lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-4-2-11

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 16.06.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-4-2-11
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
16.06.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1965
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 11 lg 31, 4, 7KohtukoosseisATS § 1 lg 1HKMS § 3 lg 1Haldusasju lahendavad kohtudITVS § 15 lg 1TsMS § 1Õigusemõistmine tsiviilasjadesTsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanneTsMS § 372 lg 8Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 711 lg 3Pädeva kohtu määramise kordTsMS § 9Pädevad kohtud

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-4-2-11 Tartu, 16. juuni 2011. a Eesistuja Märt Rask, liikmed Henn Jõks, Ants Kull, Ivo Pilving ja Harri Salmann Pädeva kohtu määramine Tiina Titma hagis Eesti Vabariigi vastu Terviseameti peadirektori käskkirja tühistamiseks, puhkuse mittesaamise tuvastamiseks, avalikku teenistusse asumise ja peaspetsialisti ametikohal täiskoormusega töötamise tuvastamiseks, töötasu vähendamise õigusvastaseks tunnistamiseks, puhkusepäevade arvu teatamiseks, saamata jäänud tasude väljamõistmiseks, puhkusetasu arvutamiseks samaväärselt teiste spetsialistina töötavate isikutega ning kahju hüvitamiseks Harju Maakohtu 18. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-1112399 Kirjalik menetlus

1.Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. oktoobri 2010. a määrus haldusasjas nr 3-10-2030 ja Tallinna Ringkonnakohtu 29. detsembri 2010. a määrus samas haldusasjas osas, milles T. Titma kaebus Terviseameti peadirektori 1. juuli 2010. a käskkirja nr 2.1-2/230 tühistamiseks, töötasu vähendamise õigusvastaseks tunnistamiseks, puhkusepäevade arvu teatamiseks, töötasu, puhkusetasu, lisatasu, päevaraha, viivist ja muid tasusid, mida said sama tööd tegevad isikud, maksma kohustamiseks tagastati halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 4 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
2.Saata asi Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tiina Titma asus 9. septembril 2008 tööle Sotsiaalministeeriumi haldusalas olnud Kemikaalide Teabekeskuses mürgistusravi- ja ennetusküsimuste nõustajana. Käsundusleping lõppes tähtaja möödumisel 31. detsembril 2009. Tervishoiuamet, Tervisekaitseinspektsioon ja Kemikaalide Teabekeskus ühendati alates 1. jaanuarist 2010 Terviseametiks.
2.T. Titma esitas 12. jaanuaril 2010 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada tähtajatu töölepingulise suhte ja kohustada Terviseametit töölepingut edasi täitma. Töövaidluskomisjon rahuldas 18. märtsi 2010. a otsusega avalduse ning tuvastas T. Titma töötamise Terviseametis tähtajatu töölepingu alusel 9. septembril 2008 sõlmitud lepingu tingimustel ja kohustas Terviseametit töölepingut edasi täitma. Samuti mõistis töövaidluskomisjon Terviseametilt T. Titma kasuks välja saamata jäänud töötasu aja eest, mil teda tööga ei kindlustatud. Töövaidluskomisjon märkis otsuses mh, et T. Titma töötamine Kemikaalide Teabekeskuses oli vaadeldav avaliku teenistusena avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 1 lg 1 tähenduses. Terviseameti peadirektori 1. juuli 2010. a käskkirjaga nr 2.1-2/230 saadeti tervishoiuosakonna

mürgistusteabekeskuse andmetöötleja T. Titma 6. juulist kuni 23. juulini 2010 puhkusele.

3.T. Titma esitas 7. augustil 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Terviseameti peadirektori 1. juuli 2010. a käskkirja nr 2.1-2/230 tühistamiseks ja T. Titmad ametisse nimetama kohustamiseks. Kaebuses palus T. Titma ühtlasi tuvastada tema tööle asumine 9. septembril 2008 avaliku teenistuse seaduse alusel ja töötamine peaspetsialisti ametikohal täiskoormusega, tunnistada õigusvastaseks töötasu vähendamine alates 2009. a jaanuarist, kohustada Terviseametit teatama T. Titmale puhkusepäevade arv ning kohustada Terviseametit maksma T. Titmale saamata jäänud töötasu, puhkusetasu, lisatasu, päevaraha, viivised ja muud tasud. Kaebuse kohaselt on T. Titma avalikus teenistuses olev ametnik, sest tal on töösuhe riigiasutusega ning ta asus tööle kõrgharidust ja meditsiinialast väljaõpet omava ning keeli valdava spetsialisti ülesannetes. T. Titma ei ole abiteenistuja, sest ta ei ole teinud tehnilist tööd. T. Titma esindab telefoninõustajana riiki ja tema töö on alalise iseloomuga. Seega ei ole ta ka koosseisuväline teenistuja. 2008. a-l töötas Kemikaalide Teabekeskuses üle kümne sarnast tööd tegevat peaspetsialisti ja 2010. a-l teevad T. Titma tööülesannetega sarnast tööd mürgistusteabekeskuse peaspetsialistid. Vaatamata töövaidluskomisjoni otsusele ei ole tehtud T. Titma teenistusse ennistamise käskkirja. Aprillis ja mais 2010 oli T. Titma ametikohaks Terviseameti veebilehel märgitud peaspetsialist, juunis 2010 aga andmetöötleja. Andmetöötleja ametikohta ei ole Terviseameti mürgistusteabekeskuse struktuuris ega koosseisuvälise ametikohana ette nähtud. T. Titma keeldus uut töölepingut allkirjastamast, sest töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt töötab ta 9. septembril 2008 sõlmitud töölepingu tingimustel. T. Titmale kehtib 9. septembril 2008 allkirjastatud õe ametijuhend, sest ta ei ole andnud nõusolekut enda üleviimiseks teisele ametikohale. T. Titma tööülesanded tulenevad peaspetsialisti ametijuhendist, kuid ta keeldub seda allkirjastamast, sest talle ei ole selged ametikohaga kaasnevad tingimused, sh töötasu ja -koormus.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 22. oktoobri 2010. a määrusega haldusasjas nr 3-10-2030 kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 4 alusel, leides, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mis tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluses. Halduskohtu otsuse kohaselt tuvastas töövaidluskomisjon, et T. Titma töötab tähtajatu töölepingu alusel, ja kohustas tööandjat töölepingut edasi täitma. Töövaidluskomisjoni otsusest nähtub, et pooled sõlmisid töölepingu ja T. Titma ei olnud avalik-õiguslikus teenistussuhtes. Töövaidluskomisjoni otsust oli võimalik vaidlustada maakohtus. Vaidlus puhkusekäskkirja kehtivuse üle tuleb samuti lahendada tsiviilkohtumenetluses, sest pooled sõlmisid töölepingu.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. detsembri 2010. a määrusega T. Titma määruskaebuse rahuldamata, kuid muutis halduskohtu määruse põhjendusi. Määruse kohaselt on töövaidluskomisjon tuvastanud vaidluse poolte vahel töölepingulise suhte ja kohustanud tööandjat töölepingut edasi täitma. Kumbki pool ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust maakohtus, mistõttu on see jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Töövaidluskomisjoni otsus on individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 25 lg 1 alusel siduv ka kohtule. Kuna töövaidluskomisjon ei saa tuvastada avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumist, ei ole

asjakohane töövaidluskomisjoni viide, et T. Titma töötamine oli vaadeldav avaliku teenistusena ATS § 1 lg 1 mõttes. Kui töövaidluskomisjon asus seisukohale, et pooled olid teenistussuhtes, oleks ta pidanud ITVS § 15 lg 1 p 4 kohaselt avalduse vastuvõtmisest keelduma ja asja menetluse lõpetama. Tuvastamistaotluse ja teenistusse nimetama kohustamise taotluse kohta esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, sest soovitud eesmärgi saavutamine ei ole esitatud kaebuse abil võimalik. Ülejäänud nõuete osas oli põhjendatud kaebus tagastada HKMS § 11 lg 4 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

6.Riigikohus jättis 8. märtsi 2011. a määrusega T. Titma määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
29.detsembri 2010. a määruse peale menetlusse võtmata.
7.T. Titma esitas 18. märtsil 2011 Harju Maakohtule Eesti Vabariigi vastu hagi, milles palus tühistada Terviseameti peadirektori 1. juuli 2010. a käskkiri nr 2.1-2/230 ja tuvastada, et hageja ei ole käskkirjas märgitud puhkust saanud, tuvastada tema tööle asumine 9. septembril 2008 avaliku teenistuse seaduse alusel ja töötamine peaspetsialisti ametikohal täiskoormusega, tunnistada õigusvastaseks töötasu vähendamine alates 2009. a jaanuarist, kohustada Terviseametit teatama T. Titmale puhkusepäevade arv ning kohustada Terviseametit maksma T. Titmale saamata jäänud töötasu, lisatasu, päevaraha, viivised ja muud tasud ning kohustada Terviseametit arvutama T. Titma puhkusetasu samaväärselt teiste spetsialistina töötavate isikutega. Lisaks palus T. Titma 18. aprillil 2011 esitatud hagiavalduse täienduses mõista Eesti Vabariigilt välja mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitis võrdse kohtlemise seaduse § 24 lg 2 alusel. Hagiavalduse kohaselt on T. Titma avalikus teenistuses olev riigiteenistuja, sest tal on töösuhe riigiasutusega ning ta asus tööle kõrgharidust ja meditsiinialast väljaõpet omava ning keeli valdava spetsialisti ülesannetes. T. Titma ei ole abiteenistuja, sest ta ei ole teinud tehnilist tööd. T. Titma ei ole ka koosseisuväline teenistuja, sest tema töö on alalise iseloomuga. T. Titma esindab telefoninõustajana riiki. Seega on ainuvõimalik, et T. Titma asus tööle ametnikuna. T. Titmad on koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste sarnaseid tööülesandeid täitvate isikutega.
8.Harju Maakohus saatis asja 18. aprilli 2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-12399 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 8 alusel pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule. Maakohtu määruse kohaselt palub hageja tuvastada avalik-õigusliku suhte olemasolu ning sellest tulenevalt mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu, puhkusetasu, lisatasu, päevaraha ning muud tasud ja viivised. Seega on vaja lahendada küsimus, kas hageja tuleb nimetada ametisse avaliku teenistuse seaduse alusel ja kas tal on selle seaduse alusel õigus nõuda teenistussuhtega kaasnevaid tagatisi. Isik ei saa pöörduda hagiga maakohtusse nõudega tuvastada töösuhte olemasolu riigiteenistuses avaliku teenistuse seaduse sätete alusel, kuna see on avalikõiguslik vaidlus. Kuivõrd hageja nõue ei tulene eraõigussuhtest, mida saaks menetleda tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel ning halduskohus on varem keeldunud T. Titma kaebuse menetlusse võtmisest, taotleb maakohus Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheliselt erikogult asja lahendamiseks

pädeva kohtu määramist.

ERIKOGU SEISUKOHT

9.Erikogu leiab, et asja lahendamine on halduskohtu pädevuses. Tallinna Halduskohtu 22. oktoobri 2011. a määrus tuleb seetõttu TsMS § 711 lg 3 alusel osaliselt tühistada. Samal alusel tuleb osaliselt tühistada ka Tallinna Ringkonnakohtu 29. detsembri 2010. a määrus. Asi tuleb TsMS § 711 lg 3 järgi saata menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule.
10.Asja materjalidest nähtuvalt palus T. Titma halduskohtule esitatud kaebuses ja maakohtule esitatud hagis muu hulgas tuvastada, et ta on avalik-õiguslikus teenistussuhtes, ning sellest tulenevalt mõista Terviseametilt välja samata jäänud töö- ja muud tasud. Kaebuse väidete kohaselt on ainuvõimalik, et T. Titma töötab Terviseametis riigiteenistujana. Temaga ei olnud võimalik sõlmida töölepingut, sest ta ei teinud tehnilist tööd. Kuna tema töö on alalise iseloomuga, ei ole ta koosseisuväline teenistuja. Halduskohus tagastas haldusasjas nr 3-10-2030 kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel, leides, et halduskohus ei ole pädev asja lahendama. Ringkonnakohus muutis halduskohtu põhjendusi osaliselt, leides, et tuvastamistaotluse ja teenistusse nimetama kohustamise taotluse kohta esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu. Pädeva kohtu määramisel saab erikogu võtta seisukoha selle kohta, millise kohtu pädevuses on T. Titma nõuded käskkirja tühistamiseks, puhkuse mittesaamise tuvastamiseks, avalikku teenistusse asumise ja peaspetsialisti ametikohal täiskoormusega töötamise tuvastamiseks, töötasu vähendamise õigusvastaseks tunnistamiseks, puhkusepäevade arvu teatamiseks, saamata jäänud tasude maksmiseks, puhkusetasu arvutamiseks ning kahju hüvitamiseks. Selles menetluses ei kontrolli erikogu, kas ringkonnakohtu seisukoht on põhjendatud osas, millega T. Titma tuvastamistaotluse ja teenistusse nimetama kohustamise taotluse kohta esitatud kaebus tagastati ilmselge perspektiivituse tõttu. Erikogu märgib, et kohtumäärus, millega kaebus on HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastatud seetõttu, et kaebus on ilmselt perspektiivitu, ei takista sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse pöörduda. Nimelt sätestab HKMS § 11 lg 7, et kaebuse või protesti tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti kohtusse (vt ka Riigikohtu 2. aprilli 2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-101-08 (p 35)).
11.Ringkonnakohus nõustus ekslikult halduskohtu määruse põhjendustega osas, millega halduskohus tagastas käskkirja tühistamise, töötasu vähendamise õigusvastaseks tunnistamise, puhkusepäevade arvu teatamise ja saamata jäänud tasude nõude kohta esitatud T. Titma kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Tsiviilasi vaadatakse TsMS § 1 järgi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhetest tulenev kohtuasi. Eraõigussuheteks, millest tulenevad vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses, on muu hulgas võlasuhe, sh töölepingust tulenev suhe. TsMS § 9 järgi lahendavad tsiviilasju maakohtud. Halduskohtu pädevuses on HKMS § 3 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda. Seega on üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevate vaidluste ja halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikest suhetest tulenevate vaidluste lahendamine, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaidlusaluse õigussuhte iseloomu kindlakstegemisel tuleb lähtuda kaebuse nõudest ja alusest. Praegusel juhul nõuab T. Titma Terviseameti teenistusest puudutud aja eest tasu, kasutamata jäänud puhkuse eest kompensatsiooni ning muid tasusid, tuginedes sellele, et pooled on avalik-õigusliku iseloomuga avaliku teenistuse suhtes. Seega väidab T. Titma, et Terviseamet rikub tema õigusi avalikõiguslikus suhtes. Sellega on T. Titma oma kaebuse eseme määratlenud avalik-õiguslikuna. Kui kaebuses väidetud avalik-õiguslikku suhet tegelikult ei eksisteeri, ei muutu vaidlus tsiviilõiguslikuks. Kaebuse aluseks oleva suhte puudumisel tuleb kaebus jätta rahuldamata, mitte tagastada. Seega ei ole töövaidluskomisjoni otsusega tuvastatul tähtsust pädeva kohtu määramisel. Halduskohtu määruse osalise tühistamise aluseks on asjaolu, et halduskohus leidis põhjendamatult, et T. Titma nõuded käskkirja tühistamiseks, töötasu vähendamise õigusvastaseks tunnistamiseks, puhkusepäevade arvu teatamiseks ja saamata jäänud tasude saamiseks ei kuulu halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohtu määruse osaliselt tühistamise aluseks on see, et ringkonnakohus nõustus ekslikult halduskohtuga, et nende nõuete lahendamiseks ei ole halduskohtul pädevust.

12.Maakohus on avalik-õigusliku teenistussuhte ja puhkuse saamata jäämise tuvastamise ning mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmise nõuete osas algatanud pädeva kohtu määramise menetluse ennatlikult. TsMS § 372 lg 8 kohaselt, kui kohus leiab, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, ja halduskohus on varem samas asjas leidnud, et see ei kuulu tema pädevusse, esitab kohus viivitamata asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks taotluse Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule, teavitades sellest menetlusosalisi. Kuna ringkonnakohus muutis haldusasjas nr 3-10-2030 halduskohtu määruse põhjendusi, ei ole praegusel juhul halduskohus avalik-õigusliku teenistussuhte tuvastamise nõude läbivaatamisest keeldunud pädevuse puudumise tõttu. Puhkuse saamata jäämise tuvastamise ja kahju hüvitamise nõuet ei ole halduskohtule esitatud. Erikogu leiab, et TsMS § 711 lg 3 ei välista asja saatmist tervikuna pädevale kohtule, kui nõuded, milles pädeva kohtu määramise menetlus on käivitatud ennatlikult, on seotud nõuetega, milles pädev kohus on pädevuse puudumise tõttu asja lahendamisest ekslikult keeldunud. Selline tõlgendus on vajalik menetlusökonoomia tagamiseks (TsMS § 2). Kuivõrd HKMS § 11 lg 7 võimaldab kaebuse esitajal pöörduda uuesti halduskohtusse kaebusega, mis on asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis talle tagastatud, käsitab erikogu T. Titma tuvastamisnõude ja kohustamisnõude kohta esitatud kaebust uue kaebusena. Märt Rask, Henn Jõks, Ants Kull, Ivo Pilving, Harri Salmann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.