2-11-9072/20 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

9.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja edastada täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse punktide 1-4 ja 7 peale võivad pooled esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse punktid 5-6 ei kuulu edasikaebamisele. Määruse punkti 8 peale võib esitada määruskaebuse T AS. Asjaolud Hageja OÜ EST esitas 03.03.2011.a Harju Maakohtule hagiavalduse võlgnevuse nõudes T AS vastu. Hagiavalduses märgib hageja, et hageja teostas 2008.a veebruaris kostjale mahuti montaažitöid. Tööde maksumuseks oli 476 902,90 krooni. Hageja saatis 06.02.2008.a kostjale teostatud tööde osas arve nr 032 summas 476 902,90 krooni maksetähtajaga 06.03.2008.a. Hageja on alates 2010.a juunist likvideerimisel. 29.03.2011.a esitas hageja kohtule hagi täienduse, milles ta selgitas, et hageja kohustuste täitmist kostja ees tõendab 2008.a jaanuaris hageja ja kostja vahel allkirjastatud vastuvõtu akt. Kostja ei ole tööde kvaliteedi osas hagejale vastuväiteid esitanud. Harju Maakohtu 07.04.2011.a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat sellele vastama. Kostja esitas kohtule 03.04.2011.a vastuse hagiavaldusele ning tasaarvestuse avalduse koos vastuhagiga. Kostja vastuse kohaselt on kostja tasunud varem hagejale suulise kokkuleppe alusel ettemaksu kogusummas 60 332,60 eurot, kuid ettemaksu tasumisest tulenevad kohustused jäid hagejal täitmata. 07.04.2011.a esitas kostja hagejale kokkuleppest taganemise avalduse ja palus ettemaksu tagastada ning tasuda sellelt intressi. Hageja ei ole taganemisavaldusele vastanud. Kostja esitas oma vastuses hageja nõude suhtes tasaarvestamise avalduse, mille tulemusena tuleb hagejal tasuda kostjale täiendavalt 34 509,28 eurot. Kostja nõudis hagejalt oma vastuhagis nimetatud summa väljamõistmist. Lisaks nõudis kostja hagejalt intressi ja viivise väljamõistmist. Kostja esitas kohtule koos vastuhagiavaldusega ka taotluse selle tagamiseks ning palus kohtul hagi tagamise abinõuna arestida hageja arveldusarved kõigis Eesti krediidiasutustes hagi hinna ehk 34 509,298 euro ulatuses. Vastuhagi tagamise avalduses leidis kostja, et tal on

tekkinud põhjendatud kahtlus, et ilma hagi tagamise abinõu kohaldamiseta võib kohtuotsuse täitmine osutuda raskendatuks või võimatuks. Hageja likvideerimismenetlus on kestnud juba ligi aasta ja hageja realne majandustegevus on lõppenud. Kostja on asunud võõrandama temale kuuluvat kinnisvara. Kostjale ei ole teada, et hagejale kuuluks muud vara, mille arvelt saaks kohtuotsust täita. Kuna hageja majandustegevus on lõppenud ja toimub likvideerimismenetlus, ei ole teadaoleva võlausaldaja nõude katteks konto arestimine hagja suhtes liigselt koormav. Hagi tagamise avaldusele oli lisatud riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. Kohus jättis vastuhagi tagamise avalduse 04.05.2011.a määrusega käiguta, kuna vastuhagi tagamiseks oli tasumata tagatis. Ühtlasi juhtis kohus T AS-i tähelepanu sellele, et OÜ EST (likvideerimisel) vastu on esitatud pankrotiavaldus (tsiviilasi nr 2-11-8348). Nimetatud tsiviilasjas on 30.03.2011.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõuna võlgniku arvelduskontode arestimist kõigis Eesti krediidiasutustes 23 0472,43 eurot ulatuses, mistõttu palus kohus vastuhagejal kaaluda, kas tema poolt taotletava vastuhagi tagamise abinõu kohaldamine käesolevas tsiviilasjas on otstarbekas, sest juhul, kui kohus kuulutab välja pankroti, jätab kohus pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 alusel kostja vastuhagi hageja suhtes hagimenetluses läbi vaatamata. T AS esitas 04.05.2011.a kohtule maksekorralduse tagatise summas 1 725,46 eurot tasumise kohta. Kohus rahuldas vastuhagi hagi tagamise avalduse 06.05.2011.a määrusega ning arestis kõik OÜ EST (pankrotis) arvelduskontod kõikides Eestis registreeritud krediidiasutustes ja välismaa krediidiasutuste filiaalides 34 509, 28 euro ulatuses T AS kasuks. 13.05.2011.a määrusega võttis kohus vastuhagi menetlusse ning kohustas kostjas vastuhagile vastama. Kostja vastas vastuhagile 26.05.2011.a ning leidis oma vastuses, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja leidis, et vastuhagi esitamiseks puudub alus. Koos vastusega esitas kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamiseks vastuhagi osas. 13.06.2011.a esitas vastuhageja taotluse riigilõivu tagastamiseks enamtasutud ulatuses, mille kohus 15.06.2011.a määrusega rahuldas. Muu hulgas esitas vastuhageja 13.06.2011.a seisukoha kostja vastusele vastuhagile. Vastuhageja leidis, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks vaheotsuse tegemiseks tuleb jätta rahuldamata. 27.06.2011.a pöördus T AS kohtu poole taotlustega jätta põhihagi läbi vaatamata, kui hageja ei tasu kohtu määratud tähtaja jooksul kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist summas 3 000 eurot. Vastuhagi osas märkis vastuhageja, et kuna OÜ EST (pankrotis) osas on tsiviilasjas nr 2-11-8348 10.06.2011.a lahendiga pankrott välja kuulutatud, siis tuleb jätta vastuhagi läbi vaatamata. Seetõttu palus vastuhageja tagastada tema poolt tasutud vastuhagilt tasutud riigilõiv ja hagi tagamise avalduselt tasutu tagatis. 27.06.2011.a teatas OÜ EST (pankrotis) pankrotihaldur AL, et soovib astuda käesoleva tsiviilasja menetlusse võlgniku asemel. 23.09.2011.a esitas pankrotihaldur Harju Maakohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna hageja loobub hagist T AS vastu võlgnevuse nõudes. Kohus toimetas kostjale kätte hageja hagist loobumise avalduse ning palus kostjal esitada selle kohta kohtule oma seisukoht. Kostja kinnitas kohtule 03.10.2011.a, et tal puuduvad vastuväited hagist loobumise osas. Ühtlasi teatas kostja, et ta ei taotle OÜ-lt EST kostja menetluskulude väljamõistmist. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 punktiga 1 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS 429 lg 1 kohaselt võib

hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Harju Maakohtu menetluses on OÜ EST (pankrotis) hagiavaldus T AS vastu võlgnevuse nõudes. Hageja on esitanud kohtule avalduse, millega ta soovib hagist loobuda, kuna OÜ EST (pankrotis) ja T AS sõlmisid 08.09.2011.a kompromissi, mille kohaselt loobuvad pooled oma nõuetest. Kostjale on hageja avaldus kätte toimetatud ning kostja ei ole soovinud menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kohtute infosüsteemi andmetel on vastukostja OÜ EST (pankrotis) pankrot välja kuulutatud Harju Maakohtu 10.06.2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-8348, mida vaidlustatud ei ole. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata muul seaduses nimetatud juhul. Kohus leiab, et viidatud sätte alusel tuleb jätta hagi läbi vaatamata tulenevalt PankrS § 43 lõikes 2 sätestatust. Kooskõlas TsMS § 425 lõikega 1 jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Kuigi hageja loobumise põhjuseks ei ole kostjapoolne nõude rahuldamine, ei ole kostja soovinud enda menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Ühtlasi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kuna hageja suhtes on algatatud pankrotimenetlus. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. TsMS § lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Käesolevalt on hageja esitanud avalduse menetluse lõpetamiseks. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 3 195,58 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Vastuhageja on tasunud vastuhagilt riigilõivu summas 3 515,14 eurot. Kohus asub seisukohale, et kuna hageja on loobunud põhihagi menetlemisest ning palunud menetluse lõpetamist ning vastuhagi osas tuleb jätta vastuhagi läbi vaatamata, kuna OÜ EST (pankrotis) suhtes on algatatud pankrotimenetlus, tuleb OÜ-le EST (pankrotis) tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, so 1 597,78 eurot ning T AS-le tuleb tagastada vastuhagilt tasutud riigilõiv summas 3 515,14 eurot.