Aktiva Finance Group osaühingu hagi N. I. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2146.67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479); hageja lepinguline esindaja Kristiine Urb (Julianuse Õigusbüroo osaühing, e-post XXX); kostja N. I. (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt N. I.’ilt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 485.45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 78.36 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 485.45 eurolt alates 12.09.2025 kuni põhivõla täitmiseni.
3.Mõista kostjalt N. I.’ilt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 158.79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 38.60 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 158.79 eurolt alates 12.09.2025 kuni põhivõla täitmiseni.
Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi N. I. (isikukood XXX) vastu rahuldamata põhivõla 409.26 eurot, intressi 71.08 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 550.81 eurot osas.
5.Jätta menetluskulud 59% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kanda ja 41% osas N. I. (isikukood XXX) kanda.
6.Mõista kostjalt N. I.’ilt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 41% ulatuses s.o summas 340.30 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal N. I.’il (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr XXX, viitenumbriga 717945665. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.Aktiva Finance Group osaühing (OÜ) esitas 12.09.2025 hagiavalduse N. I. vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 1053 eurot, intress 71.08 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 667.77 eurot, viivised alates 12.09.2025 kuni põhinõude summas 1053.50 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas, riigilõiv 350 eurot ja hageja õigusabikulud 676 eurot ning viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja XXX AS vahel sõlmitud järelmaksulepingud. Kostja ostis müüjalt XXX AS-lt kaupa ja sõlmis selleks 20.04.2021 XXX AS-ga järelmaksu müügilepingu nr XXX ja 19.08.2021 järelmaksu müügilepingu nr XXX. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles XXX AS 21.11.2022 lepingud üles. XXX AS loovutas kostja vastased nõuded 13.11.2024 Aktiva Finance Group OÜ-le.
2
2-25-15116 Harju Maakohus võttis 25.11.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse hagiavaldust täpsustada. 25.11.2025 kohtumäärus on kostjale toimetatud kätte TsMS § 314-1 lg 1, lg 2 ja lg 3 alusel 23.01.2026. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 04.12.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et lepingu nr XXX maksegraafiku kohaselt tuli kostjal viimane osamakse tasuda 20.04.2024. Seega on lepingu nr XXX lõpptähtaeg saabunud. VÕS § 4034 lg 7 arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui kõigi osamaksete tasumise aeg on saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (24.11.2023 Riigikohtu lahend 2-21-13098). Seega ei esita hageja lepingu nr XXX ümberarvestust. Kokku on kostja teinud lepingu XXX eest tagasimakseid summas 1063.55 eurot, mille hageja arvestab põhisumma 1549 eurot katteks. Seega on kostja võlgnevus hageja ees 485.45 eurot (1549 – 1063.55), mis on sissenõutavaks muutunud alates 21.04.2025. Hageja arvestab viivist tulenevalt lepingust XXX alates 21.04.2024. Seega kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei ole järgitud, siis nõuab hageja viivist tulenevalt lepingust nr XXX lepingujärgses viivisemääras 21,90% aastas alates 21.04.2024. Hageja esitab alternatiivselt nõude mõista kostjalt tulenevalt lepingust nr XXX välja põhivõlgnevus summas 485.45 eurot ja viivis alates 21.04.2024 kuni põhinõude summas 485.45 täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 21,90% aastas. Lepingu nr XXX maksegraafiku kohaselt tuli kostjal viimane osamakse tasuda 20.08.2023. Seega on lepingu nr XXX lõpptähtaeg saabunud. VÕS § 4034 lg 7 arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (24.11.2023 Riigikohtu lahend 2-21-13098). Seega ei esita hageja lepingu nr XXX ümberarvestust. Kokku on kostja teinud lepingu XXX eest tagasimakseid summas 531.19 eurot, mille hageja arvestab põhisumma 689.98 eurot katteks. Seega on kostja võlgnevus hageja ees 158.79 eurot (689.98 – 531.19), mis on sissenõutavaks muutunud alates 21.04.2025. Hageja arvestab viivist tulenevalt lepingust XXX alates 21.08.2023. Seega kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei ole järgitud, siis nõuab hageja viivist tulenevalt lepingust nr XXX lepingujärgses viivisemääras 21,90% aastas alates 21.08.2023. Hageja esitab alternatiivselt nõude mõista kostjalt tulenevalt lepingust nr XXX välja põhivõlgnevus summas 158.79 eurot ja viivis alates 21.08.2023 kuni põhinõude summas 158.79 täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 21,90% aastas. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab 3
2-25-15116 seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses osaliselt õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi osaliselt.
5.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; 4
2-25-15116 − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
6.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hagiavalduse kohaselt on kostja sissetuleku ning kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlusel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud lepingute sõlmimisel teha kostja sissetulekute ja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
7.Hageja on esitanud uue nõude juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei ole järgitud. Kokku on kostja teinud lepingu XXX eest tagasimakseid summas 1063.55 eurot, mille hageja arvestab põhisumma 1549 eurot katteks. Seega on kostja võlgnevus hageja ees 485.45 eurot (1549 – 1063.55). Kokku on kostja teinud lepingu XXX eest tagasimakseid summas 531.19 eurot, mille hageja arvestab põhisumma 689.98 eurot katteks. Seega on kostja võlgnevus hageja ees 158.79 eurot (689.98 – 531.19). Kohtu hinnangul on hageja põhinõude ümberarvestused põhjendatud.
8.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. 5
2-25-15116 Lepingu nr XXX maksegraafiku kohaselt tuli kostjal viimane osamakse tasuda 20.04.2024 ja lepingu nr XXX maksegraafiku kohaselt tuli kostjal viimane osamakse tasuda 20.08.2023. Lepingu tähtajad on saabunud, seega on kohus seisukohal, et hageja nõuded on muutunud sissenõutavaks.
9.Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 403 4 lg-s 6 toodud kohustust, ei võlgne kostja muid tasusid. Hageja ei ole esitanud kohtule uut intressiarvestust, mistõttu ei ole hageja intressinõue põhjendatud. Kohus selgitab, et kolleegium märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098, p 24). VÕS § 4034 lg 6 ja 7 alusel ei võlgne kostja lepingu alusel muid tasusid, sh lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu tasu. VÕS § 1132 lg 2 ei ole iseseisev nõude alus, nimetatud sättega on kehtestatud piirmäärad sissenõudmiskulu suurusele. Hagejal on võimalik VÕS § 115 alusel nõuda kahjuhüvitist, kuid hageja ei ole tõendanud kulude tekkimist summas 50 eurot. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ega tõendatud.
10.Ringkonnakohtute praktikas on selgitatud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses sätestatule on laenuandjal siiski õigus nõuda seadusjärgset viivist, kui vastava nõude eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9; TrtRnKo nr 2-1812417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 4034 lõikega 7 ja § 415 lõikega 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23147731, p 40). Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduses nõudis hageja viivist alates viimasest arvest kuni hagiavalduse esitamisele eelneva päevani 11.09.2025 ning ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja viivist alates lepingu lõppemisest. Võttes arvesse, et kohus tuvastas, et leping XXX lõppes 20.04.2024, tuleb viivist arvestada alates 21.04.2024 kuni 11.09.2025. Hageja sissenõutavaks muutunud viivis lepingu XXX alusel on 78.36 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: - põhivõlg 485.45 eurot, periood 21.04.2024 - 30.06.2024, viivisemäär 12.5% aastas, summa 11.77 eurot; - põhivõlg 485.45 eurot, periood 01.07.2024 - 31.12.2024, viivisemäär 12.25% aastas, summa 29.90 eurot; - põhivõlg 485.45 eurot, periood 01.01.2025 - 30.06.2025, viivisemäär 11.15% aastas; summa 26.84 eurot; - põhivõlg 485.45 eurot, periood 01.07.2025 - 11.09.2025, viivisemäär 10.15% aastas; summa 9.85 eurot. 6
2-25-15116 Võttes arvesse, et kohus tuvastas, et leping XXX lõppes 20.08.2023, tuleb viivist arvestada alates 21.08.2023 kuni 11.09.2025. Hageja sissenõutavaks muutunud viivis lepingu XXX alusel on 38.60 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: -
põhivõlg 158.79 eurot, periood 21.08.2023 - 31.12.2023, viivisemäär 12% aastas, summa 6.94 eurot: põhivõlg 158.79 eurot, periood 01.01.2024 - 30.06.2024, viivisemäär 12.5% aastas, summa 9.87 eurot; põhivõlg 158.79 eurot, periood 01.07.2024 - 31.12.2024, viivisemäär 12.25% aastas, summa 9.78 eurot; põhivõlg 158.79 eurot, periood 01.01.2025 - 30.06.2025, viivisemäär 11.15% aastas, summa 8.78 eurot põhivõlg 158.79 eurot, periood 01.07.2025 - 11.09.2025, viivisemäär 10.15% aastas, summa 3.23 eurot.
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 485.45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 78.36 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 485.45 eurolt alates 12.09.2025 kuni põhivõla täitmiseni ning lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 158.79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 38.60 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 158.79 eurolt alates 12.09.2025 kuni põhivõla täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata põhivõla 409.26 eurot, intressi 71.08 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 550.81 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
13.Hageja nõude suurus kokku oli 1842.35 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja 761.20 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 41%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 59% ulatuses hageja kanda ning 41% ulatuses kostja kanda.
7
2-25-15116 Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 350 eurot ja õigusabikulud 676 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 350 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 4 tunni ulatuses põhjendatud. Seega on põhjendatuks esindaja kulu (4 x 120) 480 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (350 + 480) 830 eurot, millest kostja kanda jääb 41% ehk 340.30 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga 717945665.