Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud PharmaInvest OÜ esitas 19.06.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H T vastu 305,03 EUR saamiseks. 13.07.2011 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud võlgnikule 14.07.2011 X vanglas. Vastuväidet võlgnik makseettepanekule tähtaegselt ei esitanud. 04.08.2011 tegi kohus maksekäsu, mille võlgnik sai kätte 09.08.2011 X vanglas. Võlgniku määruskaebus

2-11-28686 16.08.2011 esitas H T maksekäsu peale määruskaebuse maakohtu 04.08.2011.a. maksekäsumäärusele. Kaebuse kohaselt kuna H. T oli äsja vabanenud ja laenuleping oli sõlmitud tema arusaamist mööda interneti teel, võib olla tegu ka identiteedi vargusega. Seega taotleb H. T täiendavat menetlust või konkreetselt avaldaja poolseid põhjendusi, et tegu on H. T poolt võetud laenuga ja palub saata alusdokumendid, mille põhjal on tehtud PharmaInvest OÜ kasuks otsus. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 663 lg. 1 sätestab, et maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. TsMS § 663 lg 3 toimetab maakohus määruskaebuse ja selle lisade ärakirjad kätte menetlusosalistele, kelle õigusi määrus puudutab, ja küsib neilt vastuse. TsMS § 663 lg 4 ja 5 kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui maakohus leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole vaja teha eraldi määrust ega edastada seda menetlusosalistele. TsMS § 4891 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada maksekäsu peale määruskaebuse 15 päeva jooksul, makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest. TsMS § 4891 lg 2 kohaselt võlgniku määruskaebus võib tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. TsMS § 489 1 lg 4 kohaselt kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu tühistamine ei piira avaldaja õigust esitada nõuet hagimenetluses. Võlgnik on tuginenud oma määruskaebuses TsMS § 4891 lg 2 p-le 3 – nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Kohus leiab, et avaldaja õigusi ei ole rikutud, kuna tal on võimalus oma nõue esitada hagimenetluses, millele on võlgnikul kostjana õigus esitada oma vastuväiteid ja kasutada oma vastuväidete tõendamiseks kõiki seaduses ettenähtud tõendamisvahendeid.

2-11-28686 TsMS § 147 lg 5 järgi maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. TsMS § 139 lg 1 ja 2 p 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda muuhulgas ka hagilt. TsMS § 139 lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 133 lg 1 ja 2 kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Vastavalt TsMS § 124 lg-le 1 raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi. Tulenevalt riigilõivuseaduse § 56 lg 1 tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele ja avaldajat tuleb kohustada esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. Tasuda hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. (tasuda: Rahandusministeerium SEB Pank AS konto nr. 10220034796011 või AS Swedbank konto nr. 221023778606, Harju Maakohtu viitenr 2900072123). Koos hagiavaldusega esitada Harju Maakohtule ka riigilõivu tasumist kinnitav dokument või tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. TsMS § 4891 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada maksekäsu määruse peale määruskaebuse. TsMS § 663 lg 4 sätestab, et kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kõnealusel juhul on maakohus määruskaebuse rahuldanud. Maksekäsu peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud määruse peale ei saa enam TsMS § 4891 lg 1 ja § 660 lg 3 koostoime alusel edasi kaevata. Kaebeõigust piirab ka TsMS § 483 lg 5. Kuna maakohus on maksekäsu tühistanud on sisuliselt tegemist olukorraga, kus maksekäsu avaldust ei ole rahuldatud. TsMS § 483 lg 5 kohaselt ei saa maksekäsu rahuldamata jätmise määruse peale edasi kaevata. Nimetatud seisukohale on jõudnud ka X Ringkonnakohus 11.11.2009.a. määruses tsiviilasjas nr 2-09-12559.

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.