2-11-39211
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. november 2011. a Põlva
Tsiviilasja number
2-11-39211
Tsiviilasi
E. V. (H. T. ) S. L. , E. LI. L. 1913,71 euro solidaarse väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: E. V. . T. ), asukoht xxxxx xxx xxxxx xxxxx Esindajad: K. M. , postiaadress xxxxx xxx xxxxx xxxxx. E-post: K. K. , postiaadress xxxxx xxx xxxxx xxxxx. E-post: Kostjad: 1) S. L. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx-xxx xxxxx xxxxx 2) E. L. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx 3) I. L. , isikukood xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xx-xxx xxxxx xxxxx
esindajad
Tsiviilasja hind
1722,12 eurot
Kirjalik menetlus
2-11-39211
Edasikaebamise kord Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS (endise nimega Hansapank AS) ja S. L. 11.09.2007 õppelaenulepingu nr 07-165322-OL (edaspidi leping), millega Swedbank AS andis kostjale laenu summas 25 000 krooni, mis kanti laenusaajale üle ühes osas 03.10.2007. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevat kohustuste täitmise tagamiseks vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 19 lg 1 sõlmisid kostjad E. LI. L. käendajad) 19.09.2007.a. Swedbank AS-iga limiteeritud käenduslepingud. Juhindudes ÕÕS § 18 ja lepingus kokkulepitust, tekkis kostjal kohustus hakata laenusummat ja sellest tulenevat intressi pangale tagasi maksma. Swedbank AS edastas kostjale maksegraafiku ning 01.03.2009 edastati kostjatele palve tasuda tekkinud võlgnevus. Kostjad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis Swedbank AS tuginedes ÕÕS § 21 lg 1, hagejalt riigitagatise rakendamist, mille hageja ka täitis. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal ÕÕS § 21 lg 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Kokku taotleb hageja kostjatelt sõlmitud õppelaenulepingu nr 07-165322-OL alusel 1913,71 euro väljamõistmist, millest on: 1) tagastamata laenusumma 1722,12 eurot; 2) tasumata intress 191,59 eurot; Õppelaenulepingust nr 07-165322-OL tulenevaid kohustusi täitnud ei ole. Kostja vastuväited
2 (4)
2-11-39211
Kostjad on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 14.09.2011 (tl 28-30), kuid kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjaid hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl.1-2). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostjad, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjatele kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjatele tähitud kirjaga postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale I. L. isiklikult(tl 28), E. L. abikaasale(tl 29) ja S. L. isale (tl 30). Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS §-de 312 lg 1 ja 313 lg 1 ja lg 2 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, kohus on neid hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 3 (4)
2-11-39211 VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist); kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Alates 01.01.2011. a on Eesti Vabariigis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada euroks, jagades need 15,6466-ga. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1913,71 eurot, millest on 1722,12 eurot tagastamata laenusumma ja 191,59 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist kostjate poolt. Vastavalt TsMS § 145 on E. V. menetlusosaline vabastatud riigilõivu ja kautsjoni tasumisest.
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak
Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.