Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
19.05.2011 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-6237
Hagi ese Hagi hind
Elatise vähendamise ja elatise võlgnevusest vabastamise nõue 2015.95 EUR Hageja: A T xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxx x Kostja 1: S T xxxxxxxxxxx elukoht: xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx x Seaduslik esindaja: T M xxxxxxxxxxx elukoht: xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx x Kostja 2: D T xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxx x Seaduslik esindaja: I T xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxx x
Menetlusosalised
Istungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Rahuldada hagi osaliselt. Vähendada
A
T (xxxxxxxxxxx) Pärnu Maakohtu otsusega nr.2-08-66726 T M
(xxxxxxxxxxx) kasuks välja mõistetud ja Pärnu Maakohtu otsusega nr.2-10-14407 I T (xxxxxxxxxxx) kasuks välja mõistetud elatist ja mõista A T välja T M kasuks S T (xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatisraha 115 (ükssada viisteist) EUR alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni S T täisealisuseni ja I T kasuks D T (xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatisraha 115 (ükssada viisteist) EUR alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni D T täisealisuseni. Jätta A T nõue, tema vabastamiseks S T ülalpidamiseks väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-11-6237 kannab hageja. Kostjate seaduslikel esindajatel on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui pooled ei taotle asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Pärnu Maakohtu 11.11.2008.a. otsusega nr.2-08-66725 mõisteti hagejalt T M kasuks välja igakuine elatisraha S T ülalpidamiseks summas 2300 EEK ehk 147 EUR. Nimetatud kohtuotsuse sundtäitmiseks alustatud täitemenetluses on hagejal kujunenud võlgnevus, mille suuruseks vastavalt kohtutäituri teatisele on 1.02.2011.a. seisuga 1440.67 EUR /t.l.9-10/. Pärnu Maakohtu 19.04.2010.a. otsusega mõisteti hagejalt välja igakuine elatisraha I T kasuks D T ülalpidamiseks. I T ei ole elatisraha saamiseks kohtutäituri poole pöördunud, kuna hageja ja kostja 2 seaduslik esindaja elavad koos ning I T on leppinud olukorraga, et saab hagejalt raha vastavalt võimalustele. Hagejal puudub käesoleval ajal majanduslik võimalus anda S T ja D T elatist kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses. Võrreldes kohtuotsuste tegemise ajaga on hageja sissetulek vähenenud. Hageja töötab OÜ-s xxxx tähtajatu töölepingu alusel. Tema lepingujärgne töötasu on 3 EUR tund ja normtundide arv kuus 160 tundi /t.l.13/. Kui hageja teeb kuus normeeritud arvu tunde, kujuneb tema netotöötasuks 379.20 EUR. Hagejal puuduvad säästud, samuti kinnis - ja vallasvara, mille arvelt oma kohustusi täita. Hageja hinnangul on ta suuteline oma mõlemale lapsele maksma elatist 115.04 EUR kuus. Hageja taotleb enda vabastamist Pärnu Maakohtu otsuse nr.2-08-66725 täitmisel kujunenud elatise võlgnevuse tasumisest. Hageja palub nimetatud nõude puhul arvestada lisaks oma faktilisele majanduslikule olukorrale ka muid asjaolusid. Hageja tasub kuni käesoleva ajani võlgnevusi, millised tekkisid inkasso-ja telefonifirmade ees kooselu ajal T M. Hageja kinkis T M korteriomandi asukohaga xxxxxx, xxxxx x, kus viimane saaks koos lapsega normaalselt elada, kuid mille T M realiseeris xxxx.a. 125 000 EEK eest. 2008.a. kandis hageja poja elatisraha T M palvel viimase tütre E-L M arvele, milliseid summasid hiljem kohtutäituri
juures ei arvestatud. Hageja abistab oma ratastoolis olevat ema ja kannab tema korteri kulusid, millised talvekuudel on kuni 191.73 EUR ja mille tasumiseks ema pensionist ei jätku. Palju raha kulub seoses D haigusega, kes on sünnijärgselt olnud korduvalt ravil xxxxxxxx lastehaiglas. Hageja väljaminekud enda eluasemele on igakuiselt kuni 127.82 EUR, millele lisanduvad kulud riietele, toidule, transpordile ja muule eluks vajalikule. Hageja palub enda vabastamist 1440.67 EUR suuruse elatise võlgnevuse tasumisest ja mõlema kostja kasuks väljamõistetud elatiste vähendamist 115.04 EUR-le kuus, toetudes PS §-dele 101 lg.1 ja 102 lg.1,2. Kostjate seisukoht I T on kohtule tähtaegselt vastanud, et nõustub hageja taotlusega maksta talle D ülalpidamiseks elatist 115.04 EUR kuus. Kostja on valmis kompromissi sõlmima ning nõus asja kirjaliku lahendamisega. Menetluskulud peaks kostja hinnangul kandma hageja. T M kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 18.04.2011.a. Seega võib hagiavalduses esitatud faktilised väited lugeda tema poolt omaksvõetuks. Kohtu seisukoht Kuna kostjad ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hagile, peab kohus otstarbekaks lahendada asi kirjalikus menetluses. PS § 97 p.1 kohaselt on alaealine laps õigustatud oma vanemalt elatist saama. PS § 101 lg.1 kohaselt ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, seega on käesoleval ajal miinimumelatise suuruseks 139.02 EUR. PS § 102 lg.1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülelpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Eelkirjeldatud säte ei kohaldu sama seaduse lg.2 kohaselt alaealise lapse puhul, kelle ülalpidamisest vanem lg.1 märgitud asjaoludel ei vabane. Kui vanem on PS § 102 lg.1 kirjeldatud olukorras, peab ta tema käsutuses olevaid vahendeid kasutama enda ja lapse ülalpidamisel ühetaoliselt ning kohus võib mõjuval põhjusel vähendada väljamõistetavat elatist alla PS § 101 lg.1 sätestatud alammäära. Selliseks mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PS § 101 lg.1 sätestatud määras osutuks varalisel vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtul puudub alus kahelda hageja poolt esitatud faktilistest väidetest oma majandusliku olukorra kohta. Hagejal puudub kinnisvara, samuti märkimisväärne vallasvara ning tema ainsaks sissetulekuks on töötasu, mis normkoormusel töötades on 379.20 EUR kuus. Seega ei ole hageja suuteline mõlemale lapsele maksma elatist seaduses sätestatud minimaalmääras, kahjustamata enda toimetulekut. Kuna üks elatist saavatest lastest elab hagejaga koos, tekib paratamatult olukord, kus S T kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses (147 EUR) elatist
makstes, toimuks see hageja teise lapse, so D T arvelt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kõnesoleval juhul esineb PS § 102 lg.2 kirjeldatud mõjuv põhjus, milline annab kohtule võimaluse vähendada hagejalt tema alaealiste laste kasuks väljamõistetavat elatist alla seaduses ettenähtud alammäära. Arvestades PS § 102 lg.2 sätestatud vahendite ühetaolise jagamise printsiipi, võiks tasumisele kuuluv elatist mõlemale lapsele olla 1/3 hageja töötasust, so 126 EUR. Hageja on hinnanud oma võimaluste piiriks 115.04 EUR, mida kumbki kostja ei ole vaidlustanud. Seega tuleb hagejalt Pärnu Maakohtu otsustega nr.2-08-66725 ja nr.2-10-14407 välja mõistetud elatist vähendada 115 EUR-ni kuus. Hageja poolt esitatud teisel nõudel, so elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõudel puudub õiguslik alus, mistõttu see rahuldamisele ei kuulu. Kehtiv perekonnaseadus ei sätesta sellise nõude esitamise ja rahuldamise võimalust. PS § 102 lg.2 kohaselt võib kohus mõjuvalt põhjusel alaealisele lapsele väljamõistetavat või juba väljamõistetud elatist vähendada, kuid mitte kohustatud isikut juba sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse tasumisest vabastada. Kui hageja leiab,et tema tegelik võlgnevus on kohtutäituri poolt arvestatust väiksem, tuleb tal tasumist kohtutäiturile tõendada. Hageja ja T M vahelised muud varalised suhted on seotavad (või tasaarvestatavad) elatise nõudega vaid poolte sellekohasel kokkuleppel. Vaatamata hagi osalisele rahuldamisele leiab kohus, et kõnesoleva asja menetluskulud peab kandma hageja.
Kohtunik:
Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.