Otsuse avalikult teatavaks- 28. oktoober 2011, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-15195
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu hagi Rivo Mihkelsaare, Virgo Veiksalu ja Renee Kerna vastu 1367,91 euro nõudes
Tsiviilasja hind
1188,05 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu (registrikood 70000740; asukoht Munga 18, 50088 esindajad Tartu; e-post [email protected]), esindaja Kaur Kittus, e-post [email protected]; kostja Rivo Mihkelsaar (isikukood 38311132755; elukoht
1.Rahuldada Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu hagi Rivo Mihkelsaare, Virgo Veiksalu ja Renee Kerna vastu.
2.Välja mõista Rivo Mihkelsaarelt 1367,91 eurot (põhinõue 1188,05 eurot ja intress 179,86 eurot), millest solidaarselt Virgo Veiksalu ja Renee Kernaga 1118,45 eurot, Eesti Vabariigi kasuks. Väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220002255018 AS SEB Pangas.
4.Välja mõista solidaarselt Rivo Mihkelsaarelt, Virgo Veiksalult ja Renee Kernalt riigilõiv 255,64 eurot riigituludesse. Anda kostjatele tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 AS SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber mõlema konto puhul 2900078538, selgitus „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-11-15195“) 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kostjate suhtes kohtutäituri kaudu. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjatel tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates
kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Rivo Mihkelsaar, Virgo Veiksalu ja Renee Kerna võivad kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kostja Rivo Mihkelsaar sõlmis õppelaenu saamiseks AS-ga SEB Pank (endine AS Eesti Ühispank) 24.11.2004 õppelaenulepingu nr S040007532, mille alusel laenas pank laenusaajale 17 500 krooni (1118,45 eurot). Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenu summalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega kostjad Virgo Veiksalu ja Renee Kerna nende ja panga vahel 24.11.2004 sõlmitud käenduslepingute alusel limiteeritud summas 17 500 krooni (1118,45 eurot). Laenusaajal tekkis kohustus hakata laenusummat ja sellest tulenevat intressi pangale tagasi maksma ning selleks edastas pank Rivo Mihkelsaarele maksegraafiku. Kuna laenusaaja ja käendajad ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, nõudis pank hagejalt riigitagatise rakendamist. Hageja täitis panga ees oma kohustuse, mistõttu on hagejal tekkinud nõudeõigus kogu tema poolt pangale tasutud summa ulatuses kostjate vastu. Hageja on pöördunud võlgnevuse tasumiseks laenusaaja ja käendajate poole. Kuivõrd võlgnevust hagejale tasutud ei ole, siis palub hageja, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1367,91 eurot (põhinõue 1188,05 eurot ja intress 179,86 eurot perioodi 05.04.2008 kuni 31.03.2011 eest).
2.Kohus kohustas kostjaid 06.04.2011 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 37). Kohus hoiatas, et kui kostjad kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on Rivo Mihkelsaarele kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega 12.04.2011 (tl 40). Renee Kerna menetlusdokumendid on kätte toimetatud abikaasale K.K. 08.04.2011 edasiandmiseks kostjale (tl 39) ja Virgo Veiksalu menetlusdokumendid on kätte toimetatud emale A.K. 28.09.2011 edasiandmiseks kostjale (tl 64). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid Renee Kernale ja Virgo Veiksalule kättetoimetatuks. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kostja Rivo Mihkelsaar on 20.04.2011 elektronkirjas teatanud, et on nõus hagisumma tasuma osamaksete kaupa (tl 41). Kohus selgitab, et osamaksetena on võimalik tasuda ka kohtuotsuse alusel väljamõistetud summat, kuid selleks tuleb kostjal pöörduda hageja poole. 2(4)
3.Hageja esitas 27.10.2011 kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, kui kostjad ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
5.TsMS § 444 lg 4 alusel piirdub kohus kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
6.Õppetoetuste ja õppelaenuseaduse (ÕÕS) § 21 lg 1 kohaselt kui laenusaaja ei ole ÕÕS §-s 18 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. ÕÕS § 21 lg 2 sätestab, et kui riik on ÕÕS § 21 lg-s 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. ÕÕS § 21 lg 3 kohaselt maksab riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt laenusaaja või tema käendaja riigile intressi viis protsenti aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 396 lg-le 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
7.Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 24.11.2004 õppelaenulepingust nr S040007532, laenukonto liikumistest, 24.11.2004 käenduslepingutest, 02.11.2007 laenusaajale väljastatud maksegraafikust, 12.12.2007 panga teatistest laenusaajale ja käendajatele, 24.01.2008 taotlusest riigitagatise realiseerimiseks, õppelaenuvõlglaste nimekirjast 24.01.2008 seisuga, maksekorraldusest kohustuse täitmise kohta, hageja 06.03.2008 võlgnevuse teatistest laenusaajale, laenusaaja 24.03.2008 avaldusest, hageja 27.03.2008 teatisest Virgo Veiksalule, kokkuleppest võlgnevuse tasumiseks koos maksegraafikuga ja hageja 21.01.2009 teatistest käendajatele (tl 6-30).
8.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kuivõrd käendajate vastutus on piiratud rahasummaga 17 500 krooni, so 1118,45 eurot, siis tuleb hageja kasuks välja mõista Rivo Mihkelsaarelt 1367,91 eurot, millest 1118,45 eurot solidaarselt Virgo Veiksalu ja Renee Kernaga.
3(4)
9.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (TsMS § 165 lg 3). Kuna Eesti Vabariik kui menetlusosaline on TsMS § 145 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest, siis tuleb kostjatelt TsMS § 179 lg-te 1 ja 5 alusel välja mõista riigilõiv 255,64 eurot riigituludesse (hagilt hinnaga 1188,05 eurot on tasumisele kuuluv riigilõiv 255,64 eurot).
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.