Kostja KÜXXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Alar S (XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta MP’i hagi KÜXXX vastu kahju 798.90 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulud Välja mõista MP’ilt menetluskuludena 350 eurot KÜXXX kasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (16.09.2011). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 tulenevalt ei anna maakohus luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-10-62552 Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.MP (hageja) esitas 13.12.2010 maakohtule hagi KÜXXX(kostja) vastu kahju hüvitamiseks. 14.03.2011 esitas hageja nõude täpsustuse, mille kohaselt nõuab hageja kostjalt kahju summas 798.90 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kahju nõude aluseks asjaolu, et hageja sõlmis talle kuuluva eluruumi XXX, Tallinn osas üürilepingud kolmandate isikutega, kes lõpetasid üürilepingu ennetähtaegselt, mistõttu jäi hagejal saamata tulu 798.90 eurot. Hageja väidab, et üürilepingud lõpetati ennetähtaegselt seetõttu, et üüritava eluruumi temperatuur oli madal ja eluruumi ei saanud seetõttu kasutada. Hageja leiab, et kostja ei ole elamu küttesüsteemi valdamisel ja kasutamisel hageja põhjendatud huve korteriomanikuna arvesse võtnud ega pidanud vajalikuks võtta tarvidusele meetmeid, et tagada hagejale kuuluva korteri nõuetele vastavus kütteperioodil eluruumina. 15.10.2007 sõlmitud eluruumi üürileping lõpetati üürnike initsiatiivil üks kuu enne kokkulepitud tähtaega. Üürnikud ei tasunud kokkulepitud tasu ettemaksuna maksustatava kuu
15.kuupäevaks (15.03.2008) ning kolisid välja korterist järgnevate päevade jooksul. Hagejal tekkis üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu põhjusel, et korteris ei lahenenud pikema aja jooksul küsimus normaalsest temperatuuri saamiseks, kahju saamata jäänud tuluna ühe kuu üürisummas 3 500 krooni (223.69 eurot). 05.05.2008 sõlmitud eluruumi üürileping lõpetati samuti üürniku initsiatiivil 2009.a veebruaris ebanormaalsete tingimuste tõttu eluruumis talvisel kütteperioodil peale seda, kui ühistu esimehe poole pöördumine jäi tulemusteta ning korteris ütles pideva soojapuhuri kasutamise tõttu üles elektrisüsteem 2/3 korteris. Hagejal jäi lepingu ülesütlemise tõttu saamata eluruumi üürilepingus kokkulepitud tasu, mis 2009.a veebruari, märtsi ja aprilli eest kokku on 9 000 krooni (575.20 eurot). Kostja ei ole endale võetud ülesandeid täitnud, kuivõrd ühistu eesmärk ongi eluruumi (korteri) selle otstarbekohase kasutamise võimaluse tagamine. Kostja jättis peale hageja korteris 2007/2008 ja 2008/2009 kütteperioodil tekkinud olukorrast teada saamist järgimata temalt oodatava ehk tavapärase hoolsuse sedalaadi olukorras. Hageja väidete kohaselt ei ole kostja olukorra lahendamiseks midagi teinud (põhjuse väljaselgitamine, eksperdi väljakutsumine vms). Seega ei ole kostja suhetes korteriühistu liikmega näidanud üles temalt oodatavat ja nõutavat hoolsust. Korteriühistu eesmärk on korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine ning ühistu liikmel on õigus nõuda, et elamu valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi korteriomanike huvidele vastavalt. Kostja on rikkunud oma tegevusetusega hageja huvi kasutada korterit eluruumina kütteperioodil ning on põhjustanud hagejale kahju tekkimise lepingute ennetähtaegse katkemise tõttu kolmandate isikutega. Kostja tegevus (tegevusetus) on põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga. Kostja oli teadlik elamu küttesüsteemi ülesehitusest ja selle “eripärast” (soojuse ebaühtlasest jagunemisest olulisel määral). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on kostja seisukohal, et hageja peab tõendama objektiivse teokoosseisu ja teo õigusvastasuse. Hageja ei ole seda teinud. Hageja pole tõendanud, et kostja põhjustas oma tegevusetusega kahju, mida hageja nõuab. Kostja ei saa hageja väiteid ja seisukohti ümber lükata, kuna hageja ei ole oma nõude alust mingil viisil põhjendanud ega tõendanud. Kostja on arvamusel, et pelgalt väidetavate kahjusummade ja üürilepingute esitamine ei tõenda, et kostja oleks õigusvastase süülise teoga hagejale kahju tekitanud. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et ta ei saa olla seadusest tulenevat kohustust rikkunud (VÕS § 1045 lg 1 p 7), kuna ei ole olemas sellist õigusnormi, mille eesmärk on
2-10-62552 kaitsta hagejat talle väidetavalt tekitatud kahju eest. Samuti pole hageja viidanud ka ise mingisugusele normile, millest kostjapoolne rikkumine võiks tuleneda. Tahtliku heade kommete vastase teoga ei saa olla tegu seetõttu, et tulenevalt VÕS § 104 lg 4 eeldab tahtlus kui süü raskeim vorm õigusvastase tagajärje soovimist. Antud juhul ei olnud aga ilmselgelt kostja eesmärgiks ja sooviks hagejale saamata jäänud tulu näol kahju tekitada. Selleks, et kostja poolt tekitatud kahju oleks õigusvastane, peaks see tulenema VÕS § 1045. Antud juhul nõuab hageja saamata jäänud tulu, kuid seda ei ole võimalik ühegi VÕS § 1045 lg 1 sätestatud punkti alla paigutada. Kostja toob välja ka selle, et Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 30.11.2005 nr 3-2-1-123-05 otsuse punktis 24 öelnud, et deliktiõiguse järgi on esmajoones kaitstud konkreetsed õigushüved mitte vara tervikuna ning puhtmajandusliku kahju hüvitamist üldjuhul nõuda ei saa. Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 13.06.2005 nr 3-2-1-64-05 otsuse punktis 15 öelnud, et üks ja sama õigusvastane tegu võib kahjustada erinevate isikute õigushüvesid, mida kõike ei saa paratamatult hüvitada. Vastasel juhul ei oleks rikkuja jaoks tema vastutus ettenähtav ja võiks kujuneda ebaproportsionaalselt suureks. Seega seadus ja kohtupraktika piiravad puhtmajandusliku kahju hüvitamist, sest vastasel juhul oleks üksteisega lepingulistes suhetes mitteolevatel isikutel ebamõistlikult palju hüvitusnõudeid üksteise vastu. Tulenevalt eelnevast on kostja seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda saamata jäänud tulu. Hageja nõue on alusetu ja tõendamata ning hagejal puudub õigus nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist. Kostja rõhutab, et tema pädevuses ei ole omaalgatuslikult tellida küttesüsteemi renoveerimist (arvestades selle kallidust), vaid seda saab otsustada korteriühistu üldkoosolek. Veel rõhutab kostja, et küttevõimsus ei ole madal, vaid energiakaod on võrreldes tänapäevase ehitisega suured, mille tulemil kulub hoone kütmisele tunduvalt rohkem energiat. Eeltoodu tarbeks on kostja ka projekti tellinud ning pidanud läbirääkimisi erinevate krediidiasutuste ja KredExiga. Krediidi saamist takistab tänasel päeval oluliselt asjaolu, te mõnedel korteriühistu liikmetel on ühistu ees võlgnevus. Kogu võlgnevusest ligikaudu 90 % moodustab hageja võlgnevus. 2011.a aprilli seisuga oli hageja võlgnevus kostja ees 3 311.36 eurot. Hageja ei ole kasutanud ühtegi seadusest või põhikirjast tulenevat võimalust enda oletatavate õiguste kaitseks. Ei hageja ega ka ükski väidetavatest üürnikest ei ole kostja juhatusele kunagi ühtegi pretensiooni esitanud. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele.
4.Käesoleval juhul on hageja, kui kostja korteriühistu liige, esitanud korteriühistu vastu hagi saamata jäänud tulu nõudes. Kohtu hinnangul ei kuulu käesolev vaidlus lahendamisele deliktiõiguse alusel, sest korteriühistu liikme ja korteriühistu vahel on lepinguline (käsundilaadne) suhe (Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-03-314). Kohus ei ole seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille hageja oma nõudele annab (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-98). Kohus on selgitanud nõude õiguslikku kvalifikatsiooni pooltele 30.03.2011 elektronkirjas (t lk 54). Vastavalt TsMS § 442 lg 2 esimesele lausele kohus ise hindab, millist seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada. Õigusliku kvalifikatsiooni andmisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele vaidluse pooled on viidanud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-05 p 16). Kahju hüvitamise kohustuse tekkimisel on koosseisulised elemendid: hagejal kahju tekkimine, kostja poolt oma lepingulise (käsundilaadse) kohustuse rikkumine, põhjuslik seos kostja rikkumise ja hagejal tekkinud
2-10-62552 kahju vahel. Kostja vastutus on välistatud üldjuhul üksnes siis, kui kahju põhjustas vääramatu jõud (VÕS § 103).
5.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt korteriühistu on korteriomandiseaduses (RT I 1994, 28, 426) sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Nimetatud eesmärk tuleneb lisaks KÜS § 15 ja § 151 sätetest ning korteriühistu põhikirjast (t lk 64-73). VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus on sätestatud VÕS § 127. Asjaolu, et hageja üüris korteriomandit välja, on tõendatud kirjalike üürilepingutega (t lk 2831). Tunnistajate K P ja V Š ’i ütluste kohaselt lõpetasid nad hagejaga sõlmitud üürilepingud ennetähtaegselt korteriomandis oleva ebapiisava temperatuuri tõttu (korteris oli külm) ning radiaatorid olid kütteperioodil jahedad (t lk 132-133, 137-138). Seega saab lugeda tõendatuks hageja väite, et tal jäi ennetähtaegselt lõpetatud üürilepingute tõttu saamata tulu 12 500 krooni. VÕS § 128 lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
6.Kohtu hinnangul on kostja jätnud põhikirja p 2 (ühistu eesmärgiks on elamu ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine) ja KÜS § 2 lg 1 tuleneva kohustuse täitmata, kuna ei võtnud tarvitusele meetmeid küttesüsteemi parandamiseks. Asjaolu, et XXX kortermajas olid probleemid küttesüsteemi toimimisega tõendab asjaolu, et 27.12.2010 on korteriühistu üldkoosolekul arutatud küttesüsteemi renoveerimise küsimust (t lk 93-101) ning üldkoosolek on võtnud vastu otsuse küttesüsteemi renoveerimiseks. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt pöördusid nemad külma korteri tõttu hageja poole ning samuti maja haldaja poole. Kohtu hinnangul oli kostja teadlik hageja korteriomandis valitsevast ebapiisavast temperatuurist. Hageja on viidanud Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999.a määrusele nr 38, millega kinnitati eluruumidel esitatavad nõuded. Nimetatud määrus on kehtestatud elamuseaduse § 7 lg 1 p 1 alusel ja seega käesolevas asjas mitte kohaldatav. Samas tuleb eeldada, et kostja ülesanne on tagada küttesüsteemi toimimine sellisel viisil, et kõigil korteriühistu liikmetel on võimalik nende omandis olevas korteriomandis aastaringselt elada. Tunnistaja ütlustega loeb kohus tõendatuks, et XXX korteriomandis olev temperatuur ei võimaldanud korteris elamist. Samuti loeb kohus tuvastatuks, et korteriomandis oli temperatuur madal seetõttu, et radiaatorid ruumi ei kütnud (132-133, 137-138, tõlge 141). Kohtu hinnangul ei saa kostja kohustuse rikkumine olla vabandatav üksnes seetõttu, et küttesüsteemi renoveerimise küsimuse otsustamine on üldkoosoleku pädevuses.
7.VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesolevas asjas on hagejale tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega. Mitte aga kogu kahju tekitanud sündmusega põhjuslikus seoses olev kahju ei kuulu õiguslikus mõttes hüvitamisele. Kahju peab olema võlgnikule mõistlikult ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ning arvestama rikutava kohustuse eesmärki (VÕS § 127 lg 2).
2-10-62552 Kohtu hinnangul saab jaatada kahju ettenähtavust, kuna kostja pidi ette nägema, et kui korteris ei saa elada, siis ei saa korteriühistu liige seda ka välja üürida ja teenida tulu. Samas aga tuleb käesoleval juhul kohaldada VÕS § 127 lg 2 sätet, mille kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Küsitav on, kas kostja peab korteromaniku saamata jäänud tulu eest vastutama. Kohtu hinnangul tuleb sellele vastata eitavalt, kuna KÜS § 2 lg 1 ja põhikirja p 2 ei ole mõeldud sellise normi rikkumise kausaalsete tagajärgede ärahoidmiseks. Kostja kohustuseks korteriühistu liikme ees on korteriomandi otstarbekohase kasutamise võimaluse tagamine ning korteri üürimisest saamata jäänud tulu ei ole rikutud kohustuse kaitse eesmärk. Menetluskulude jaotus
8.TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt, kuid pole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Seega saab kohus lugeda hageja menetluskuludeks tasutud riigilõivu 191.73 eurot. Kostja on esitanud menetluskulude kohta arved, millele tuleb lisada käibemaks 20 %, kuna kostja ei ole käibemaksukohuslane. Arvete kohaselt on kostja kandnud lepingulise esindaja kulu (käibemaksuta) summas 1 273 eurot (t lk 153-156). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistel sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 6 kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 on kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mille § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaga kuni 3 200 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 1 600 eurot. Arvestades nõude suurust, asja mahtu ja keerukust (sh kostja lepingulise esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu) leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikud kulud koos käibemaksuga on 350 eurot, mis kuuluvad hagejalt väljamõistmisele. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.