Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mare Merimaa ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.07.2011, Tallinn
Tsiviilasi
J. S. hagi T. S. ning A. S. vastu elatise vähendamiseks ja T. S. ning A. S. vastuhagi J. S. elatise suurendamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
4486,60 eurot (70 200 krooni)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J. S. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja J. S. (ik XXXXXXXXXXX), esindaja Sergei Razguljajev Kostja I T. S. (ik XXXXXXXXXXXX) Kostja II A. S. (ik XXXXXXXXXXX) Kostjate seaduslik esindaja J. S.
Harju Maakohtu 02.02.2011 otsus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 02.02.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta J. S. kanda.
3.Jätta vastu võtmata ja tagastada J. S. apellatsioonkaebuse vastusele lisatud dokumendid 14 nimetust 80-l lehel. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Esitatud nõuded ja menetluse käik
1.J. S. ja J. S. on kaks ühist alaealist last: XX.XX.XXXX sündinud tütar T. S. ja XX.XX.XXXX sündinud tütar A. S.. Harju Maakohtu 06.11.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-5869 on J. S. välja mõistetud elatis kummagi lapse ülalpidamiseks 2500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ja J. S. ülalpidamiseks 1800 krooni kuus kuni noorema tütre kolme aastaseks saamiseni.
2.25.05.2009 esitas J. S. maakohtule hagi J. S. vastu, milles palus vabastada end kostja ülalpidamiskohustusest alates 2009 jaanuarist ja vähendada laste kasuks välja mõistetud elatist T. S. ülalpidamiseks 1700 kroonini kuus ja lapse A. S. ülalpidamiseks 1300 kroonini kuus ning vabastada hageja 2009 septembrist kuni detsembrini tekkinud elatisevõla tasumisest summas 7200 krooni.
3.Hageja põhjendas elatise vähendamise nõuet järgmiste asjaoludega: Hageja materiaalne olukord ei võimalda tasuda 06.11.2007 otsusega väljamõistetud elatist. Hagejaga lõpetati 17.05.2009 tööleping ning ta võeti töötuna arvele 18.05.2009. 02.10.2009 sündis hageja uuest kooselust tütar A. S. ja alates 27.01.2010 on hageja lapsehoolduspuhkusel. Hageja pere sissetulek on 14 586 krooni kuus ja igakuised kohustuslikud väljamaksed 8050 krooni, millele lisanduvad hageja võlakohustused keskmiselt 1700,40 krooni kuus. Kuna hageja perekonna sissetulekust ei piisa igakuisteks vajalikeks kulutusteks, aitavad hagejat elukaaslase sugulased. Samuti müüs hageja oma auto ja pani müüki korteri.
4.J. S. töötab alates 2009 jaanuarist, mistõttu tuleb tema ülalpidamine lõpetada alates 2009 jaanuarist.
5.15.10.2009 esitas J. S. vastuhagi J. S. vastu, milles palus suurendada 06.11.2007 otsusega väljamõistetud elatist ja mõista hagejalt alates vastuhagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni välja elatis tütre T. S. ülalpidamiseks 4942,85 krooni ja tütre A. S. ülalpidamiseks 4329,38 krooni kuus. Vanema lapse ülalpidamisele kulub keskmiselt 8170 krooni kuus ja noorema lapse ülalpidamisele kulub keskmiselt 7156 krooni kuus.
6.Hageja vaidles elatise suurendamisele vastu. Arvestus lastele tehtavate kulutuste kohta on ülepaisutatud. Hageja sissetulek on 6800-7000 krooni kuus. Hageja sai pärandiks korteri, kuhu ta kolib perega 2010 jaanuaris. Hageja on korteriomandi asukohaga Tallinnas, XXXXXXX XX-XX kaasomanik. Nimetatud korteriomand on koormatud hüpoteegiga ning selle müügi korral läheb raha pangalaenu katteks, mistõttu korteri müük ei lahenda hageja rahalisi probleeme. Kui hagejalt mõistetakse kostjate ülalpidamiseks välja elatis 2500 krooni kuus kummalegi lapsele, jääb hageja kolmas laps varaliselt vähemkindlustatuks.
7.Harju Maakohus tegi 20.04.2010 otsuse, millega lõpetas J. S. ülalpidamiskohustuse alates 01.01.2009. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi ja vastuhagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 20.04.2010 otsuse ja saatis tsiviilasja nii hagi kui ka vastuhagi osas, välja arvatud osas, milles maakohus hagi rahuldas, uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
8.Asja uuel arutamisel luges maakohus 01.07.2010 jõustunud uuest perekonnaseadusest lähtuvalt elatise vähendamise hagis kostjateks ja elatise suurendamise vastuhagis hagejateks alaealised lapsed, kes osalevad menetluses seadusliku esindaja J. S. kaudu.
2(7)
Esimese astme kohtu otsus
9.02.02.2011 otsusega jättis maakohus J. S. hagi T. S. ja A. S. vastu elatise vähendamiseks ja T. S. ja A. S. vastuhagi J. S. vastu elatise suurendamiseks rahuldamata.
10.Kui elatisehagi on esitatud enne 01.07.2010, saab kohus 01.07.2010 jõustunud PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 01.07.2010 elatise välja enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Alates 01.07.2010 tuleb PKS § 210 lg 1 järgi ülalpidamissuhtele kohaldada 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust ning mõista elatis välja selle sätete alusel.
11.Hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4 lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.07.2010 jõustunud PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps.
12.TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud nõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
13.Lähtudes Riigikohtu seisukohast otsuses nr 3-2-1-127-09, tuleb elatise suuruse muutmisel arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel, seega tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamisest, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.
14.Hageja väidetel on tema materiaalne olukord peale otsuse tegemist muutunud halvemaks. 17.05.2009 on lõpetatud hagejaga tööleping ja 18.05.2009 on võetud hageja arvele tööhõiveametisse. 02.10.2009 sündis hagejal tütar ja alates 27.01.2010 kuni 06.04.2011 on hageja lapsehoolduspuhkusel ja tema sissetulekuks on vanemahüvitis 7886 krooni kuus, lastetoetus 300 krooni kuus ning abikaasa töötasu 6400 krooni. Kokku on hageja perekonna sissetulekuks 14 586 krooni. Lisaks kuulub hagejale kaks korteriomandit. Varasemalt oli hageja sissetulek perioodil november 2008 kuni aprill 2009 keskmiselt 16 200,33 krooni (bruto), millelt peeti kinni elatis 6800 krooni (bruto). 06.11.2007 otsuse tegemise ajal oli hageja keskmine sissetulek alates detsembrist 2006 kuni 2007 maini 23 893,17 krooni kuus. Laste ema sissetulekud on suurenenud võrreldes otsuse tegemise ajaga, mil tema ainsaks sissetulekuks oli riigilt saadav lastetoetus 900 krooni. Laste ema sissetulekuks on töötasu 11 000 krooni (bruto), lisaks lastetoetus 600 krooni. Eeltoodust nähtub, et laste
3(7)
isa varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud halvemaks ja laste ema sissetulek paranenud.
15.Vastuhagis palusid kostjad suurendada elatist kuus seoses laste vajaduste kasvamisega 4701,17 kroonini ühe lapse ülalpidamiseks ja 3516,70 kroonini teise lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja vaidles osadele laste vajadustele vastu, siis hindas kohus igat kuluartiklit eraldi. Kulutused toidule moodustavad 3000 krooni kahele lapsele. Kohtu hinnangul leibkonnaliikme kohta tehtavad toidukulutused sõltuvad oluliselt leibkonna koosseisust, harjumustest ja ka ressurssidest – leibkonnaliikmete ajavarudest ja majanduslikest võimalustest. Peredes, kus on lapsi, on keskmised toidukulutused leibkonnaliikme kohta väiksemad, st et laste toidukulutused on täisealiste liikmete vastavatest kulutustest väiksemad. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud lasteaias käiva lapse kohta kulutused toidule 1000 krooni suuruses summas ja kooliskäivale lapsele 1500 krooni suuruses summas. Põhjendatud on ka eluasemelaen kahele lapsele 2600 krooni, kuna eluasemelaenu näol on tegemist pere ühiskulutusega ning ka lapse osa on pere ühistes kulutustes. Kohus ei nõustunud kostjate seisukohaga, et telefonikulud kahele lapsele moodustavad 300 krooni, sest lapsel, kes on 2 a ja 10 kuud vana, ei saa olla kulutusi telefonikõnedele ja koolitarvetele. Hageja ei vaielnud vastu kulutustele kommunaalmakseteks kahe lapse kohta 1400 krooni, kulutustele riietele ja jalanõudele (sh ujumisriided ja ortopeedilised jalanõud) 1600 krooni, kulutustele koolikohustuse täitmiseks ja lasteaiale 1371 krooni, ujumisele, tantsule 1035 krooni, sõidupiletitele 100 krooni, apteegikaupadele 100 krooni, kütuse- ja autokuludele 1200 krooni, magnetkaartidele 800 krooni, hügieenitarvetele 550 krooni, voodipesule 60 krooni, mänguasjadele, sünnipäevadele, ajakirjadele ja koolitarvetele 950 krooni ning puhkusele ja meelelahutusele 260 krooni, mistõttu ei andnud ka kohus hinnangut, kas nimetatud kulud on mõistlikud ja vajalikud.
16.Eeltoodust tulenevalt on T. S. igakuised vajadused 8170 krooni ulatuses põhjendatud ja A. S. igakuised põhjendatud vajadused on 6506 krooni. Seega on laste ülalpidamiskulud suurenenud kohtuotsuse tegemise aja seisuga 2876 krooni võrra.
17.Kohus asus seisukohale, et kuna hageja sissetulekud on vähenenud ja kostjate esindaja sissetulekud suurenenud, puudub alus väljamõistetava elatusraha suurendamiseks põhjusel, et laste vajadused on muutunud. Laste vajaduste suurenedes lastest lahus elava vanema varalise seisundi muutumatuna püsimise või halvenemise korral võib jätta elatise suurendamata, kui elatist maksma kohustatud vanema varaline seisund ei võimalda tal suuremat elatist maksta. Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline ka kohtuotsust täitma. Samas perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamis.
18.Võttes arvesse, et 02.10.2009 sündis hageja perre tütar, kes suurendas oluliselt peres tehtavaid kulutusi, samuti arvestades asjaolu, et hageja oli alates 18.05.2009 töötu ja hageja sissetulekud on otsuse tegemise ajaga võrreldes oluliselt vähenenud, on põhjendatud jätta muutmata 06.11.2007 Harju Maakohtu otsusega välja mõistetud elatise suurus kahele lapsele summas 5000 krooni. Hagejale oleks ebamõistlikult koormav kanda 1⁄2 laste praegustest kuludest ilma, et tema ülalpidamisel olev kolmas alaealine laps selle tagajärjel jääks halvemasse olukorda või et hageja ei tuleks ise toime ilma riigi abita.
19.Ka ei ole põhjendatud rahuldada hageja taotlust elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära, so 1300 kroonile kuus ühe tütre ülalpidamiseks ja 1700 kroonile kuus teise tütre ülalpidamiseks, kuna hagejal on vähenenud sissetulekust hoolimata
4(7)
piisavalt vara: 2 korteriomandit Tallinnas, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära mõjuvat põhjust. Apellatsioonkaebus
20.J. S. palub tühistada maakohtu otsuse ja teha otsus, millega rahuldada hagi T. S. ning A. S. kasuks väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks ning välja mõista hagejalt 1700 krooni tütar T. S. ülalpidamiseks ja 1300 krooni tütar A. S. ülalpidamiseks. Menetluskulud jätta täielikult kostjate kada.
21.Elatise määramisel ei võtnud maakohus arvesse PKS § 61 lg-s 2 sätestatut, so kummagi vanema varalist seisundit.
22.PKS § 61 lg 5 alusel kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui kohus jätab hageja nõude rahuldamata, peab ta igakuiselt maksma elatist kolmele lapsele võrdsetes osades kokku 7500 krooni, kuid tema sisetulek hetkel on ainult 7886 krooni.
23.Kohus märkis, et hagejal on lisaks korteriomandile, kus ta elab koos perega, ka teine kinnisvara (korteriomand), kuid ei võtnud arvesse, et hageja sai ühe korteri pärandusena, teine aga on koormatud hüpoteekiga, millise hageja on pannud müüki. Seega jääb hagejale ainult üks korter ning on võimalik, et jääb ka laenulepingu alusel tekkinud võlg.
24.Hageja nõuded on mõistlikud ja lähtuvad tema tänasest varalisest seisundist ja asjaoludest. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Maakohus ei ole tuvastanud hagejaga koos elava lapse (A. S.) vajadusi. Vastustajate seisukoht
25.Kostjad apellatsioonkaebust ei tunnista, vaidlevad sellele vastu ning paluvad jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjad paluvad ka arvestada vastuses toodud põhjendustega ja lisatud tõenditega ning tühistada maakohtu otsus ja rahuldada nende nõue elatise suurendamiseks. Ringkonnakohtu põhjendused
26.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
27.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude elatise vähendamiseks. Kostjad ei ole maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. Seega ei vaata ringkonnakohus maakohtu otsust läbi vastuhagi rahuldamata jätmise osas.
28.Kostjate poolt vastusele lisatud tõendid jätab ringkonnakohus tähelepanuta ja tagastab TsMS § 652 lg 4 alusel, kuna kostjad ei ole vastuses põhjendanud uute tõendite esitamise lubatavust ega vajalikkust.
29.Kuna hagi on esitatud enne 1. juulit 2010, tuleb analüüsida nii varemkehtinud kui ka kehtiva perekonnaseaduse sätteid. Vanem on PKS (1995) § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama tuleneb PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1. Vanematel on
5(7)
nii PKS (1995) § 49 kui ka PKS § 116 lg 1 järgi oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. PKS (1995) § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 5 (1995) järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4 lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud nõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
30.Hageja soovib väljamõistetud elatise vähendamist alla miinimummäära, põhjendades seda asjaoluga, et 02.10.2009 on tema perekonda sündinud kolmas laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed.
31.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et elatise vähendamiseks alus puudub. Maakohus tuvastas, et hagejast lahus elavate laste põhjendatud vajadused on tegelikult oluliselt suuremad ning väljamõistetud elatis ei kata poolt kostjate vajadustest. Seda asjaolu ei ole hageja vaidlustanud. Seega jäi hageja kanda kostjate ülalpidamiseks tehtavatest kulutustest oluliselt väiksem osa, kui laste ema kanda, kelle juures lapsed elavad. Maakohus arvestas juba seejuures asjaoluga, et hageja sissetulek on vähenenud ja tema perekonda on sündinud kolmas laps. Laste võrdsest kohtlemisest tulenevalt on ka kolmanda lapse emal sellisel juhul kohustus anda suurem panus lapse ülalpidamiseks. Asjaolu, et just hageja jäi lapsehoolduspuhkusele, mitte lapse ema, on lapse vanemate ühine otsus, mille tõttu ei tohi kannatada hageja juures mitteelavad lapsed. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et tema kolmas laps elaks tegelikult materiaalselt halvemas olukorras kui kostjad ja seda seoses sellega, et hageja on kohustatud kummalegi kostjale maksma 2500 krooni kuus. Hageja on ise välja toonud asjaolu, et kolmanda lapse ema sugulased aitavad neil kulutusi katta, mis võimaldab kostjal lapsehoolduspuhkusel olla.
32.Maakohus tugines õigesti ka asjaolule, et hageja omandis on kaks korteriomandit Tallinnas, mille arvel on samuti võimalik ülalpidamiskohustust täita. Asjaolu, et ühe korteri on hageja saanud pärandina ja teisele korterile on panga kasuks seatud hüpoteek, ei takista kummagi korteri kasutamist. Kui hageja oma perekonnaga elab ühes korteris, on teine korter võimalik välja üürida ja sellelt tulu teenida. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et seda pole võimalik teha. Menetluskulude jaotus
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
6(7)
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
Mare Merimaa
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.