Tsiviilasi nr 2-11-7804
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Annemarie Gerassimov
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2011.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-7804
Tsiviilasi
X hagiavaldus H. L. vastu alusetult saadu tagastamise nõudes. Hageja : X (asuk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost: x) Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi J. K. (Advokaadibüroo xxxxx&xxxxxxxxx; asuk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x ) Kostja: H. L. (is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusvorm
kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.
22.02.2011.a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale esitatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt alusetu rikastumise teel saadud summa 2100,62 euro tagastamist hagejale. Valga notar K. K. poolt väljastatud 23. jaanuari 2006. a seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt läks 01. novembril 2003. a surnud A. P. pärandvara üle xxxxx linnale. Pärandvara hulka kuulus ka xxxxxxxxxxxx-xx eluruum, mille omanikuna kanti kinnistusraamatusse hageja (registriosa number xxxxxx). Nimetatud eluruumi kasutab ilma õigusliku aluseta kostja H. L. , kes on keeldunud korteriomandit vabastamast vaatamata sellele, et Tartu Maakohtu 18. märtsi 2010. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-51464 nõudis kohus antud eluruumi kostja valdusest välja hageja valdusse. Hetkest, mil eluruumi omandiõigus läks üle hagejale, on kostja kuni hagi esitamise päevani tarbinud kõiki eluruumiga kaasnenud kommunaalteenuseid. Nende eest ei ole kostja maksnud. Nimetatud kommunaalteenused on hageja xxxxxxxx korteriühistule kõik ise tasunud vaatamata sellele, et ta ei ole eluruumi ise kasutada saanud ning ei ole nimetatud kommunaalteenuseid ka ise tarbinud. Tulenevalt eelnevast leiab hageja, et kostja on tema arvelt alusetult rikastunud ning võlgneb talle seoses sellega 2100,62 eurot. Hageja tugineb oma nõudes: VÕS § 1027 ja §-le 1028 lg 1.
TsMS § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid.
Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 315 lg 1 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega (tl 48). Menetlusdokumendid on kostjale allkirja vastu kätte toimetatud väljastusteatelt nähtuvalt 14.04.2011.a Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. 22.02.2011.a esitatud hagiavaldusega taotles hageja kohtult kohtuliku hüpoteegi seadmist kostja H. L. (i.k. xxxxxxxxxxx) nimele registreeritud kinnisvarale registriosaga xxxxxx. 28.02.2011.a kohtumäärusega kohus rahuldas hageja taotluse ja seadis kostja nimele registreeritud kinnistule aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx kohtuliku hüpoteegi summas 2100,62 eurot hageja kasuks.
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesoleval juhul juhul puuduvad kohtu hinnangul TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Hageja on kohtule nõude põhistamiseks esitanud järgmised tõendid: kommunaalteenuste arved 10.03.2007 (tl 8) summas 4137 krooni, 05.12.2007 (tl 9) summas 1570 krooni, 11.09.2008 (tl 10) summas 2770 krooni, 12.01.2009 (tl 11) summas 4392 krooni, 11.03.2009 (tl 12) summas 2468 krooni, 10.04.2009 (tl 13) summas 1059 krooni, 08.05.2009 (tl 14) summas 1200 krooni, 04.06.2009 (tl 15) summas 668 krooni, 10.07.2009 (tl 16) summas 668 krooni, 13.08.2009 (tl 17) summas 668 krooni, 09.09.2009 (tl 17) summas 1336 krooni, 05.11.2009 (tl 18) summas 721 krooni, 09.12.2009 (tl 19) summas 940 krooni, 08.01.2010 (tl 20) summas 1076 krooni, 11.02.2010 (tl 21) summas 1259 krooni, 09.03.2010 (tl 22) summas 970 krooni, 08.04.2010 (tl 23) summas 970 krooni, 07.05.2010 (tl 24) summas 732 krooni, 09.07.2010 (tl 25) summas 1022 krooni, 06.09.2010 (tl 26) summas 1022 krooni, 10.10.2010 (tl 27) summas 511 krooni, 05.11.2010 (tl 28) summas 834 krooni, 03.12.2010 (tl 29) summas 859 krooni, 05.01.2011 (tl 30) summas 1016 krooni; X pangaülekanded perioodil 01.01.2007.a kuni 17.01.2011.a (tl 31); kinnistusraamatu väljavõte xxxxxxxxxxxx-xx korteri omandiõiguse kohta (tl 33); Tartu Maakohtu 18.03.2010.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-0751464 (tl 34-37).
Kohus on tuvastanud kinnistusraamatu väljavõtte omandiõigus kuulub xxxxx linnale (tl 33).
alusel, et xxxxxxxxxxxx-xx korteri
VÕS § 1027 sätestab, et isik peab alusetu rikastumise peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole hagejal tekkinud kohustust kostja eest kommunaalmakseid tasuda. Kostja on kommunaalteenuseid tarbinud õigusliku aluseta ning kohustub seega tagastama hagejale õigusliku aluseta saadu kogusummas 2100,62 eurot. Kohus on tõenditena esitatud arvete (tl 8-30) ja pangakonto väljavõtte (tl 31) põhjal tuvastanud, et hagi esitamise hetkeni on hageja tasunud xxxxxxxxxxxx korter nr xx eest 2100,62 euro ulatuses kommunaalteenuseid, mida kostja on hageja korteris ebaseaduslikult viibides tarbinud. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusliku aluseta saadu kogusummas 2100,62 eurot. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda.
Annemarie Gerassimov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.