Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 30.04.2009 esitas R. K. Harju Maakohtule hagi Eesti Päevalehe AS-i vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 250 000 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. 27.11.2009 esitas hageja hagiavalduse täienduse, mille kohaselt 04.01.2008 ilmus Eesti Päevaleht Online's artikkel pealkirjaga "KGB luurajate seas on tuntud pankrotihaldur", milles oli järgnev tekst: „KAPO avalikustatud endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur R. K.. K. on sooritanud pankrotihaldurite registri andmetel eksami 2001. aastal ja töötanud asutuses OÜ K.. Kapo andmetel kuulus K. ENSV riikliku julgeolekukomitee koosseisu aastatel 1979-1989 ja on praegu ametlikult töötu." Viite (lingi) nimetatud artiklile leidis hageja artikli "KAPO avalikustas mitmekümne KGB luuraja nimed" alt. Refereeritult ilmus eeltoodud artikkel interneti uudisteportaalis Delfi, kus saavutas elava ühiskondliku reageeringu - artiklit kommenteeriti 296 korral. 04.01.2008 Riigi Teataja Lisas ilmusid avalikustamisele kuuluvate NSV Liidu luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud isikute kohta koostatud Kaitsepolitseiameti teadaannete ärakirjad, kus 26.03.2007 teadaande nr 348 all oli ära toodud Eesti NSV Riiklikus Julgeolekukomitees (edaspidi KGB) töötanud R. K. nimi, sünniaeg, sünnikoht ja asjaolu, et R. K. ei tööta. Kaitsepolitseiameti poolt avalikustamisele kuulunud R. K. (sündinud XX.XX.XXXX Harjumaal) ja hagejaks olev R. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, sündinud Tallinnas), kes tegutseb pankrotihaldurina OÜ K. kaudu, on kaks täiesti erinevat isikut. KGB-s töötanud R. K. ei ole kunagi tegutsenud ja ei tegutse pankrotihaldurina, samuti ei ole ta kunagi töötanud OÜ-s K.. Fakti, et KGB-s töötanud R. K. ja pankrotihaldurina tegutsev R. K. on kaks erinevat isikut, oli võimalik hõlpsasti kontrollida. Pankrotihaldurite registris on loetletud äriühingud, kelle pankrotihaldurina hageja tegutseb. Kostja oleks võinud äriregistri teabesüsteemi kaudu kontrollida pankrotihaldurina tegutseva hageja isikukoodi ka OÜ K. juhatuse liikme andmete kaudu äriregistris (hageja on juhatuse liige). KGB-s töötanud R. K. kohta Kaitsepolitseiameti teadaandes märgitud sünniaeg ei lange kokku hageja sünniajaga. Samuti oleks kostja võinud ühendust võtta pankrotihaldurina tegutseva hagejaga, sest pankrotihaldurite registris on ära toodud haldurite andmed, sh. telefoninumber ja e-posti aadress. Kostja ei kontrollinud esitatavate väidete vastavust tegelikkusele ja avaldas avalikkusele valeandmeid. Sellest tulenevalt sattus valeinfo, et KAPO avalikustatud endiste KGB luurajate hulgas on pankrotihaldurina tegutsev R. K., ka rahvusvahelistesse teabeotsingusüsteemidesse. 04.01.2008 kell 21.50 oli kostja poolt avaldatud artikkel "KGB luurajate seas on tuntud pankrotihaldur" kättesaadav teabeotsingusüsteemist Google. Artikli pealkirjale oli lisatud tekst: "KAPO avalikustatud endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur R. K.. R. K. on sooritanud pankrotihaldurite registri andmetel ...." Google annab ka viite www.epl/uudised/413505, samuti märgitakse, et artikkel avaldati 5 tunni eest. 05.01.2008 toob

teabeotsingusüsteem Aita Vista kostja poolt avaldatu ära kolmes kohas, teabeotsingusüsteem Yahoo kahes kohas. 09.01.2008 on teabeotsingusüsteemis Aita Vista võimalus tutvuda kostja poolt avaldatud tekstiga juba neljas kohas, otsingusüsteemis Google 11.01.2008 seisuga koguni 7 kohas. Ebaõigete andmete massiline edastamine rahvusvahelistes teabeotsingusüsteemides sai võimalikuks kostja poolt avaldatud valeteabe tõttu ja kuigi kostja artiklit (linki) "KGB luurajate seas on tuntud pankrotihaldur" ei olnud otsingusüsteemides enam võimalik avada, on valeteabe põhisõnum, et endiste KGB luurajate nimekirjas on pankrotihaldur R. K., jätkuvalt teabeotsingusüsteemides ära trükitud ja kättesaadav. KGB-s töötanud R. K. isikuga seondub veel internetis „R. K." nime all kättesaadavat infot, mis ei ole positiivne ja nüüd, kus juba üle aasta on rahvusvahelistes infoportaalides avaldatud infot „KAPO avalikustatud endiste luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur R. K....", seondub otseselt ka hagejaga. Tegelike asjaoludega vastuolus olevate faktiväidete avalik esitamine kostja poolt ja rõhutamine, et tegemist on nimelt pankrotihalduriga, kahjustas oluliselt hageja mainet, reputatsiooni ja usaldusväärsust pankrotihaldurina. Avalikkusele otseselt valeandmete edastamine rikkus ja rikub jätkuvalt hageja isiklikke õigusi. Hageja terviseprobleemid ja sissetuleku vähenemine on tingitud kostja avaldatud artiklist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja avaldas artiklis hageja kohta ebaõige faktiväite, et hageja kui tuntud pankrotihaldur on esitatud Riigi Teataja lisas ilmunud KGB luurajate nimekirjas ning, et esitatud ebaõige faktiväide on oma sisult negatiivne ja seeläbi hageja au teotav. Pooltevaheline vaidlus põhineb sellel, kas hagejal on eelnimetatud ebaõige faktiväite avaldamise tõttu õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitisena 250 000 krooni tasumist. Arvestades juhtumi asjaolusid, kostja senist käitumist, rikkumise põhjendusi ja raskust, ei ole kostja arvates mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine põhjendatud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekkimises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega hageja poolt isiklike õiguste rikkumisega väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudmine eeldab delikti üldkoosseisu tuvastamist, mille elementideks on (i) objektiivne teokoosseis (tegu, kahju tekkimine ning põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel), (ii) teo õigusvastasus ja (iii) süü. Lisaks tuleb mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul arvestada VÕS §-st 134 tulenevate piirangutega ja tingimustega. Hageja delikti üldkoosseisu ja selle elementide esinemist põhjendanud ei ole. Samuti ei ole hageja selgitanud, miks on käesoleval juhul vastavalt VÕS § 134 lg-le 2 õigustatud mittevaralise kahju hüvitamine, arvestades, et kostja on artikli kohese kõrvaldamise ning ebaõige faktiväite avaliku ümberlükkamise ja vabandamisega rikkumise heastanud. Kostja poolt ebaõige faktiväite avaldamisel oli tegemist inimliku eksimuse ja asjaolude ettenägematu kokkulangevusega, mille osas kostja esindajad on hageja ees korduvalt nii isiklikult kui 18.03.2008 avalikult vabandanud. Kostja on asjaolusid mõistliku hoolsusega kontrollinud ning käitunud hageja suhtes ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamisel heauskselt. Kostja on hagejale tekkinud mittevaralise kahju oma käitumisega hüvitanud. Kostja on tegutsenud rikkumisest teadasaamise järgselt heauskselt ja hageja õigusi heastaval moel. Kostja eemaldas artikli Eesti Päevalehe veebilehelt artikli ilmumise päeval koheselt (ühe tunni jooksul), peale hageja poolt artiklile lisatud eksitusele osundava kommentaari lisamist. Kostja online

toimetaja Urmas Jaagant helistas järgmisel päeval hagejale ja vabandas. Telefonivestluses kostja esindajaga ei avaldanud hageja soovi vabanduse avaldamiseks, vaid väljendas rahulolu, et artikkel eemaldati. Pärast telefonivestlust püüdis kostja esindaja Urmas Jaagant hagejaga uuesti kontakti saada, et üle täpsustada, kas ei ole vajalik avaldada vabandust ning kooskõlastada vabanduse tekst. Ajakirjanduses on tavaks, et täpsustuste ja vabanduste esitamine ja nende sisu lepitakse kannatanuga kokku, kuna paljud isikud ei soovi vabanduse avaldamist, et vältida oma nime veelkordset esiletõstmist ajakirjanduses. Samuti on vabanduse tekstis eelnevalt kokkuleppimine vajalik, et vältida olukorra tekkimist, kus kannatanu ei ole ilmunud õiendi sisuga nõus või rahul ning vabandus võiks asjaolud kannatanu jaoks keerulisemaks muuta. Kostjal ei õnnestunud hagejaga kontakti saada. Kostjale üllatuslikult ja ilma eelnevalt kostja poole pöördumata esitas hageja 14.02.2008 Harju Maakohtusse hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Kuna kostja on oma viga tunnistanud ja soovinud vabandust esitada, jäi kostjale arusaamatuks hageja poolt vastava nõude esitamine kohtumenetluses. Kuna kostja hagejalt tagasisidet ei saanud ning kostja ei ole kunagi väljendanud tahet vabandust mitte esitada, avaldas kostja artiklis avaldatud ebaõigeid andmeid ümberlükkava ja vabandava teksti hagejaga kooskõlastamata 18.03.2008. Hageja vastas kostja ettepanekule alles 09.04.2009. Eeltoodud asjaoludel esitas kostja avaliku vabanduse alles 18.03.2008, pärast hageja poolt hagi esitamist. Lisaks on kostja vabatahtlikult ja heas usus (selleks seaduslikku kohustust omamata) teavitanud kõiki temale teadaolevaid veebilehe haldajaid (sh otsingusüsteeme), kes artiklile viitasid või kes on artiklile tuginedes iseseisva artikli oma veebilehel avaldanud, et artikkel sisaldas hageja kohta ebaõigeid andmeid ning see on kostja veebilehelt eemaldatud. Selle tulemusena on tänaseks kõik Internetist leiduvad viited artiklile eemaldatud. Väljatrükid kostja pöördumistest veebilehtede ja otsingumootorite haldajate poole on kostja esitanud tõenditena nii kohtule kui hagejale tsiviilasjas nr 2-08-5552. Ülaltoodud asjaoludele, Riigikohtu seisukohale ja VÕS § 134 lg 2 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise piirangule tuginedes ei ole hagejale tekkinud sellist mittevaralist kahju, mille puhul oleks õigustatud selle rahaline hüvitamine. Kostja on oma käitumisega, artikli kohese eemaldamise, siira vabandamise ja hagejaga heauske suhtlemisega artikli avaldamisega hagejale tekkinud mittevaralise kahju juba hüvitanud. Kui kostja ei oleks oma käitumisega rikkumist juba heastanud ja hagejale tekkinud mittevaralise kahju ulatus kuuluks rahalisele hüvitamisele, on hageja poolt taotletav hüvitis 250 000 krooni ebamõistlikult suur ning vastuolus senise kohtupraktikaga. VÕS § 127 lg 1 kohaselt ei ole kahju hüvitamise eesmärk mitte isikutele rikastumise võimaluse loomine, vaid õigusrahu taastamine läbi kannatanule põhjustatud rikkumise heastamise. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud hagiavalduse täienduses põhjusliku seoses olemasolu artikli avaldamise ja hagejale tekkinud mittevaralise kahju ulatuse vahel. Osundatud juhtumid ja kirjeldatud läbielamised on põhjustatud hagejale mitte artikli avaldamisest, vaid suures osas asjaolust, et hageja ja tema nimekaimu andmed kattuvad üllatuslikult suures osas ning nimekaimu näol on tegemist avalikkuses negatiivselt kajastatud isikuga (kriminaalkorras kohtu alla antuga). Hageja tunnistab hagi täienduses, et tema ja tema nimekaimu segiajamist on esinenud korduvalt (Eesti Ekspressi, Luubi ja Maalehe poolt) ning tulenevalt andmete üllatuslikust kattuvusest on teistele isikutele keeruline selgitada nimekaimu olemasolu ja tema eristamist hagejast. Seega oli hageja teadlik, et tema ja tema nimekaimu

andmete kattumise tõttu on isikute segiajamine väga kerge, ning tema õiguste rikkumine kolmandate isikute poolt on seeläbi tõenäoline. Hagejale põhjustaski probleeme ainuüksi nimede kattumise fakt. Hageja nimekaimu tegude tõttu annab tema nime otsingumootorisse sisestades päring vastuseks palju negatiivse sisuga artikleid, millele hageja oma hagiavalduse täienduses osundas. Kuigi artiklis on viidatud otseselt hagejat eristavale tunnusele, pankrotihaldurile, võib eeldada, et hageja tunneks sama ebameeldivustunnet ja piinlikust teiste isikute ees ka siis, kui artiklis oleks mainitud üksnes hageja nimi ilma eristava tunnuseta. Ka sellisel juhul peaks hageja tõenäoliselt selgitama, et Riigi Teataja lisas toodud nimekirjas ei ole tema, vaid tema nimekaim. Vastavat probleemi oli ja on hagejal võimalik kõrvaldada oma nime kasvõi osalise muutmisega. Nimekaimu tegude tõttu hagejale tekkinud ebameeldivuste ja läbielamiste eest ei saa panna vastutavaks kostjat ning nõuda mistahes rahaliste summade tasumist. Kostja on teinud inimliku eksituse ja selle eest vabandanud.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et ta on põhjustanud artikliga hagejale terviserikkeid. Kostja poolt artiklis ebaõige faktiväite avaldamine ei ole tulenevalt VÕS § 1047 lg 3 õigusvastane, kuna kostja kontrollis artiklis avaldatud asjaolusid mõistliku hoolsusega. Artiklis ebaõige faktiväite avaldamise tingis hageja ja tema nimekaimu isikuandmete ennenägematu kokkulangevus. Nagu hageja hagiavalduse täienduses osundas, kattuvad hageja ja tema nimekaimu sünniajad nii aasta kui kuu osas ning erinevad üksnes 2 nädala võrra. Samuti on mõlemad isikud sündinud Harjumaal ning lõpetanud Taru Ülikooli õigusteaduskonna. Selliste asjaolude kokkulangevus on erakordne. Hageja on hagiavalduse täienduses tunnistanud, et hageja ja tema nimekaimu isikute segiajamine on lihtne ning esinenud korduvalt, sh teiste väljaannete poolt (Eesti Ekspress, Luup, Maaleht). Kostja ei nõustu hagejaga, et hageja ja tema nimekaimu eristamine olnuks hõlbus läbi pankrotihaldurite registris toodud osaühingu kohta Äriregistris päringu tegemise ja isikukoodide võrdlemise. Kostja kontrollis nii hageja sünnikohta (Tallinn asub Harjumaal) kui ka sünniaega ning visuaalsel vaatlusel olid need kattuvad. Mõistlikku hoolt rakendav isik ei tule selle peale, et isikud võiksid nime, sünnikoha ja aja osas sedavõrd suures ulatuses kokku langeda, ning seetõttu teha täiendavat taustakontrolli (äriregistri päringu ja isikukoodide võrdlemise näol). Selline asjaolude kokkulangevus ei ole tavapärane, mistõttu ei käi sellise erisuse märkamine tavapärase ja mõistliku hoolsuskohustuse alla. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja poolt artiklis ebaõige faktiväite avaldamine õigusvastane. Kuna kostja rakendas artiklis toodud ebaõige asjaolu kontrollimiseks käibes vajalikku ja mõistlikult eeldatavat hoolt ning ebaõige asjaolu avaldamise tingis asjaolude ettenägematu kokkulangevus, ei ole kostja vastavalt VÕS §-le 1043 kahju tekitamises süüdi. Tulenevalt VÕS §-st 139 tuleb kahju hüvitamise puhul arvestada ka kannatanu enda käitumist. Hageja käitumine ja selle motiivid on olnud kostjale arusaamatud ja vastuolulised. Kostja mõistab, et hagejale on artiklis ebaõige faktiväite avaldamine põhjustanud ebameeldivust ja negatiivseid tundeid, kuid seda-enam võiks eeldada hageja poolset valmisolekut koostööks tekkinud olukorra lahendamiseks, arvestades, et kostja on oma viga koheselt tunnistanud ning väljendanud kahetsust juhtunu pärast. Juba artikli ilmumise hetkel ei pöördunud hageja kostja poole, et kostja eksimusele osundada ja kiirendada artikli eemaldamist Internetist. Artikkel eemaldati hageja poolt artiklile lisatud kommentaari märkamise järgselt, pärast mida võttis kostja ise hagejaga ühendust. Ka 14.02.2008 Harju Maakohtusse ebaõigete andmete ümberlükkamise hagi esitamisel ei pöördunud hageja eelnevalt kostja poole, mida võiks heauskselt käituvalt isikult eeldada. Eeltoodust tulenevalt ei ole mittevaralise kahju täiendav rahaline hüvitamine õigustatud ka hageja käitumise tõttu.

Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas 21.05.2010 otsusega hagi osaliselt ja mõistis Eesti Päevalehe AS-ilt R. K. kasuks välja 50 000 krooni ja jättis menetluskulud poolte enda kanda. Puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja poolt Eesti Päevaleht Online's 04.01.2008 avaldatud artikkel pealkirjaga "KGB luurajate seas on tuntud pankrotihaldur", sisaldas hageja suhtes vääraid faktiväiteid (hageja pole olnud KGB töötaja). Puudub vaidlus selles, et kostja on eemaldanud Online`st koheselt pärast väärandmete avaldamisest teadasaamist vastava artikli (05.01.2008). Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja on esitanud avaliku vabanduse 18.03.2008. Poolte vahel on vaidlus, kas selline ebaõigete andmete avaldamine toob endaga kaasa mittevaralise kahju hüvitamise. Kostja on avaldanud ebaõigeid andmeid ning sellest teadasaamisel kustutanud ebaõigeid andmeid avaldava artikli ja esitanud avaliku vabanduse. Kostja on püüdnud eemaldada eksitava sisuga andmeid interneti otsingumootoritest. Samas on kostja avaldatud ebaõiged andmed endiselt internetis kättesaadavad l0.01.2010 seisuga. Ebaõigete andmete avaldamine on seisnenud asjaolus, et hagejat on seostatud KGB-ga. Nimetatud organisatsiooni tuleb käsitleda kui Eesti Vabariiki okupeerinud riigi repressiivorganina. Arvestades Eesti Vabariigi lähiajalugu, tuleb sellist rikkumist käsitleda kui rasket. Eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda mittevaralist kahju heastatuks kostja vabandusega. Kohus asus seisukohale, et asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et kostja nimekaim (KGB töötaja) on avalikkuses negatiivselt kajastatud isik. Käesoleva asja lahendamise seisukohalt on oluline, kuidas on kostja hagejat avalikkusele kajastanud. VÕS § 1050 alusel eeldatakse kostja süüd. Kohus ei nõustunud kostjaga, et hageja enda käitumine oleks soodustanud kahju tekkimist või tekkinud kahju vähendanud. Kohtu hinnangul ei ole kostja väljatoodud asjaolud mõjutanud kahju tekkimist. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et teos puudub õigusvastasus VÕS § 1047 lg 3 järgi, kuivõrd kostja on piisava põhjalikkusega andmeid kontrollinud. Hoolimata asjaolust, et hageja ja tema KGB töötajast nimekaimu sünniajas ja haridustees on mõnevõrra sarnasust, on isikud isikukoodi järgi lihtsasti eristatavad. Riigi Teatajas on märgitud tegeliku KGB kaastöötaja R. K. nime taha, et ta ei tööta. Ka see fakt eristab hagejat ja tema nimekaimu. Seega ei saa pidada andmete kontrollimist põhjalikuks ja õigusvastasust välistavaks. Kohus leidis, et hagejal tekkinud majanduslikke probleeme (sissetulekute vähenemine, tööpakkumiste vähenemine) ei saa käsitleda mittevaralise kahjuna. Tõendamata on põhjuslik seos hageja terviseprobleemide ja kostja avaldatud artikli vahel. Kohus selgitas hagejale, et põhjusliku seost ei saa kindlaks teha tunnistajate ütlustega. Psühhiaatrikliiniku tõend näitab hageja tervislikku seisu, mitte põhjusliku seose olemasolu. Muid tõendeid hageja ei esitanud. Apellatsioonkaebus Hageja R. K. palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellant on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud menetlus- ja materiaalõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige otsuse.

Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni kohaselt. Tulenevalt TsMS § 233 lg-st 1 otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Juhindudes VÕS § 128 lg-st 1 ja § 134 lg-st 2, rahuldas maakohus hagi osaliselt. Seega hõlmas väljamõistetud mittevaraline kahju hageja hingelist valu ja kannatusi. Maakohtu arvates õigustas hageja au teotamise raskus hüvitise väljamõistmist suuruses 50 000 krooni. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kostja poolt hagejale tekitatud hingeline valu ja kannatused põhjustasid hagejale tervisekahjustusi. Maakohus leidis ebaõigesti, et tõendamata on põhjuslik seos hageja terviseprobleemide ja kostja avaldatud artikli vahel. Kuna maakohus põhjuslikku seost ei leidnud, siis ei saanud maakohus ka hinnata psüühika ja närvitegevuse häire raskust ja selle võimalikku hüvitamist mõistliku rahasummaga tulenevalt VÕS § 130 lg-st 2. Apellandi arvates tuleks vastustajal kompenseerida ka apellandi objektiivne elukvaliteedi langus seoses terviseprobleemidega. Põhimõtteliselt on õige maakohtu seisukoht, et hagejal tekkinud majanduslikke probleeme ei saa käsitleda mittevaralise kahjuna, siiski on ka majanduslikud probleemid tingitud apellandi terviseprobleemidest. Apellandi pikad töövõimetusperioodid ja töövõime langus oli põhjustatud vastustaja poolt avaldatud valeandmetest ja nende valeandmete jätkuvast edastamisest rahvusvahelistes teabeotsingusüsteemides. Vastustaja tegevuse tulemusena tekkinud psüühikahäired, hirmuseisund ja pidevad unehäired põhjustasid apellandil ka teiste haiguste tekke, mis oluliselt langetasid apellandi elukvaliteeti. 13.11.2009 esitas apellant taotluse M. K. ülekuulamiseks tunnistajana, kuna tal on teada asjas tähtsust omav asjaolu apellandi tervisliku seisundi kohta. Kohus taotlust ei rahuldanud. 27.11.2009 esitatud vastuväites kohtu tegevuse kohta palus hageja veelkord kaaluda M. K. ülekuulamist tunnistajana. Vastuväide jäi tähelepanuta. Maakohus on otsuses märkinud, et kohus on selgitanud hagejale, et põhjusliku seost ei saa kindlaks teha tunnistaja ütlustega. Apellandi väitel ei ole kohus talle nimetatud väidet selgitanud, samuti ei ole kohus selgitanud, kuidas antud olukorras peaks põhjuslikku seost kindlaks tegema. TsMS § 251 lg 1 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Riigikohtu tsiviilkolleegium 17.10.2001 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1105-01 on au teotamise kontekstis asunud seisukohale, et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. 13.11.2010 esitatud taotluse hageja haigusloo väljanõudmiseks SA Põhja Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust maakohus rahuldas. Hageja taotles haigusloo väljanõudmist, sest hagejale seda ei väljastatud. Otsuses väitis maakohus, et psühhiaatriakliiniku tõend näitab hageja tervislikku seisundit, mitte põhjusliku seose olemasolu. Haigusloos sisalduvad apellandi psühhiaatrilist haigust põhjustanud asjaolud. Arusaamatu on maakohtu väide, et muid tõendeid hageja ei esitatud. Apellant selgitas alates hagi esitamisest, et temale psühhiaatriakliinikust haiguslugu ei väljastata. Vastustaja tegevuse tulemusena on apellandil tekkinud suuri negatiivseid elumuutusi. Üle kahe aasta kestnud pidev psüühiline pinge, unehäired, masendusseisund ja sellest tingitud tervisliku seisundi üldine halvenemine on toonud kaasa apellandi märgatava elukvaliteedi languse. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et asja lahendamisel ei oma tähtsust, et hageja nimekaim on avalikkuses negatiivselt kajastatud isik. Just vastustaja poolt valeväite avaliku avaldamisega samastati apellant isikuga, kes oli kohtu alla antud suure maksupettuse

organiseerimise eest ning kelle kohta on andmeid, et töötades Politseiameti juhi J. N. nõunikuna andis üle materjale KGB-le. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus Kostja Eesti Päevalehe AS palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas R. K. hagi osaliselt ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud R. K. kanda. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Maakohus ei ole otsuses põhistanud põhjusliku seose olemasolu artikli avaldamise ja maakohtu poolt määratud kahju suuruse vahel. Maakohus on leidnud otsuses ebaõigesti, et asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et apellandi nimekaim (KGB töötaja) on avalikkuses negatiivselt kajastanud isik. Vastava seisukoha esitamisel on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 4, kuna mõlemad pooled on menetluses väitnud, et vastav asjaolu omab asja lahendamisel tähtsust (seda vastandlike järelduste põhistamise seisukohalt). Vastustaja on selgitanud, et apellandi poolt maakohtu menetluses esile toodud juhtumid ja kirjeldatud läbielamised on põhjustatud apellandile mitte artikli avaldamisest, vaid asjaolust, et apellandi ja tema nimekaimu andmed kattuvad üllatuslikult suures osas ning nimekaimu näol on tegemist avalikkuses negatiivselt kajastatud isikuga. Apellant on maakohtu menetluses tunnistanud, et tema ja tema nimekaimu segiajamist on esinenud korduvalt (Eesti Ekspressi, Luubi ja Maalehe poolt) ning tulenevalt andmete üllatuslikust kattuvusest on teistele isikutele keeruline selgitada nimekaimu olemasolu ja tema eristamist apellandist. Seetõttu on apellandile tekkinud ebameeldivused ja hingelised kannatused põhjustatud mitte ühe artikli ilmumisest (seda on juhtunud ka varasemalt), vaid üleüldse nimede kattumise faktist ja teiste isikuandmete ennenägematust kokkulangevusest. Apellandi nimekaimu tegude tõttu annab tema nime otsingumootorisse sisestades päring vastuseks palju negatiivse sisuga artikleid, millele on apellant menetluses osundanud. Kuivõrd vastustaja teo õigustrikkuv iseloom seisneb artiklis R. K. nime ebaõiges sidumises apellanti eristava tunnusega, pankrotihaldur, võib eeldada, et apellant tunneks sama ebameeldivustunnet ja piinlikust teiste isikute ees ka siis, kui artiklis oleks mainitud üksnes apellandi nimi ilma eristava tunnuseta. Apellant peaks sellisel juhul tõenäoliselt selgitama, et Riigi Teataja lisas toodud nimekirjas ei ole mitte tema, vaid tema nimekaim. Kohtupraktikas põhjusliku seose tuvastamiseks rakendatava nn conditio sine qua non testi kohaselt ei ole apellandi poolt maakohtu menetluses ja apellatsioonkaebuses esile toodud hingelised läbielamised artikli ilmumisega põhjuslikus seoses, kuivõrd testis rakendatava nn elimineerimise meetodi kohaselt jäetakse isiku väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks siiski saabunud. Maakohus on otsuse tegemisel jätnud vastustaja vastavad selgitused artikli avaldamise ja väidetavalt apellandile tekkinud mittevaralise kahju vahelise põhjusliku seose puudumise osas täielikult tähelepanuta. Ka ei ole kohus põhjusliku seose olemasolu hindamisel tähelepanu pööranud apellandi poolt osundatud asjaoludele, et KGB töötajate nimekirjade avaldamine leidis meedias laialdast kajastust ning suurt ühiskondlikku vastukaja kommentaaride esitamise näol. Seega maakohus ei ole põhjusliku seose hindamisel arvestanud, et apellandi poolt kirjeldatud negatiivsed tundmused

võisid olla põhjustatud asjaolust, et tema nimekaimu (ja temaga sarnaste andmetega isiku) esinemine KGB nimekirjas leidis ühiskonnas ja meedias sedavõrd laialdast käsitlust. Vastustaja arvates on ebaõiglane, et apellant soovib panna vastustajat vastutavaks kogu apellandile mitmekümne aasta jooksul nimede kattumisest põhjustatud ebamugavuste ja hingeliste kannatuste eest. Apellant ei pöördunud kohtu poole ega nõudnud rahasummade maksmist, kui Eesti Ekspress nimetas apellanti 1995. aastal ilmunud artiklis samuti ekslikult KGB ohvitseriks, kes töötab nüüd pankrotihaldurina. Vastustaja tunnistab, et on teinud inimliku eksituse, kuid on rikkumisele koheselt reageerinud ning eksituse eest korduvalt nii apellandi ees isiklikult kui ka avalikkuses vabandanud. Maakohus on teinud ebaõige järelduse vastustaja teo õigusvastasuse kohta ning jätnud täielikult arvesse võtmata poolte poolt menetluses ühiselt esiletoodud asjaolud apellandi ja tema nimekaimu andmete kokkulangevuse kohta. Vastustaja poolt artiklis ebaõige faktiväite avaldamine ei ole tulenevalt VÕS § 1047 lg 3 õigusvastane, kuna vastustaja on artiklis avaldatud asjaolusid mõistliku hoolsusega kontrollinud. Vastustaja on menetluses selgitanud, et artiklis ebaõige faktiväite avaldamise tingis apellandi ja tema nimekaimu isikuandmete ennenägematu kokkulangevus, mis on erakordne ning mõistlikule isikule ettenägematu, mistõttu ei käi isikute erisuse märkamine tavapärase ja mõistliku hoolsuskohustuse alla. Kohus on rikkunud otsuse tegemisel TsMS § 436 lg-t 4, hinnates esiletoodud asjaolusid mõlemast poolest erinevalt. Ka apellant on maakohtu menetluses tunnistanud, et apellandi ja tema nimekaimu isikute segiajamine on väga lihtne ning esinenud korduvalt, sh teiste väljaannete poolt. Apellant on esitanud 27.11.2009 hagiavalduse täienduses mitmeid näiteid varasemate juhtumite kohta, mil teda ja tema nimekaimu on ajalehe väljaannete poolt segamini aetud (Eesti Ekspress, Luup, Maaleht). Vastustaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et apellant ja tema nimekaim on isikukoodide järgi lihtsasti eristatavad. Kohus on vastava hinnangu tegemisel jätnud arvesse võtmata konteksti, milles rikkumine toimus ning isikute teiste andmete kokkulangevuse (sh isikukoodi esimese poole osas). Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et Riigi Teatajas avaldatud R. K. andmetest ei olnud välja toodud mitte isikukood, vaid sünniaeg, mis erineb apellandi omast üksnes kuupäeva osas. Vastustaja kontrollis nii apellandi sünnikohta (Tallinn asub Harjumaal) kui ka sünniaega ning visuaalsel vaatlusel olid need kattuvad. Mõistlikku hoolt rakendav isik ei tule selle peale, et isikud võiksid nime, sünnikoha ja aja osas sedavõrd suures ulatuses kokku langeda, ja seetõttu teha täiendavat taustakontrolli (apellandi poolt maakohtu menetluses osundatud äriregistri päringu ja isikukoodide võrdlemise näol). Maakohus on teinud otsuses ebaõige järelduse, et vastustaja poolt artiklis ebaõige faktiväite avaldamine on õigusvastane. Kuna vastustaja rakendas artiklis toodud ebaõige asjaolu kontrollimiseks käibes vajalikku ja mõistlikult eeldatavat hoolt ning ebaõige asjaolu avaldamise tingis asjaolude ettenägematu kokkulangevus, ei ole vastustaja vastavalt VÕS §-le 104 kahju tekitamises süüdi. Kui vastustaja oleks võinud rakendada andmete kontrollimisel suuremalt hoolt ning tema teole võiks seeläbi omistada teatud ulatuses süü olemasolu, on sellise süü aste väike, arvestades andmete erakordset ja ettenägematut kokkulangevust ning vastustaja poolt teostatud kontrolli ulatust, mis ei õigusta apellandile tekkinud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Arvestades kõiki rikkumisega seotud asjaolusid, on vastustajalt 50 000 krooni suuruse kahjuhüvitise väljamõistmine selgelt ebaõiglane.

Kohus on jätnud otsuse tegemisel vastustaja ja apellandi enda käitumise rikkumise järgselt täielikult arvesse võtmata. Kohus on esitanud üksnes seisukoha, et kohtu arvates ei ole apellandi käitumine soodustanud kahju tekkimist, toomata välja ühtegi põhjendust oma seisukohale, millega on rikkunud TsMS § 436 lg 1 sätestatud motiveerimiskohustust. Maakohus ei ole selgitanud, miks on õigustatud apellandi kasuks 50 000 krooni väljamõistmine olukorras, kus vastustaja on artiklis avaldatud eksituse eest vabandanud, tegelenud aktiivselt rikkumise ja selle tagajärgede kõrvaldamisega ning otsinud lahendusi, samas kui apellandi käitumine ja selle motiivid rikkumisest teadasaamise järgselt on olnud arusaamatud ja vastuolulised. Vastustaja mõistab, et apellandile on artiklis ebaõige faktiväite avaldamine põhjustanud ebameeldivust ja negatiivseid tundeid, seda-enam võiks eeldada apellandi poolset aktiivsust ja valmisolekut koostööks tekkinud olukorra lahendamiseks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on vastavalt VÕS § 134 lg-le 2 õigustatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine ning sedavõrd suures summas kui 50 000 krooni. Riigikohtu seisukohale ja VÕS § 134 lg 2 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise piirangule tuginedes leiab vastustaja, et apellandile ei ole tekkinud sellist mittevaralist kahju, mille puhul oleks õigustatud selle rahaline hüvitamine. Vastustaja on oma käitumisega tekkinud mittevaralise kahju juba hüvitanud. Maakohus ei ole otsuses selgitanud, miks ta peab rikkumist sedavõrd raskeks, et rikkumist ei saa lugeda hüvitatuks vastustaja poolt artikli kohese kõrvaldamise ja avaliku vabanduse esitamisega. Kohus on hinnanud vastustaja rikkumist raskeks põhjendusega, et apellandi seostamine Eesti Vabariiki okupeerinud riigi repressiivorganiga on Eesti lähiajalugu arvestades raske. Kohus on hinnanud vastustaja rikkumist ja selle ulatust ebaõigesti. Kohus ei ole arvestanud, et vastustaja rikkumine ei seisne väite esitamises kui sellises, vaid väite esitamises üksnes osas, milles R. K. on seostatud apellanti eristava tunnusega – pankrotihaldur. Artikkel oleks õige juhul, kui artiklis ei viidataks „tuntud pankrotihaldurile“, kuivõrd apellandi nimekaim R. K. tegutses KGB ohvitserina. Kohus oleks pidanud rikkumise raskuse ja ulatuse hindamisel arvestama, et vastustaja rikkumine ei seisne mitte ilma igasuguse aluseta apellandi kohta artikli avaldamises, vaid artiklis apellandi ja tema nimekaimu segiajamises. Kohus põhjendab rikkumise raskust ka asjaoluga, et ebaõiged andmed on internetis endiselt kättesaadavad 10.01.2010 seisuga. Viidatud tõendi näol on tegemist otsingumootori tulemustes esitatud viitega kolmanda isiku veebilehele, kus on avaldatud viide artiklile (ehk tegemist on nö ristviitamisega), millisele lingile vajutades suunatakse edasi tühjale leheküljele. Kohus ei ole arvestanud, et apellandi poolt esitatud tõendi näol on tegemist otsingumootori väljavõttega, mitte päevauudiseid kajastava veebilehega. Seega ei ole viide internetis iseseisvalt avalikkusele suunatud, vaid eeldab R. K. nime osas otsingumootorisse päringu tegemist. Esitatud tõendist nähtub, et vastava päringu tegemisel kuvatakse otsingu tulemustes esmajärjekorras viide vastustaja poolt avaldatud avalikule vabandusele, kust nähtub, et apellandi nime osas on tekkinud segadus ning tegemist on apellandi nimekaimuga. Seega on päringu tegijal olemas otsingu tulemusena info, et KGB nimekirja osas on R. K. nimega tekkinud eksitus ja vastustaja on sellise eksituse eest vabandanud, mistõttu ei anna järgnev viide nö tühjale lingile avalikkusele jätkuvalt ebaõiget informatsiooni, et KGB nimekirjas avaldatud isikute seas on ka pankrotihaldurina tegutsev apellant. Kui kohus leiab, et artikli avaldamise ja apellandile tekkinud hingeliste kannatuste vahel esineb teatud ulatuses põhjuslik seos, ei vasta kostjalt väljamõistetud kahjuhüvitise suurus 50 000 krooni vastustaja rikkumise raskusele, süü astmele ning ei ole kooskõlas Riigikohtu varasema praktikaga. VÕS § 127 lg 1 kohaselt ei ole kahju hüvitamise eesmärk mitte isikutele rikastumise

võimaluse loomine, vaid õigusrahu taastamine läbi kannatanule põhjustatud rikkumise heastamise. Vastus vastuapellatsioonkaebusele Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud apellandi R. K. ning vastuapellatsioonkaebuse esitanud Eesti Päevalehe AS-i esindaja ning uurinud toimikus olevaid materjale, leiab, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu. Maakohus tuvastas, et 04.01.2008 avaldati kostja poolt Eesti Päevaleht Online ́s artikkel pealkirjaga „KGB luurajate seas on tuntud pankrotihaldur“, mis sisaldas hageja suhtes ebaõiget faktiväidet, kuivõrd hageja ei ole olnud KGB töötaja. Eelnimetatud asjaolu osas vaidlus puudub. Hageja, esitades mittevaralise kahju hüvitamise nõude, tugines asjaolule, et artiklis ebaõigete andmete avaldamine ja selle jätkuv avaldamine rahvusvahelistes infoportaalides on tema au ja head nime teotanud ja mõjunud ühiskondlikule, tervislikule ja majanduslikule seisundile. Põhiseaduse § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 17.10.2001 otsuses nr 3-2-1-105-01 asunud seisukohale, et igaühe õigus heale nimele ja lugupidamisele väljendab ühiskonnaelu nõuet: pidada isikut väärikaks inimeseks seni, kuni ta oma tegudega ei ole andnud alust tema väärikuses kahelda. Au teostamine riivab inimese õigust heale nimele ja lugupidamisele. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja, avaldades avalikkusele kontrollimata ja ebaõigeid andmeid hageja kohta, rikkus hageja isikuõigust ning teotas tema au ja head nime. Hageja seostamine KGB-ga kui Eesti Vabariiki okupeerinud riigi repressiivorganiga, on VÕS § 134 lg 2 mõttes isikuõiguste rikkumine, eelkõige isiku au teotamine, mille raskusest tulenevalt on hageja õigustatud nõudma mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja põhistas, milles seisneb mittevaralise kahju olemasolu ja kuidas mõjus kostja poolt ebaõigete andmete avaldamine hageja tervisele ja elukvaliteedi langusele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 13.01.2010 otsuses nr 3-2-1-152-09 asunud seisukohale, et „ isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge -muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas- ei ole võimalik tõendada ühegi tõendiga.“ Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb arvesse võtta, sõltumata poole taotlusest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja asjaolusid, millega arvestama jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Seejuures mittevaralise kahjus suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Maakohus rahuldas hagi VÕS § 134 lg-st 2 tulenevalt ning mõistis kostjalt välja 50 000 krooni. Samas asus maakohus seisukohale, et hageja terviseprobleemide ja kostja avaldatud artikli vahel põhjusliku seose olemasolu on tõendamata, seda ei saa tõenda psühhiaatriakliiniku tõend ning seda ei ole võimalik tõendada tunnistaja ütlustega. Muid tõendeid ei ole hageja esitanud. Kolleegium leiab, et maakohus, asudes eelnimetatud seisukohale, on jätnud psühhiaatriahaigla tõendi üldse hindamata. TsMS § 232 lg 1 kohaselt peab kohus hindama kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. TsMS § 230 lg 1 sätestab poole kohustuse tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja esitas eelistungil taotluse tunnistaja M. K. ülekuulamiseks, kes

väidetavalt teab artikli mõjust hageja tervisele. Maakohus jättis rahuldamata taotluse põhjusel, et tunnistaja ütlustega ei saa tõendada seoseid kostja artikli ja hageja terviserikke vahel (I kd. lk. 208). Kolleegium eelnimetatud maakohtu seisukohaga ei nõustu. Tunnistaja ütlus on lubatud tõend ning kohtu ülesanne on seda hinnata kogumis teiste tõenditega. Seega on maakohus jätnud põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks ning võtnud hagejalt võimaluse tõendada asjas tähtsust omavat asjaolu. Maakohus, rahuldades taotluse hageja haigusloo väljanõudmiseks, ei selgitanud välja, miks haigusloo asemel saadeti Põhja-Eesti Regionaalhaiglast üksnes tõend (II kd. lk. 46) ning kas esitatud dokumentaalne tõend saab asendada hageja poolt taotletud haiguslugu. Kolleegium leiab, et eelnimetatud menetlusõigusenormi rikkumist on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses ning TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel apellatsioonikohus rahuldas apellandi taotluse tunnistaja M. K. ülekuulamiseks ja hageja haigusloo väljanõudmiseks. Apellatsioonikohtu istungil üle kuulatud tunnistaja M. K., kes on hageja abikaasa ja elukutselt arst, ütlustest ilmneb, et ta elab koos hagejaga 10 aastat ning teab, kuidas artikli avaldamine mõjus abikaasa psüühikale ja tervisele. Nimelt hageja psüühikas ilmnesid muutused pärast artikli avaldamist: hageja vältis kohtumisi tuttavatega, oli pidevalt psüühilises stressis ja pinges, tekkisid unehäired, meeleolu ja kontsentratsioonivõime langus, hageja oli endasse tõmbunud. Lisaks psüühilistele läbielamistele tekkisid ka somaatilised vaevused, südame arütmia episoodid, südamevaevused süvenesid, tekkisid tasakaaluhäired. 2008. aasta sügiseks südamerütm ei taastunud ning hageja oli sunnitud haiglasse pöörduma. Tervis ei ole taastunud ning tuleb igal nädalal teha vereanalüüse ja kontrollida vere hüübimist, jätkub ravimite tarvitamine. Enne artikli ilmumist ei olnud hagejal mingeid kroonilisi tervisehädasid ning hageja ei kasutanud ka regulaarselt ravimeid. Pärast artikli avaldamist istus hageja pidevalt arvuti taga ning uuris tuttavatelt, kuidas saaks internetis olevaid vastukajasid ja kommentaare kustutada. Seega tunnistaja M. K. ütlustest ilmneb, et kostja poolt avaldatud artikkel mõjus hageja tervisele ja psüühikale ning ka elukvaliteet langes. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt avatud hageja tervisekaart, millest nähtub, et pärast 04.01.2008 artikli avaldamist pöördus hageja korduvalt arsti poole unehäirete, ärevuse, meeleolu languse probleemidega ning talle kirjutati välja ravimeid. Arsti poole pöördumised toimusid: 28.01.2008, 05.02.2008, 08.02.2008, 19.02.2008, 29.02.2008, 14.03.2008, 28.03.2008, 24.04.2008, 02.11.2009 ja 19.11.2009. Seega arsti poole pöördumised toimusid vahetult pärast kostjapoolse artikli avaldamist praktiliselt kahe aasta jooksul. Hagejal diagnoositi 2008. aastal pikaajalist depressiivset reaktsiooni ja 2009. aastal depressiooniga ärevust. Hageja kurtis arstile, et tervise probleemid on põhjustatud kostja artikli avaldamisest. Ka toimikus olevast SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla tõendist ilmneb, et hageja pöördus psühhiaatriapolikliinikusse ajavahemikul 28.01.2008 - 24.04.2008 kaheksal korral, hagejal diagnoositi pikaajaline depressiivne reaktsioon ning ta viibis kaks kuud töövõimetuslehel (II kd. lk. 46). Eelnimetatud tõenditest saab teha järelduse, et kostja poolt ebaõigete andmete avaldamine mõjus hageja psüühikale, tervisele ning elukvaliteedi langusele. Seega hageja tõendas põhjusliku seose olemasolu avaldatud artikli ja tekkinud terviseprobleemide vahel. Vastuapellatsioonkaebuses oleva väitega sellest, et kostja vabandas koheselt hageja ees ja eemaldas oma artikli ja sellega on mittevaralise kahju heastatud, kolleegium ei nõustu. Nimetatud asjaolu saab arvesse võtta hüvitise suuruse määramisel. Toimiku materjalidest ilmneb, et ebaõigetest andmetest tingitud hageja mainet kahjustav olukord jätkus ning kostja artiklis

avaldatud andmeid kajastasid endiselt teabeotsingusüsteemid mitme aasta vältel. Üksnes kohtu abil suudeti selline tegevus lõpetada, kohustades kostjat esitama teabeotsingusüsteemidele taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks. Kostjal oli võimalus tegutseda aktiivsemalt ning võtta meetmed ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks koheselt pärast hageja pöördumist ning sellega ka ära hoida hageja terviseprobleemide süvenemist. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt tuleb arvesse võtta asjaolu, et hagejal on nimekaim, kes oli KGB töötaja, avalikkuses negatiivselt kajastatud isik ning selle isikuga on hagejat samastatud ka varasemalt. Sellest tekkis ka inimlik eksitus. Maakohtu seisukoht on õige, et kostja ei kontrollinud artikli avaldamisel andmeid piisavalt ning ei täitnud avaldajale kehtestatud hoolsuskohustust. Asjaolu, et Eestis on olemas hageja nimekaim, ei ole õigusvastasust välistavaks asjaoluks VÕS § 1047 lg 3 järgi. Kolleegium ei nõustu vastuapellatsioonkaebuses oleva väitega, et kostja ei ole süüdi hagejal mittevaralise kahju tekkimises. Käesoleva tsiviilasja aluseks on kostja poolt 04.01.2008 avaldatud artikkel ning varasemad kirjutised ei oma tähendust. Artikli avaldamisel oli ajakirjanikule teada, mida tähendab Eesti Vabariigis isiku seotus KGB-ga. Seega pidi artikli avaldamisel kontrollima, kas KGB-s töötanud R. K. on ikka pankrotihaldur. Seda enam, et artiklis oli avaldatud, et R. K. on töötu, mis pidi äratama tähelepanu. Kui isik tegutseb pankrotihaldurina, ei saa teda töötuks lugeda. Vastuapellatsioonkaebuses esitatud väited õigusvastasuse puudumisest, on ekslikud. Kolleegium leiab, et kostja tegevus oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 mõttes ning mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmiseks esinevad seaduses sätestatud eeldused. Kostja tegevus on käsitletav VÕS § 134 lg 2 mõttes hageja isikuõiguste rikkumisega, so au teotamisega, millega on hagejale tekitatud mittevaraline kahju ning arvestades rikkumise raskust on hagejal õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Maakohus ei ole mittevaralise kahju välja mõistmisel arvesse võtnud apellatsioonikohtu poolt tuvastatud artikli tagajärge hageja tervisele. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 127 lg-st 6 ja TsMS § 233 lg-st 1 asub kolleegium seisukohale, et maakohtu poolt välja mõistetud hüvitis ei vasta rikkumise raskusele ning arvestades hagejale põhjustatud terviseprobleeme, elukvaliteedi langust, tuleb lugeda õiglaseks hüvitiseks 8000 eurot. Kolleegium pidas võimalikuks õiglase hüvitise välja mõistmisel arvesse võtta asjaolu, et kostja vabandas hageja ees, eemaldas artikli internetist ning et hageja ja KGB-s töötanud R. K. sünniaasta, eriala langevad kokku, mis võis ajakirjanikku mõningal määral eksitada, millest tulenevalt ongi väljamõistetav suurus väiksem hageja poolt soovitust. Hüvitise suurus 8000 eurot ei tohiks kostjale olla ebamõistlikult koormav. Arvestades eeltoodut kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele. Vastuapellatsioonkaebuses olevad väited ei anna alust jätta hagi rahuldamata või vähendada mittevaralise kahju hüvitise suurust alla maakohtu poolt välja mõistetud summat. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Mare Merimaa

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.