Kohtulahend

Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Kohtuotsuse täitmine 1054, 54 euro (16 500 krooni) väljamõistmise osas toimub üheaegselt massaaživanni „SSWW Royalking Sanitary Ware“ tagastamisega Artur Melnitšenko poolt Varietas OÜ-le. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud ja hageja nõue 16.04.2008 esitas Artur Melnitšenko Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus Varietas OÜ-lt välja mõista müügilepingu alusel tasutud 16 500 krooni, ekspertiisi eest tasutud 1000 krooni ja dokumentide tõlke eest tasutud 319 krooni, s.o kokku 17 819 krooni, ühtlasi tunnistada kehtivaks müügilepingust taganemine. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 07.05.2006 sõlmitud müügilepingu alusel massaaživanni „SSWW Royalking Sanitary Ware“. Ostu sooritamisel (müügilepingu sõlmimisel) ei edastanud kostja hagejale mingeid kaubaga kaasnevaid dokumente ega instruktsioone. Kuna massaaživanni näol oli tegemist komplektse valmisseadmega, oli selle ühendamine elektri-, vee- ja kanalisatsioonivõrguga vastava eriala asjatundjale jõukohane. 06.07.2007 purunes massaaživannil detail, mille tagajärjel valgus vesi vannist välja ning vanni ei olnud enam võimalik kasutada. Hageja pöördus rikke kõrvaldamiseks suulise avaldusega kostja poole. Kostja esindaja väitel ei saanud defekti põhjus olla seadme ehituses. Hageja hinnangul on tegemist tootmisiseloomuga defektiga, seda asjaolu kinnitab hageja tellitud eriteadmistega isiku arvamus (Nora Kasemaa ekspertiisibüroo ekspertiisiakt). 30.07.2007 esitas hageja kostjale kirjaliku avalduse avastatud puuduse kohta, milles soovis müügilepingust taganeda. Kostja käitumisest tulenevalt on hagejal alust arvata, et kostja ei täida ka edasipidi omapoolseid kohustusi VÕS § 116 lg 2 p 4 mõttes. VÕS § 218 lg 2 kohaselt on kostja vastutav asjal (massaaživannil) ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kuna kostja avaldusele ei reageerinud, esitas hageja 26.09.2007 uue avalduse, soovides loobuda ostetud kaubast ja saada raha tagasi. Hageja väitel on kostja rikkunud oluliselt müügilepingu tingimusi (VÕS § 223 lg 1). Kostja keeldus hageja avaldusele vastamast, jättes kaebustele reageerimata, samuti keeldus defekti parandamast või seadet asendamast. Hageja väitel on tal seetõttu õigus VÕS § 223 lg 3 alusel lepingust taganeda ja nõuda lepingu alusel tasutud rahasumma tagastamist. Hageja on valmis tagastama kasutuks muutnud seadme - massaaživanni. Kostja seisukoht Kostja ei vaidlusta tehingu tegemist ega seda, et hageja on vanni eest tasunud 16 500 krooni ning et on hageja esitatud lepingust taganemise avaldused kätte saanud. Kostja möönis, et müüdud asjal ilmnenud puudus võis olla tootja poolne defekt, mille kõrvaldamise kohustus lasuks kostjal, kuid kostjale ei ole teada, kuidas hageja massaaživanni kasutas. Kostja väitel anti hagejale koos vanniga üle dokumendid, s.h paigaldusjuhend, toote kasutamist ja hooldamist puudutavad nõuded jne. Kostja vaidles vastu hageja väitele, nagu oleks viimane korduvalt pöördunud pretensioonidega kostja poole. Hageja ei soovi toote parandamist, vaid raha tagastamist. Hageja ei nõustunud kostja

sooviga vaadata olukord kohapeal üle ning toode vajadusel ära remontida. Kostja on seisukohal, et väidetav defekt on kergesti kõrvaldatav. Menetluse edasine käik Harju Maakohtu 03.03.2009 otsusega jäeti hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus vaatas hageja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse läbi ning jättis 30.10.2009 otsusega selle muutmata. Hageja kassatsioonkaebuse alusel tühistas Riigikohus Harju Maakohtu 03.03.2009 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2009 otsused ning saatis asja menetlemiseks maakohtule. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi, tunnistas kehtivaks müügilepingust taganemise ja mõistis kostjalt välja 17 500 krooni. Menetluskulud jättis kostja kanda. Maakohus leidis, et hageja nõude rahuldamiseks vajalikud eeldused on täidetud, mistõttu tuleb hagi rahuldada. Lisaks vaieldamatutele asjaoludele pidas kohus esitatud tõendite põhjal tuvastatuks, et müügilepingu esemeks olnud massaaživann oli ebakvaliteetne: ühendus on defektiga, sest ühendustorru siseneva vooliku ühendav osa on 20-22 mm, vooliku ots on ebaühtlane, äärtel murded, samas on kolmiku ühendusosa pikkus 34 mm; veejuhtme ühendatavate detailide teljed ei lange kokku. Defekt on tootmisiseloomuga (hageja esitatud eriteadmistega isiku arvamus - Nora Kasemaa ekspertiisibüroo ekspertiisiakt). Maakohus tuvastas, et hageja on vanni ebakvaliteetsusest (vesimassaažitoru purunemisest) kostjale teatanud 30.07.2007 ja 26.09.2007 dateeritud kirjadega ning kostja on need avaldused kätte saanud. Samuti on tõendatud, et hageja tasus OÜ-le Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo massaaživanni puuduse kindlakstegemiseks tellitud ekspertiisi eest 1000 krooni. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas on täidetud materiaalõiguslikud eeldused müügilepingust taganemiseks. Kuna kohus tuvastas, et müügilepingu esemeks olnud vann ei vastanud lepingutingimustele selle hagejale üleandmise ajal, siis tuli hagi rahuldamiseks kontrollida, kas hageja kui ostja teatas kostjale kui müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta neist teada sai või pidi teada saama (VÕS § 220 lg 1). Maakohus tuvastas, et hageja teatas kostjale 30.07.2007 avalduses puudusest, mis ilmnes 16.07.2007. Kostja väidet, et ta võttis hagejaga 30.07.2007 telefoni teel ühendust, et olukorraga tutvuda ja vajadusel toode remontida, ei pidanud kohus tõendatuks. Arvestades, et eriteadmistega isiku arvamuse kohaselt oli defekt kõrvaldatav ja kostja arvates kulunuks remonditööle aega vaid pool tundi, leidis kohus, et puudusest teatamisest (30.07.2007) oli 26.09.2007 avalduse esitamise ajaks möödunud mõistlik aeg vanni parandamiseks. Kuna kostja ei ole mõistliku aja jooksul vanni parandanud ega parandamist pakkunud, siis on ta VÕS § 223 lg 1 viimase alternatiivi järgi oluliselt lepingut rikkunud ning hagejal on õigus lepingust taganeda. Vastavalt VÕS § 189 lg-le 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kuna asjas on tuvastatud, et hageja on vaidlusalusest müügilepingust kehtivalt taganenud, tuleb kostjal müügilepingu alusel hageja poolt talle tasutud müügihind 16 500 krooni tagastada. Kuna kohus tuvastas, et kostja on oluliselt rikkunud müügilepingut, millise rikkumise kindlakstegemiseks on hageja teinud kulutusi, tellides OÜ-lt Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo ekspertiisi, mille eest tasus 1000 krooni, on tal sellega tekkinud kahju, mis kuulub VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 128 lg 3 alusel hüvitamisele. Apellatsioonkaebus

Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning saata asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Harju Maakohus rikkus põhiseaduse § 24 lg-st 2 tulenevat igaühe õigust olla oma kohtuasja arutamise juures: kostjale ega tema esindajale ei ole kätte toimetatud kohtukutset 23.09.2010 kohtuistungile. TsMS § 306 lg 1 järgi on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Vastavalt TsMS § 321 lg-le 1 kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. TsMS § 319 lg 1 sätestab, et menetlusdokument loetakse saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud esindajale. Käesoleval juhul on maakohus viidatud sätteid rikkunud. Nimelt ei ole ei kostja esindajale ega kostjale kohtukutseid maakohtu 23.09.2010 istungile kätte toimetatud. Kohus selgitas kostja esindajale, et proovis kohtukutset kätte toimetada elektroonselt aadressil [email protected], kuid see ei õnnestunud. Alates märtsist 2010 on kostja esindaja elektronposti aadressiks advokaadibüroo nime muutuse tõttu [email protected], millest võis olla tingitud ka elektroonsel teel saatmise ebaõnnestumine. Samas ei ole kohus üritanud kostja esindajale kohtukutset kätte toimetada muul viisil kui elektroonselt (mida TsMS § 314 lg 2 võimaldab). Ka Riigikohus on korduvalt väljendanud põhimõtet, mille kohaselt on primaarne menetlusdokumentide kättetoimetamine esindajale. Kuna käesolev vaidlus on läbinud ka Riigikohtu, siis pidi maakohtule olema selge, et kostja õigusi esindab eelkõige tema esindaja ning et viimasele kohtukutse kättetoimetamata jätmine võib oluliselt kahjustada kostja õigusi. Asjaolude täpsemal uurimisel ilmnes, et kohtukutse oli üle antud kostja esindaja endise asukoha üldadministraatorile, kes ei olnud aga kostja volitatud esindaja ega edastanud ka kohtukutset adressaadile. Seega ei saa lugeda kohtukutset kostja esindajale kättetoimetatuks. Kuivõrd kostjale ega tema esindajale ei ole kohtukutset kätte toimetatud, ei saanud kostja teostada oma TsMS § 199 lg-st 1 tulenevaid õigusi, eelkõige esitada taotlusi, anda kohtule seletusi jne. Kostja jäeti ilma võimalusest viibida oma kohtuasja arutamise juures, samuti ei saanud kostja teostada õigust tõendada tunnistaja ütlustega asjas määravaks osutunud asjaolu - vanni parandamise pakkumist. Viidatud asjaolu tõendamise korral ei oleks võimalik tuvastada lepingu olulist rikkumist ning sellest tulenevalt ei oleks hagejal ka õigust lepingust taganeda. Lisaks on kohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 5. Kohtuotsuse resolutsioon on vastuolus kohtulahendi sisuga. Vastavalt VÕS § 189 lg 1 teisele lausele peavad lepingupooled lepingust taganemisest tulenevad kohustused täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Antud juhul tekib otsuse jõustumisel olukord, kus hagejal on võimalus kohtulahend koheselt täitmisele pöörata isegi juhul, kui ta ei ole oma tagasitäitmise kohustust täitnud. Kuivõrd kohtutäitur täitedokumendi sisu ei kontrolli, võib suure tõenäosusega tekkida olukord, kus kohtutäitur algatab täitemenetluse ja arestib kohtuotsusega väljamõistetud summa hoolimata sellest, et hagejal on õigus kostja poolsele kohustuse täitmisele üksnes siis, kui ta ise täidab vanni tagastamise kohustuse. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus

Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks, küll peab kohus vajalikuks täiendada otsuse resolutsiooni täitmise korda käsitleva osaga. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium alljärgmist.

Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, nagu oleks maakohus rikkunud menetlusõiguse normi, jättes kostja ilma võimalusest osaleda kohtuistungil. Kohtukutse 23.09.2010 kell 14.00 toimuvale kohtuistungile saadeti nii kostjale kui tema lepingulisele esindajale. Kostja aadressil posti teel edastatud kutse on adressaadile kätte toimetatud ja allkirja vastu üle antud 14.07.2010 (tl 149). Kostja lepingulisele esindajale on kutse samale istungile saadetud e-posti teel aadressil, mille esindaja on eelnevalt kohtule avaldanud ja mille kaudu on talle varasemad menetlusdokumendid ka edastatud. Kostja lepinguline esindaja Kaspar Lind osales käesolevas kohtumenetluses alates 19.11.2008 eelistungist ning alates 17.02.2009 on kõik menetlusdokumendid edastatud talle e-posti aadressil [email protected]. Küll nähtub kostja esindaja 30.10.2009 e-kirjast, millega esindaja kinnitas ringkonnakohtu otsuse kättesaamist, et see on saadetud aadressilt [email protected], kuigi kohus saatis vastava kirja koos manusega 30.10.2009 kell 10.52 aadressile [email protected]. Eeltoodust nähtuvalt on kostja esindaja suhelnud kohtuga mitmel e-posti aadressil: ta on saanud kohtu kirja, mis saadeti aadressile [email protected] kätte ning kolm minutit hiljem selle kättesaamist aadressilt [email protected] ka kinnitanud (tl 97-98). Ka Riigikohtule 12.02.2010 e-posti teel saadetud kassatsioonkaebuse vastuse on kostja esindaja postitanud aadressilt [email protected], kuigi samas menetlusdokumendis märgib ta andmetes oma e-posti aadressiks [email protected]. Kolleegium nõustub vastustajaga, et apellant ei ole tõendanud, et tema lepingulisele esindajale saadetud kohtukutse ei ole kohale jõudnud. Toimiku materjali põhjal sellist järeldust teha ei saa. Väide, et kohtu e-kiri edastati esindaja endise asukoha üldadministraatorile, on paljasõnaline. Asjaolu, et kostja esindaja ei ole vaidlusaluse kohtukutse kättesaamist vastuskirjas kinnitanud, ei võimalda üheselt järeldada, et ta ei ole kohtukutset kätte saanud. Pealegi puuduvad toimikus andmed selle kohta, et kostja lepinguline esindaja oleks täitnud seadusest tulenevat kohustust teatada kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest (TsMS § 200 lg 4). Lisaks kohtule eksitas kostja esindaja ka hagejat, hoides ka teda teadmatuses oma sidevahendi andmete muutumisest. Nii on hageja menetlusdokumentides näidanud (ja ilmselt sel aadressil saadetisi ka edastanud) kostja esindaja sidevahendina aadressi, mida apellandi väitel esindaja enam ei kasuta. Eeltoodud põhjustel ei ole apellatsioonkaebuse käsitlus menetlusnormi rikkumisest kooskõlas seaduse ega asja materjaliga. TsMS § 200 lg-test 1 ja 2 tuleneval on menetlusosaline ja tema esindaja kohustatud kasutama oma õigusi heauskselt ega tohi kohut eksitada. Nõustuda ei saa apellandiga, et menetlusnormi väidetava rikkumisega võeti kostjalt võimalus tõendada tunnistaja ütlustega asjas tähtsust omavat asjaolu - et kostja pakkus 30.07.2007 hagejale vanni parandamist. Nimetatud asjaolu tõendamise võimatust on kostja ise varasemas menetluses kinnitanud. Väite, et ta suhtles hagejaga telefoni teel 30.07.2007, on kostja esitanud kohtule juba oma vastuses hagile (30.06.2008 esitatud vastus - tl 22-23). Sellele väitele on hageja 27.10.2008 esitatud menetlusdokumendis vastu vaielnud (tl 40-43), pidades seda paljasõnaliseks, tegelikkusele mittevastavaks ja tõendamata jäänuks. Oma seisukohta on hageja kõnealuses dokumendis väga põhjalikult käsitlenud, viidates ühtlasi asjaolule, et kostjale ei olnud hageja kontakttelefon teada. Kostja väite kummutamiseks lisas hageja kostja 24.10.2007 e-kirja, mis sisaldab mitmeid küsimusi ja nõudeid, millest tulenevalt on ebausutav, et enne nimetatud kuupäeva oleks kostja teinud hagejale ettepaneku vanni parandamiseks. Ka 19.11.2008 eelistungil (protokoll tl 51-53) on hageja väitnud, et pretensiooni esitas ta kirjalikult seetõttu, et suuliselt teda kuulda ei võetud. 11.02.2009 kohtuistungil (protokoll tl 56-58) on kostja esindaja möönnud, et suuline suhtlemine on mõlemalt poolt tõendamata ja tõendiks on vaid kaks hageja avaldust. Samal istungil on kostja esindaja

(vastuseks hageja esindaja väitele) retooriliselt märkinud, et „kuidas said siis olla kõned...“ kui „... polnud isegi telefoninumbreid ...“. Samas on kostja esindaja lisanud, et telefonikõnede sisu ta tõendada ei saa (tl 57 ).

Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtu otsuse resolutsioon vajab täiendamist. Kuigi kostja ei esitanud esimese astme kohtu menetluses nõuet tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamiseks, tuleb otsuse resolutsiooni siiski selles osas täiendada. Seadusest tulenevalt on lepingu alusel üleantu tagastamise (väljaandmise) nõue seotud nõudja poole samaaegse kohustusega tagastada temale üleantu. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki pool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Kuna ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu otsuse sisu osas muutmata ja rahuldab apellatsioonkaebuse vaid täitmise korda puudutavas osas, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jätab ta poolte menetluskulud tervikuna kostja kanda.

Ü. Jänes

T. Kollom

I. Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.