kulude suuruse kohta vastas kostja esindaja kohtuistungil, et see on 24 000 krooni, mis on 1 534,52 eurot, mitte aga 2 100 eurot nagu nähtub taotlusest. Kostja avalduses märgitud kulud lepingulisele esindajale on kokku 1 200 krooni, millega hageja ei saa nõustuda ka põhjusel, et tema sissetulekut arvestades, ei ole seda võimalik tasuda. Kuna hageja ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension, mis tuleneb sügavast nägemispuudest, siis selliste summade tasumine on praktiliselt võimatu, kuna praegu juba napib igapäevaseks toimetulekuks. Nimetatud pensionist peab hageja toetama veel õpinguid jätkavat tütart. Seega palub hageja südamest austatud kohut kõiki asjaolusid arvestades jätta rahuldamata kostja VSpõhjendamatult suur esindaja tasu nõue. Kohus edastas 23.08.2011.a. kostjale hageja vastuväite ning andis kostjale hageja vastuväite osas seisukoha esitamiseks tähtaja 20 päeva nimetatud menetlusdokumendi kättesaamisest. VSesitas 24.08.2011.a. seisukoha vastuväite osas kohtule ja hagejale. Vastuse kohaselt, kostja jääb 07.06.2011 esitatud taotluse juurde ning palub välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-6648 TsMS §§ 162 lg 1 ja 174 lg 1 alusel taotluses toodud põhjustel 2 100 eurot sh käibemaks, mis on tasutud õigusabi teenuse osutajale, koos käibemaksuga. Lähtuvalt hageja vastuväidetest esitab kostja oma vastuse:

2-10-6648 sissetulekust. Hagi nõue oli 50 000 eesti krooni ehk 3 195,58 eurot. VV määruse nr 137, mis on vastu võetud 04.09.2008, kohaselt on lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks antud juhul maksimaalselt 1 600 eurot. Nimetatud piirmäärad on avaldatud ja seega kättesaadavad kõigile ning seeläbi hagejale ette teada, kui hageja kohtumenetluse alustamiseks hagi esitas. Seega hagi esitamisel pidi hageja arvestama asjaoluga, et hagi rahuldamata jätmisel tuleb hagejal kanda kostja menetluskulud. 24.05.2011 Harju Maakohtu otsusest nähtub antud tsiviilasjas, et kohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda. Seetõttu on kostja esitatud menetluskulude taotlus põhjendatud. Kostja esitas vastava taotluse tegelikult kantud kulusid kajastades täies ulatuses, kohtu pädevus on otsustada kehtiva seadusandluse alusel, millises summas täpselt jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Oluline ei ole siinjuures asjaolu, kas kostja tasus õigusabikulude eest korraga või ositi või sularahas või pangaülekandega. Antud juhul leppisid kostja ja tema esindaja kokku, et kostja tasub kõikide menetluskulude eest korraga pärast kohtumenetluse lõppu so pärast kõigi õigusabikulude lõplikku selgumist korraga sularahas.

2-10-6648 (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 50 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni. VS taotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 2 100 eurot e. 32 857,86 krooni. Kostja poolt taotletav lepingulise esindaja kulu ei ole vastavuses hagiavalduse esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja kulude hüvitamise piirmääraga. - TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. VSon menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitanud tähtaegselt, avalduses taotleb kostja lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 2 100 eurot. Lähtudes eeltoodust ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel tähendust asjaolul, et kostja on varem nimetanud menetluskulude suuruseks mõne muu summa. - Kohtunikuabi jätab tähelepanuta kõik tsiviilasja sisu puudutavad seisukohad, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses lahendab kohus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud kohtulahendi alusel. - Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud võimalust arvestada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses menetluskulude põhjendatuse hindamisel menetlusosaliste majanduslikku seisundit. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. - Lepinguline esindaja on kohtumenetluses osutanud kostjale õigusabi 17,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot summas 1 750 eurot, millele lisandub käibemaks 350 eurot, kokku 2 100 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: 28.07.2010 hagimaterjalidega tutvumine 1,5 tundi 150 eurot 28.07.2010 vastuse koostamine hagiavaldusele 3 tundi 300 eurot 16.09.2010 hageja vaidega tutvumine 1 tund 100 eurot 06.10.2010 tunnistaja taotluse koostamine 0,5 tundi 50 eurot 15.10.2010 esindamine kohtuistungil 0,5 tundi 50 eurot 01.02.2011 vastuse koostamine hagi täiendusele 3 tundi 300 eurot 07.02.2011 esindamine kohtuistungil 1,5 tundi 150 eurot 31.03.2011 vastuse koostamine hageja tõenditele 2,5 tundi 250 eurot 07.04.2011 tutvumine hageja vastusega 1 tund 100 eurot 04.05.2011 esindamine kohtuistungil 3 tundi 300 eurot Objekti vaatlused kahel korral on teostatud tasuta. Tsiviilasja toimiku andmetel, lisaks eelloetletud toimingutele on kostja lepinguline esindaja esitanud 02.05.2011.a. kostja taotluse dokumentaalsete tõendite esitamiseks (tlk 167-172) ja 07.07.2011.a. menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Tsiviilasjas toimus 3 kohtuistungit (vahetu istungiaeg kokku 4 tundi ja 48 minutit), kostja lepinguline esindaja on kohtuistungitel osalenud. Kõik menetluskulude nimekirjas loetletud menetlusdokumendid on tõendatud tsiviilasja toimiku materjalidega. Kohtunikuabi peab kohtumenetluses põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja õigusabi toiminguid ning menetlusdokumente, mida kohus on hagimenetluses aktsepteerinud, samuti nende kogumiseks ja ettevalmistamiseks tehtud toiminguid ja vastavat ajakulu mõistlikus ulatuses. Kohtunikuabi leiab, et õigusabi osutamine oli põhjendatud ja vajalik 17,5 tunni ulatuses. Kohtuvaidluse asjaolusid (menetlusaeg, kohtuistungite arv, esitatud menetlusdokumendid) arvestades peab kohtunikuabi põhjendatud ja vajalikuks VSile õigusabi osutamist 17,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot summas 2 100 eurot (32 857,86 krooni) koos käibemaksuga.

2-10-6648 Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 50 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni. Lähtudes eeltoodust tuleb hagejal kostjale hüvitada lepingulise esindaja kulud summas 25000 krooni e. 1 597,79 eurot - Kohus määrab kostja menetluskulud kindlaks summas 1 597,79 eurot (25 000 krooni). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 138, § 144, § 173 - § 178, § 466, § 661

Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.