3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 27.04.2026 kell 10.00 Kuninga tn 22 asuvas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja saalis nr 5.
4.Kohustada võlgnikku G.Z-i ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta 27.04.2026 kell 10.00 Pärnu Maakohtusse (Kuninga tn 22, saal nr 5). Võlgniku ilmumata jätmisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolm kuud.
5.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 08.04.2027.
6.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
7.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele
oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.G.Z-i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
9.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta.
10.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11.Anda pankrotihaldurile õigus (isikukood XXX) tuludeklaratsioonid.
esitada
Maksu-
ja
Tolliametile
G.Z-i
12.Jätta menetluskulud võlgniku G.Z-i kanda.
13.Määrata usaldusisiku vandeadvokaat V.U tasu suuruseks 1740 eurot, millele lisandub käibemaks 417,60 eurot, kokku 2157,60 eurot.
14.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 792 eurot, millele lisandub käibemaks 190,08 eurot, kokku 982,08 eurot riigi vahenditest ning kanda see Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole nr EE381010220217561225. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 1175,52 eurot, sh käibemaks, mõista välja pankrotivara arvelt.
15.Võlgnik G.Z on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg 1, 2).
16.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
17.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
18.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Asjaolud ja menetluse käik
1.G.Z (avaldaja/võlgnik) esitas 17.02.2026 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse 2 (7)
algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik abilelus ja temal on kaks ülalpeetavat. Abikaasaga on sõlmitud abieluvaraleping. Võlgniku igakuisteks sissetulekuteks on töötasu näol 900 eurot ning igakuised väljaminekud on 1375 eurot. Võlgnikule kuulub kaks äriühingut, kummagi väärtuseks hindab võlgnik 100 eurot Võlgniku suhtes ei ole käimas täitemenetlusi. Võlgnik on avalduses esitanud oma täitmata kohustuste nimekirja, mille kohaselt on tal täitmata kohustusi võlausaldajale 78 597,29 eurot. Võlgnik on palunud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Kohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 02.03.2026 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel vandeadvokaat V.U , tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise ning peatada võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja kohtumenetlused kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik esitas 01.04.2026 kohtule usaldusisiku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruande kohaselt on võlgniku vara ja võlad kajastatud FIMS § 17 lg 1 kohaselt vara- ja võlanimekirjas. Võlgnik töötab ettevõttes DTOÜ jaemüügi juhina, kus tema igakuine brutotasu on 886 eurot. Võlgnikul on Maksu- ja Tolliameti ees võlgnevus summas 50 774,39 eurot. Võlgnikul on konto Banco Bilbao Vizcaya Argentaria S.A-s, mille jääk seisuga 03.03.2026 oli 17,97 eurot, Santander Bank-is, mille jääk seisuga 03.03.2026 oli 4,02 eurot ning kaks kontot Luminor Bank AS-is, mille jäägid seisuga 11.03.2026 olid 0 eurot. Kontodel on teenustasude võlg summas 94,19 eurot. Võlgnik on VOÜ ja H OÜ ainuosanik ja kasusaaja. Aruande kohaselt on usaldusisik tuvastanud, et võlgniku varaks on tema arvelduskontodel olev raha 21,99 eurot ning igakuine sissetulek töötasu näol ca 886 eurot (bruto). Võlgniku kohustuste kohta on selgunud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 79 720,97 eurot. Seega ületavad usaldusisikule teadaolevalt võlgniku kohustused tema vara vähemalt 79 698,98 euro võrra. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisik aruande koostamise ajaks tuvastanud ei ole. Usaldusisik asub seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud pikaajaliste maksuvõlgade kuhjumise tulemusena, mis pärinevad peamiselt aastatest 2016-2018, kui Läti Vabariigi maksuameti maksuauditite tulemusena määrati võlgnikule täiendav maksukohustus. Usaldusisik on seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks saab pidada muud asjaolu PankrS §22 lg 5 tähenduses. Võlgniku maksejõuetusavalduse ning käesolevas aruandes analüüsitud usaldusisiku päringutele saabunud vastuste ja neist tuvastatud asjaolude pinnalt asub usaldusisik seisukohale, et võlgniku puhul on täidetud FIMS §-s 18 lg 2 p 2 ja FIMS § 47 sätetatud eeldused. Usaldusisik toetab võlgniku maksejõuetusavalduse taotlust kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus, tutvunud avaldusega ja usaldusisiku aruandega, on seisukohal, et võlgniku G.Z-i maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohutustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.
6.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski
3 (7)
pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
7.Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Võlgniku sissetulekuks on igakuine töötasu summas ca 886 eurot (bruto). Võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid täita. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 79 720,97 eurot. Kohus loeb tuvastatuks, et G.Z on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
8.Kohus on seisukohal, et vandeadvokaat V.U on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FIMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
9.Kohus kuulutab seega võlgniku G.Z-i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks vandeadvokaat V.U ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja.
10.PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
11.FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
12.FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
13.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Ka usaldusisik on kohtule teatanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja 4 (7)
kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FIMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 08.04.2027, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.
14.Kohtu selgitused: • Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. • Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). • Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). • Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FIMS§ 44). • Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg-d 1, 2). • Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). • Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
15.Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised lõppevad pankroti väljakuulutamisel. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
16.Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
17.FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja 5 (7)
vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Vastavalt FIMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
18.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.
19.Usaldusisik on teatanud, et võlgniku suhtes kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 12 tundi, arvestusega 145 eurot/tunnis, millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 1740 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, ehk 417,60 eurot. Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul arestitava sissetuleku ja müüdava vara puudumist taotleb usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasuks 2157,60 eurot (sh käibemaks 417,60 eurot), millest 1173,04 (sh käibemaks 227,04 eurot) hüvitada riigi vahenditest ning ülejäänud mõista välja võlgnikult.
20.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 2157,60 eurot, sh käibemaks.
21.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2026. aasta 1. aprillist on kuupalga alammääraks 946 eurot.
22.PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
23.Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 12 tunni eest (pooltunde 24 x 33 eurot) 792 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasust 792 eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest.
24.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 792 eurot, millele lisandub käibemaks, menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb 6 (7)
mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.