Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik I.W (ik XXX; elukoht XXX-i, XXX; tel XXX; esindajad e-post XXX), esindaja Ülle Koppel, e-post XXX usaldusisik V.T (ik XXX;; tel XXX; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja I.W (isikukood XXX; elukoht XXX-i, XXX) pankrot kell 15.00 ja algatada I.W kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisik V.T töötasu suuruseks 880 eurot, millele lisandub käibemaks 211,20 eurot, kokku 1091,20 eurot.
3.Välja mõista usaldusisiku tasu 880 eurot, millele lisandub käibemaks 211,20 eurot, kokku 1091,20 eurot, CiviLex OÜ-le (registrikood 12088721, KMKR EE101555577, Swedbank AS arvelduskonto nr EE312200221055387366) I.W pankrotivarast.
Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 27. aprillil 2026 kell 10.00 Kalevi 1 Tartu kohtumaja saalis nr 215. Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist teatada Tartu Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist.
6.Kohustada I.W-d osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 27. aprillil 2026 kell 10.00 ja vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed tema vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos pankrotiseaduse (PankrS) § 100 2 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku varaja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 8. aprillil 2027.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1–2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud I.W kanda.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.I.W (avaldaja/võlgnik) esitas 09.11.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-18981), milles taotles enda suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse täiendus esitati 19.12.2025. Avalduse kohaselt on avaldaja lahutatud 13.11.2019 Soomes (Eesti rahvastikuregistri andmetel on avaldaja abielus). Avaldajal on kaks alaealist ülalpeetavat I.W, sünd XXX, ja I.W, sünd XXX, kes ei ela koos võlgnikuga. Avaldaja töötab alates 28.10.2025 XXX-s ekskavaatorijuhina ja tema sissetulekuks saab olema töötasu 2000 eurot. Avalduse esitamise hetkel sai avaldaja töötutoetust 357 eurot. Igakuised väljaminekud on 357 eurot: eluasemekulud keskmiselt 143 eurot, kulutused toidule 100 eurot, kulutused transpordile 30 eurot ja sidekulud 84 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduauto Volvo XC60 registreerimisnumbriga XXX (11.04.2012), hinnangulise väärtusega 2500 eurot, ja paadikäru Respo 2
registreerimisnumbriga XXX (11.07.2024), hinnangulise väärtusega 500 eurot. Kontode jääk on kokku 67,10 eurot. Võlgnik selgitas, et makseraskused tekkisid peale Eestisse tagasikolimist 2021. aastal. Avaldaja hakkas kiirlaenu võtma auto ostmiseks ja Soomes tekkinud võlgade tasumiseks. Pärast vanade laenude tasumiseks uute kiirlaenude võtmist 2024. aastal sattus võlgnik makseraskustesse. 2025. aastal sattus avaldaja ka investeerimispettuse ohvriks ja kaotas 5000 eurot. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 63 058,08 eurot.
2.Kohus võttis 02.02.2026 määrusega I.W maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks V.T , peatas I.W vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise ja kohtumenetlused tsiviilasjades nr 2-25-125633, 2-25-125634 ja 2-25-20847, milles on I.W vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni. I.W-l keelati ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada (käsutuskeeld). Kohus kohustas usaldusisikut hiljemalt 04.03.2026 kohtule esitama FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ning makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule.
3.Usaldusisik esitas 17.02.2026 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi valiku kohta. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu põhjendused
4.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Võlgniku varaline seisund Võlgnik on rahvastikuregistri kohaselt abielus, kuid võlgnik on selgitanud, et abielu on lahutatud 2019. aastal Soomes (Eestis on lahutus registreerimata). Talle kuulub ühisomandina mootorsõiduk Volvo V XC60 (2012) registreerimisnumbriga XXX ligikaudse väärtusega 7000 eurot (seatud registerpant Primero Finance OÜ kasuks – nõude suurus 3839 eurot). Isiku kuusissetulek töötasu näol (XXX) on 2411,46 eurot (neto). Revolut pangakonto jääk on 1944,47 eurot ning teiste kontode jääk kokku on 0,74 eurot. Võlgniku kohustused Kohustused on kuuele võlausaldajale kokku vähemalt 73 261,84 eurot. Nõuete hulka ei ole arvestatud eluasemelaenu jääki, sest võlgnevus puudub ja võlgnik ei ole laenu põhitaotleja. Pankroti väljakuulutamisel saab võlausaldaja esitada võlgniku vastu tingimusliku nõude laenujäägi osas. Kogunõuded muutuvad, kui võlausaldajad esitavad sissenõutavaks muutunud põhinõuetele lisaks kõrvalnõuded (viivis). Võlgniku jooksvad kulutused kuus on suuremad kui 357 eurot, sest maksejõuetusavaldus oli esitatud ajal, mil võlgnik oli töötu. Võlgnik on hõivatud tööga alates 2025 novembrist. Isikul on kaks alaealist ülalpeetavat (sünd 2009 ja 2011). Võlgnik on selgitanud, et ta teeb lastele ülekandeid vastavalt oma võimalustele (kontolt on nähtav, et tegelikult on lastele 3
ülekandeid väikeses määras, s.o 50 – 100 eurot). Seaduse kohaselt oleks võlgnikul kohustus tasuda ülalpeetavatele täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 2 kohaselt 295 eurot kuus. Hinnang võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta Võlgnikule kuulub registri kohaselt mootorsõiduk, mille turuväärtus on umbes 6000 – 8000 eurot, arvestades sõiduki läbisõitu ning seisukorda. Võlgniku elukoha korteriomandi omanikuks on kinnistusraamatu kohaselt I. K. (isikukood XXX). Võlgnik on AS LHV Pank kinnitusel kaastaotlejaks eluasemelaenulepingule, kuid puuduvad andmed põhitaotleja ja kinnisasja asukoha kohta. Kuigi võlgniku sissetulek on võrreldes üldise tasemega üle keskmise, siis arvestades kõikide kohustuste suurust, ei ole võimalik neid tasuda lühikese perioodi jooksul. Samuti ei võimalda vara müük kohustuste täitmist. Arvestades eeltoodut, on võlgnik muutunud alaliselt maksejõuetuks. Maksejõuetuse põhjused Võlgniku vastu esitatud nõuete aluseks on tarbijakrediidilepingud. Maksu- ja Tolliametile esitatud tuludeklaratsioonide kohaselt on võlgniku kolme viimase aasta deklareeritud tulu olnud alljärgnev: 1) 2022 tulu (neto) 18 748,37 eurot (1562,36 €/kuus); 2) 2023 tulu (neto) 19 805,11 eurot (1650,42 €/kuus); 3) 2024 tulu (neto) 24 601,78 eurot (2050,14 €/kuus). Võlgnik on selgitanud, et ta hakkas kiirlaenu võtma 2021 kõigepealt LHV-st auto ostmiseks (auto ostis LHV laenu eest 2023). Edasi hakkas 2024 võtma teisi kiirlaene eelmiste laenude tasumiseks. 2025 sattus isik investeerimispettuse ohvriks ja kaotas 5000 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik elanud üle oma võimete alates 2021. aastast. Kuigi tema sissetulek oli piisav, siis võlgnikul puudus finantsdistsipliin, mille abil oleks ta saanud oma tuluga kõik kohustused kontrolli all hoida. Kontolt nähtub, et mitmeid kordi päevas toimuvad väikeülekanded mitmetes kauplustes, söögikohtades ja tanklates. Lisaks võttis võlgnik välja piisaval hulgal sularaha. Võlgnikul puudus oma tegelike kulutuste osas ülevaade, mistõttu hakkasid tekkima võlgnevused laenulepingute tasumisel. Samuti on tähelepanuväärne, et oma lastele teeb võlgnik ülekandeid väga väikestes summades. Arvestades kõike eeltoodut, on võlgnik võtnud laenusid järelemõtlematult ning arvestamata tagajärgi. Kuna ta on saanud piisavalt suures ulatuses tulu, siis ei ole usaldusisik kindlal veendumusel, et võlausaldajad oleksid rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuigi pangakonto väljavõttelt on näha, et võlgniku tegelikud väljaminekud ületasid sissetulekut, seda aga seetõttu, et võlgniku tarbimisharjumused ja kulutused ületasid tema sissetulekut. Maksejõuetuse põhjuseks on pigem võlgniku halb finantsdistsipliin ja ülemäärased kulutused ning mitme aasta jooksul üle oma võimete elamine. Laenud on võetud ilma oma tegelikku maksevõimet arvestamata. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Puuduvad võimalused alternatiivse maksejõuetusmenetluse läbiviimiseks. Võlgnik on prognoosinud oma panuseks 300 – 350 eurot kuus.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku varaks igakuine sissetulek üle 2000 euro ja ühisomandis mootorsõiduk (väärtus 6000 – 8000 eurot). Võlgniku teadaolevate kohustuste maht on seejuures vähemalt 73 261,84 eurot. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale töötasu, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.
6.Kohus, vaadanud I.W maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 4
1 p 3). TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
7.Kohus nimetab pankrotihalduriks V.T , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
8.Kohus kohustab I.W-d osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma PankrS § 86 lg 1 alusel võlgniku vande.
9.FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
10.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et V.T on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 08.04.2027. Usaldusisiku tasu
11.FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike 5
kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (PankrS § 23 lg 2). Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (FIMS § 54 lg 5). Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 13 tundi 20 minutit tunnitasuga 66 eurot. Usaldusisik on palunud kohtul tasu suuruseks määrata 880 eurot, millele lisandub käibemaks 211,20 eurot, s.o kokku 1091,20 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega ja esitatud taotlust arvestades tuleb kohtu hinnangul V.T-le tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 880 eurot, millele lisandub käibemaks 211,20 eurot, kokku 1091,20 eurot. Võlgnik saab igakuist töötasu, mille arvel on võimalik usaldusisiku tasu hüvitamine. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o XXX-le. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.