2-09-55165
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunikuabi Määruse tegemise aeg ja koht
Nona Alas 12.10.2011 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-55165
Tsiviilasi, hageja nõue
SK avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: LB(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja: SK(isikukood XXX elukoht XXX) Seaduslik esindaja: LB(isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja: Irina Bušujeva (Sihtasutus SAK Fond ) Kostja: S Š (isikukood XXX, elukoht XXX)
Resolutsioon
2-09-55165 need välja mõistmata ja jätta kohtukulud poolte kanda. Kostjal olid kohtuprotsessi poolena samuti kulutused kuigi kostjal ei olnud võimalik palgata endale esindajat. Seevastu hageja ei osalenud ise kohtuistungil ja tegi seda esindaja kaudu, millest kostja saab aru, et hageja võis endale antud kulutusi lubada. Kohus on oma otsusega asja rahuldanud osaliselt. Arvestada tuleb ka seda, et üldjuhul ei ole õigusabi elatise nõudes tingimata vajalik, sest kohus ei jäta last elatiseta. On ainult kohtu otsustada, milline oleks antud juhul olnud kohtuotsus ilma nimetatud hageja kulutusi tegemata ja kas see oleks oluliselt teistsugune olnud. Kostja palub, et kohus võiks kõiki asjaolusid kaaludes jätta kohtukulud poolte kanda. Kohus edastas kostja vastuväite hagejale 06.09.2011.a. SK(lepinguline esindaja I.B ) esitas vastuväite osas seisukoha 22.09.2011.a. kohtule. Vastuse kohaselt, hageja vastuväites nimetatuga ei nõustu. Kostjal olid menetluses 2 esindajat, mis nähtub toimiku materjalidest. Sellest tulenevalt väär on kostja seletus, nagu ta ei saanud endale esindajat võtta. Kohtuotsus jõustus, seega pooltel ei ole õigust arutada menetluskulude kandmise viisi. Kui kohus oleksid hagi rahuldanud osaliselt, siis ka menetluskulude jaotisest see ka tuleksid. Arutatavas asjas kohus rahuldas hagi, võttes arvesse hageja nõusoleku vähendada elatise summat miinimummäärani (kohtuotsuse lk 3), seega hageja sai seda, millest taotles. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses nimetatud toimingud olid vajalikud ja hageja palub avaldus rahuldada täielikult. Kohus edastas hageja seisukoha kostjale teadmiseks 07.10.2011.a. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Harju Maakohtu 30.03.2011.a. otsus jõustus 30.04.2011.a. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei saa muuta kohtuotsuses märgitud menetluskulude jaotust. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses lahendab kohus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud kohtulahendi alusel. - TsMS § 217 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. SK seaduslik esindaja LB on 22.02.2010.a. volitanud esindama Irina Bušujeva. Esindaja volikiri ja esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastavust tõendav dokument on tsiviilasja toimikus (lk 97-98). Samuti on kostjal S Šari olnud käesoleva tsiviilasja kohtumenetluses lepinguline esindaja, Anastasia Nezgovorova (volikiri tlk 165-166). Menetlusosalisel on õigus tasuda lepingulisele esindajale esinduse eest kokkulepitud tunnihinna alusel ja tingimustel ning teisel menetlusosalisel on võimalik ette näha kulusid Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmääras. - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigikohus on 15.10.2009.a. kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 asunud seisukohale (p 15), et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. 22.10.2009.a esitas alaealise SK seaduslik esindaja LB Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S Š elatise 3000 krooni alates 22.10.2009.a saamiseks. 21.01.2010.a esitas S Šari elatisnõudele vastuväite. 25.01.2010.a anti SKmaksekäsu kiirmenetluse avaldus üle hagimenetlusse. Nõuetele vastav põhjendatud hagiavaldus esitati 01.03.2010.a. Harju Maakohus
2-09-55165 võttis hagi menetlusse 09.03.2010.a. Esitatud hagi kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista elatis 2700 krooni kuus alates 01.03.2009.a, elatise palub välja mõista koos tulumaksuga s.o kokku 3 270 krooni. 19.04.2010.a kirjalikus vastuses kostja vastuväidetele vähendas hageja elatise määra summani, mida nõustus maksma kostja, so miinimummäärani 2175 kroonini. Küll aga palus hageja arvestada elatisele juurde tulumaksu ja koos tulumaksuga välja mõista elatis 2630 krooni alates 01.03.2009.a. Kohtuistungil taotles hageja kuni 30.06.2010.a kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.03.2009.a kuni hagi esitamiseni summas 3270 krooni, alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni 30.06.2010.a igakuiselt summas 3270 krooni ja alates 01.07.2010.a igakuuliselt 2700 krooni ilma tulumaksuta. Harju Maakohus tegi kohtuotsuse 30.03.2011.a., kohtuotsusega rahuldati hagi osaliselt. Kohtuotsuse kohaselt: 2. S Š mõisteti välja alates 01. märtsist 2009.a kuni 22.oktoobrini 2009.a tagasiulatuvalt enne hagi esitamist igakuine elatis 03.mail 1996.a sündinud poja SKülalpidamiseks miinimummääras 139 eurot (2175 krooni) LB kasuks.
2-09-55165 -vastuse hagiavaldusele koos lisadega analüüs 1 tund 40 minutit 167 eurot; -kohtuistungiks ettevalmistumine 40 minutit 66 eurot; -täiendava vastuse hagiavaldusele analüüs 45 minutit 75 eurot; -teiseks kohtuistungiks ettevalmistumine 20 minutit 33 eurot; -kohtuistungitest osavõtmine 220 eurot; -konsultatsioonid 50 minutit 83 eurot. Nimetatud õigusabi osutamine on tõendatud tsiviilasja toimikus asuvate materjalidega. Tsiviilasjas toimus 3 kohtuistungit, hageja lepinguline esindaja on osalenud kahel kohtuistungil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtunikuabi peab kohtumenetluses põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja nõupidamisi kliendiga ja õigusabi toiminguid ning menetlusdokumente, mida kohus on hagimenetluses aktsepteerinud, samuti nende kogumiseks ja ettevalmistamiseks tehtud toiminguid ja vastavat ajakulu mõistlikus ulatuses. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagi hind, menetlusaeg, esitatud menetlusdokumendid, asja arutamine kohtuistungitel) arvestades peab kohtunikuabi põhjendatuks ja vajalikuks hagejale õigusabi osutamist 6 tunni 45 minuti ulatuses ning tasu kohtuistungitel osalemise eest kokku summas 894 eurot (13 988,06 krooni). - Kohus määrab SKmenetluskulud kindlaks summas 938,10 eurot (14 678,08 krooni), millest 44,10 eurot (690,02 krooni) on koopiakulud ja 894 eurot (13 988,06 krooni) on lepingulise esindaja kulud. TsMS § 178 lg 1 kohaselt, menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 466 lg 3 kohaselt, määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.
Nona Alas kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.