Aktiva Finance Group osaühingu hagi R S vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1183.36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479); hageja lepinguline esindaja S R (Julianuse Õigusbüroo osaühing, e-post xxx); kostja R S (isikukood xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt R S’ilt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlg 249.18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 40.64 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 249.18 eurolt alates 18.09.2025 kuni põhivõla täitmiseni.
3.Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi R S (isikukood xxx) vastu rahuldamata põhivõla 303.49 eurot, intressi 38.69 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 378.72 eurot osas.
4.Jätta menetluskulud 72% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kanda ja 28% osas R S (isikukood xxx) kanda.
5.Mõista kostjalt R S’ilt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 28% ulatuses s.o summas 179.20 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal R S’il (isikukood xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr xxx, viitenumbriga xxx.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1.Aktiva Finance Group osaühing (OÜ) esitas 22.09.2025 hagiavalduse R S vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 552.67 eurot, intressivõlgnevus 38.69 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 419.36 eurot, viivised alates 18.09.2025 kuni põhinõude summas 552.67 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud kolmekordses seadusjärgses viivisemääras, s.o 24% aastas, riigilõiv 280 eurot ja hageja õigusabikulud 507 eurot ning viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks xxx ja kostja vahel 09.04.2020 sõlmitud järelmaksuleping nr xxx. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles xxx 21.06.2022 lepingu üles. xxx loovutas kostja vastased nõuded 13.11.2024 Aktiva Finance Group OÜ-le. Harju Maakohus võttis 26.11.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse hagiavaldust täpsustada. 26.11.2025 kohtumäärus on kostjale toimetatud kätte TsMS § 314 ja § 326 alusel 29.01.2026. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 2
2-25-15670 03.12.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et VÕS § 4034 lg 7 arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (24.11.2023 Riigikohtu lahend 22113098). Järelmaksulepingu nr 1537888 alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 1049 eurot. Lepingu sõlmimisel tasus kostja sissemakse 20% kauba kogumaksumusest, s.o 209.80 eurot seega jäi kostjal tasuda 839.20 eurot. Kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel perioodil 20.05.2020 – 20.04.2024, seega on lepingu lõpptähtpäev käesolevaks hetkeks saabunud, st kõigi osamaksete tähtaeg saabunud, kuivõrd viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 20.04.2024. Kostja on võlgnevuses alates 23. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.03.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1-22. osamaksed täielikult tasutud (22.81 + 21x27.01 = 590.02) ning kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, on kostjal tasumata põhiosa 249.18 eurot (839.20 - 590.02 = 249.18). Seega juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, millega hageja ei nõustu, kuulub tasumisele põhiosa 249.18 eurot ning viivised lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast 21.04.2024 kuni põhiosa 249.18 euro tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 24% aastas.
II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale 3
2-25-15670 apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses osaliselt õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi osaliselt.
5.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
6.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hagiavalduse kohaselt on kostja sissetuleku ning kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlusel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto 4
2-25-15670 väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud lepingute sõlmimisel teha kostja sissetulekute ja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
7.Hageja on esitanud nõude juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei ole järgitud. Järelmaksulepingu nr xxx alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 1049 eurot. Lepingu sõlmimisel tasus kostja sissemakse 20% kauba kogumaksumusest, s.o 209.80 eurot seega jäi kostjal tasuda 839.20 eurot. Kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel perioodil 20.05.2020 – 20.04.2024, seega on lepingu lõpptähtpäev käesolevaks hetkeks saabunud, st kõigi osamaksete tähtaeg saabunud, kuivõrd viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 20.04.2024. Kostja on võlgnevuses alates 23. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.03.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1-22. osamaksed täielikult tasutud (22.81 + 21x27.01 = 590.02) ning kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, on kostjal tasumata põhiosa 249.18 eurot (839.20 - 590.02 = 249.18). Kohtu hinnangul on hageja põhinõude ümberarvestus põhjendatud.
8.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Lepingu tähtaeg on saabunud, seega on kohus seisukohal, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks.
9.Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 403 4 lg-s 6 toodud kohustust, ei võlgne kostja muid tasusid. Hageja ei ole esitanud kohtule uut intressiarvestust, mistõttu ei ole hageja intressinõue põhjendatud. Kohus selgitab, et kolleegium märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098, p 24). VÕS § 4034 lg 6 ja 7 alusel ei võlgne kostja lepingu alusel muid tasusid, sh lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu tasu. VÕS § 1132 lg 2 ei ole iseseisev nõude alus, nimetatud sättega on kehtestatud piirmäärad sissenõudmiskulu suurusele. Hagejal on võimalik VÕS § 115 alusel nõuda kahjuhüvitist, kuid hageja ei ole tõendanud kulude tekkimist summas 40 eurot. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ega tõendatud.
10.Ringkonnakohtute praktikas on selgitatud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses sätestatule on laenuandjal siiski õigus nõuda seadusjärgset viivist, kui vastava nõude 5
2-25-15670 eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9; TrtRnKo nr 2-1812417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 4034 lõikega 7 ja § 415 lõikega 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23147731, p 40). Hagiavalduses nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist kuni 17.09.2025 ning nõude ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja viivist alates lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast 21.04.2024 kuni põhiosa 249.18 euro tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 24% aastas. Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Võttes arvesse, et kohus tuvastas, et leping xxx lõppes 20.04.2024, tuleb sissenõutavaks muutunud viivist arvestada alates 21.04.2024 kuni 17.09.2025. Hageja sissenõutavaks muutunud viivis lepingu 1537888 alusel on 40.64 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: - põhivõlg 249.18 eurot, periood 21.04.2024 - 30.06.2024, viivisemäär 12.5% aastas, summa 6.04 eurot; - põhivõlg 249.18 eurot, periood 01.07.2024 - 31.12.2024, viivisemäär 12.25% aastas, summa 15.35 eurot; - põhivõlg 249.18 eurot, periood 01.01.2025 - 30.06.2025, viivisemäär 11.15% aastas; summa 13.78 eurot; - põhivõlg 249.18 eurot, periood 01.07.2025 - 17.09.2025, viivisemäär 10.15% aastas; summa 5.47 eurot.
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust nr 1537888 tulenev põhivõlg 249.18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 40.64 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 249.18 eurolt alates 18.09.2025 kuni põhivõla täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata põhivõla 303.49 eurot, intressi 38.69 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 378.72 eurot.
III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka 6
2-25-15670 siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
13.Hageja nõude suurus kokku oli 1050.72 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja 289.82 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 28%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 72% ulatuses hageja kanda ning 28% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 280 eurot ja õigusabikulud 507 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 280 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses põhjendatud. Eelnevast tulenevalt on põhjendatuks esindaja kulu (3 x 120) 360 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (280 + 360) 640 eurot, millest kostja kanda jääb 28% ehk 179.20 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud 7
2-25-15670 osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx