Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
7.oktoober 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-10-19660
Tsiviilasi
Korteriühistu Väimela Põllu 3 hagi K. K. vastu võlgnevuse, summas 34 353 krooni (2195,56 eurot) nõudes
Tsiviilasja hind
1882,71 eurot 29458 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: korteriühistu Väimela Põllu 3 – registrikood 80112598, asukoht Põllu tee 3-11, Väimela alevik, Võru vald, 65501 Võru maakond Seaduslik esindaja: juhatuse esimees Kalle Palusoo Kostja: K. K. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista K. K. korteriühistu Väimela Põllu 3 kasuks 2195 (kaks tuhat ükssada üheksakümmend viis) eurot 56 senti korteriomandiga seotud teenuste võlgnevuse katteks. 2.Määrata kindlaks K. K. poolt korteriühistule Väimela Põllu 3 hüvitatavate menetluskulude suurus 498 (nelisada üheksakümmend kaheksa) eurot 51 senti. 3.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaja võib tagaseljaotsuse peale esitada, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust võib kaja esitada, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul, kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on kostja xxxxxxxxx xxxxx xxx x korteri xx xx omanik ja korteriühistu Väimela Põllu 3 liige. Korteriühistuseadusest tulenevalt on korteriühistu liikmel kohustus tasuda ühistu poolt esitatavaid kommunaalteenuste arveid. Hageja on igakuiselt esitanud kostjale kommunaalteenuste arved, kuid alates 2009.a. jaanuarist pole kostja hagejale korrektselt arvete alusel tasunud, olles regulaarselt võlgu. Hageja on korduvalt kostjalt nõudnud võla jäägi tasumist, kostja on olnud pidevalt kursis võlasaldoga ja on kinnitanud võla tasumist. 18.03.2010 a. pöördus hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoteenust osutava Lõunalaenud OÜ poole. Kostja, olles võlanõude kätte saanud, esitas 25.03.2010 a. ettepaneku sõlmida võla tasumiseks maksegraafik. Lõunalaenud OÜ tegi ettepaneku tasuda koheselt vähemalt 10 000 krooni , mille järgselt võla jäägi maksmiseks oleks sõlmitud maksegraafik. Kostja kinnitas, et 10 000 krooni on ta suuteline tasuma ja sooritab ülekande hiljemalt 01.04.2010 a., kuid nimetatud ajaks ta makset ei sooritanud ja kuni hagi esitamiseni vältis Lõunalaenud OÜ kontakteerumiskatseid. Sellest võib järeldada, et kostja taganeb ettepanekust asuda võlgnevust tasuma. Hageja ei nõustu enam mistahes kostjapoolse kompromissipakkumisega (maksegraafik vms.) kuna usaldus kostja vastu puudub. Hageja on teinud kõik endast sõltuva, leidmaks kostjaga kohtuvälist lahendit. Kostja käitumises ei ilmne tahet võlgnevus tasuda, mistõttu hageja kannab senini üksnes kahju. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 34 353 krooni, millest põhivõlg - 29 458 krooni on tasumata arved perioodil jaanuar 2009.a.-märts 2010.a. ja 4 895 krooni on viivisvõlgnevuse jääk. Viivise arvestamisel on hageja tuginenud Korteriühistuseaduse §-le 7 lg 4, mis sätestab viivisemääraks 0,07% päevas. Kostja võla tõttu on hageja on kandnud otsest rahalist kahju, olles sunnitud tegema võla sissenõudmiseks veel täiendavaid kulutusi. Menetluskuludena on hageja kandnud õigusabi kulusid 3600 krooni ja tasunud 6000 krooni riigilõivu. Tuginedes korteriühistuseadus §-dele 5 lg 1, 13 lg 4, võlaõigusseaduse §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 taotleb hageja kostjalt võlgnevuse 34 353 krooni väljamõistmist ja menetluskulude jätmist kostja kanda. Kostja vastuväited
2 (4)
Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada (tl.13). Kostja on hagiavalduse ja selle lisad 05.05.2011 kätte saanud (tl. 29), kuid ta ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud koormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi ühe ruutmeetri kohta. KÜS § 4 lg 4 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja on hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks lisanud hagile nõuet tõendavate dokumentidena kinnistusraamatu andmete väljatrüki (tl.6), millest nähtub, et alates 27.02.2004 on korteriomandi xx xx omanik K. K. . Võlgnevuse arvestuse kohaselt (tl.7) võlgneb kostja hagejale kommunaalteenuste ja halduskulude eest 29458 krooni ja viivisena 4895 krooni. Seoses sellega, et alates 01.01.2011 on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR), mille vahetuskurss Eesti krooni (EEK) suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK, tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega kostja võlg hageja ees on 2195,56 eurot.
Menetluskulude jaotus
3 (4)
TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostjate kanda. Hageja on hagiavalduses (tl.4) taotlenud kohtukulude jätmist kostja kanda. Seetõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka K. K. poolt hüvitatavad KÜ Väimela Põllu 3 menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on esitanud maksekorralduse riigilõivu, summas 6000 krooni tasumise kohta 26.04.2010.a. (tl.5). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv 6000 krooni ehk 383,47 eurot. Õigusabikulusid summas 3600 krooni tõendab hageja Lõunalaenud OÜ 15.03.2010 arvega nr
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Lõunalaenud OÜ 15.03.2010 arvest nähtub, et 3600 krooni on tasu K. K. võlgnevuse sissenõudmise teenuse eest. Hageja esindajaks on tsiviilasja materjalidest (tl.6) nähtuvalt olnud Lõunalaenud OÜ juhatuse liige Tanel Riivits. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. 2010.aastal kehtisid piirmäärad, mis olid kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestas, et tsiviilasja hinna puhul kuni 50000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 25000 krooni. Kuigi hageja poolt nõutav lepingulise esindaja kulu jääb lubatud piirmäära sisse , leiab kohus, arvestades asjaolu, et kohus lahendas asja tagaseljaotsusega ning hageja esindaja poolt osutatav õigusabi kohtumenetluses piirdus hagiavalduse kohtusse esitamisega, et vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks on 1800 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 7800 (6000+1800) krooni ehk 498,51 eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.