Kohtulahend

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

12.10.2011.a saabus Harju Maakohtusse kohtutäituri Elin Vilippus avaldus, milles palutakse lubada kohtutäituril ja kohtutäituri abil VK koos varaga tutvuda soovivatel potentsiaalsetel huvilistel siseneda XXX, Tallinn eluruumi kohtutäituri poolt kindlaks määratud ajal 17.10.2011.a kell 17:30, eesmärgiga tutvuda varaga, kuni kinnisasja müümiseni läbi enampakkumise. Avaldus jõudis Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja 13.06.2011. Avalduse kohaselt on kohtutäituri Elin Vilippus menetluses võlgniku NG vastu algatatud täiteasi võlgnevuse 1 581,38 euro sissenõudmiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tartu Maakohtu 23.03.2009.a otsus kriminaalasjas nr 1-08-3319 ja sissenõudja Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) täitmisavaldus võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud 21.07.2009.a TsMS § 326 alusel ja täiendavalt 18.08.2011.a võlgniku isale SG’le. Täitedokumendis märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. Täitmisteate kättesaamist kinnitab asjaolu, et 27.07.2009.a on võlgnik esitanud kohtutäiturile avalduse võlasumma tasumiseks maksegraafiku alusel. 03.03.2010.a koostati võlgnikule kuuluva kinnisasja nr XXX (XXX, Tallinn) kinnisasja arestimise akt ning toimetati kätte võlgniku isale 21.09.2010.a. 27.09.2010.a saadeti võlgnikule esimese enampakkumise kuulutus ning teatis, millega teavitati võlgnikku enampakkumisest ning paluti võimaldada varaga tutvumine kuulutuses märgitud ajal. 25.10.2010.a kell 10:30 toimus

2-11-48693 võlgnikule kuuluva vara enampakkumine alghinnaga 15 019,24 eurot, mis nurjus. 04.04.2011.a kell 14:00 toimunud kordusenampakkumine alghinnaga 11 200 eurot nurjus. 18.10.2011.a kell 10:00 on välja kuulutatud kordusenampakkumine alghinnaga 10 000 eurot. Kordusenampakkumise kuulutuse koos viitega kinnisasjaga tutvumise aja kohta saadeti 12.09.2011.a võlgniku registrijärgsele aadressile XXX, Tallinn ja 27.07.2009.a võlgniku poolt avalduses märgitud aadressile XXX, Tallinn. Kohtutäituri poolt määratud esimesel ajal 11.10.2011.a kell 18:00 võlgnik ei võimaldanud huvilistele varaga tutvuda, kuna korteri ust ei avatud. Võlgniku teadaolev telefoninumber XXX oli välja lülitatud. Täitetoimingu juures viibisid manukatena korteri ostuhuviline MP(tel XXX) ja KÜ juhatuse esimees ÜV(tel XXX). Täitetoimingu kohta koostas kohtutäituri abi VK akti. Oma tegevuse ning tegevusetusega on võlgnik takistanud täitemenetluse läbiviimist ning hoidnud kõrvale täitemenetlusest. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et potentsiaalsed huvilised saaksid varaga tutvuda. Kui võlgnik oleks sisenemisega nõus või oleks muu võimalus kinnisasja ülevaatamiseks, puuduks kohtutäituril avalduse esitamiseks õiguskaitsevajadus. Alust eeldada, et võlgnik ei ole täitemenetlusest teadlik, kohtutäituril puudub. Varaga tutvumise mittevõimaldamise läbi vähendab võlgnik vara reaalseid müügivõimalusi ja seeläbi on kohtutäitur sunnitud vara ümberhindama. Samuti rikub võlgnik oma tegevusega sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit, et sissenõutav summa rahuldada. Varaga tutvumise mittevõimaldamisega tekitab võlgnik ka olukorra, kus vara hind pidevalt langeb ning pärast reaalset müüki jäävad võlgnikul sissenõudja ees järjest suuremad kohustused. Täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda võlgniku valduses olevasse ruumi, et võimaldada potentsiaalsetel huvilistele varaga tutvumine kohtutäituri poolt kindlaks määratud aegadel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ja ei esine avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS §-st 475 lg 2 lahendab kohus käesolevat avaldust hagita asjana. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 2 sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg 3 järgi on nimetatud talumiskohustus ka isikutel, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on kinnisasja aadressil XXX/XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) omanik võlgnik NG. Kohtutäituri avalduses esitatud asjaolude kohaselt on võlgnik oma tegevuse ning tegevusetusega takistanud täitemenetluse läbiviimist ning hoidnud kõrvale täitemenetlusest. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et potentsiaalsed huvilised saaksid varaga tutvuda. Lähtudes TMS § 52 lg-s 1 sätestatust, toimub täitemenetluses võlgniku varale sissenõude pööramine vara arestimise ja müümise kaudu. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on põhjendatud määrusega kohtutäiturile ja kohtutäituri abile VKTMS § 28 lg 2 kohase loa andmine. Varale juurdepääsu mittevõimaldamisega takistab võlgnik täituril kinnisasja müümiseks vajalike toimingute teostamist. Täitemenetluse jätkamiseks on täituril vajalik siseneda võlgnikule kuuluvatesse ruumidesse aadressil XXX/XXX, Tallinn, võimaldamaks potentsiaalsetel ostjatel tutvuda müüdava varaga, määratlemaks reaalset ostuhuvi täitemenetluse läbiviimise objektiks oleva vara suhtes ja

tagamaks lõppkokkuvõttes vara müügi õnnestumise. Efektiivse ja võimalikult väikeste kuludega täitemenetluse läbiviimiseks peaks heauskselt käituv võlgnik täituriga vajalikul määral koostööd tegema. Käesoleval juhul aga nähtub täituri poolt esitatust, et võlgnik ei ole võimaldanud kohtutäituril korduvatele pöördumistele vaatamata ruumidesse siseneda. Siiski ei saa kohtu hinnangul võlgniku huve ja õigusi piirata rohkem kui see on konkreetse täitetoimingu tegemiseks vajalik. Lähtuvalt kohtule esitatud avaldusest on võlgniku ruumidesse sisenemine käesoleval juhul vajalik 18.10.2011.a välja kuulutatud enampakkumise (kordusenampakkumise) läbiviimiseks. Enampakkumine toimub asja materjalidest nähtuvalt 18.10.2011.a kell 10:00. Seda arvestades piirab kohus ajaliselt vastavalt ka käesoleva määrusega antava loa kestvust. Eeltoodut arvestades tuleb kohtutäituri Elin Vilippus avaldus rahuldada osaliselt ning anda kohtutäiturile ja kohtutäituri abile VK luba siseneda täiteasja nr 022/2009/4921 raames ilma võlgniku NG nõusolekuta võlgnikule kuuluvasse eluruumi, mis on aadressil XXX/XXX, Tallinn asuva korteriomandi oluliseks osaks, ajavahemikus 17.10.2011.a kell 17:30 kuni 18.10.2011.a (k.a), koos eelnimetatud isikutega on õigus eluruumi siseneda ka varaga tutvuda soovivatel potentsiaalsetel ostjatel.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.